[Wilholmensis]

Salve!

Selline probleem vajab uurimist, et: miks surija omaksed tihti saadavad surija haiglasse surema kui surija ise soovib surra kodus. Mõtlen neid halva prognoosiga surijaid, kellele enam pole mõtet ravi määrata: vanadus (elukaare lõpp), palliatiivset ravi saavad (valu vastu) viimase staadiumi vähihaiged jt.? Kas on mõtet siin foorumis küsitleda, kui teha mingi ankeet?

[Margus454]

Kaks peamist põhjust. Omaksed lihtsalt ei suuda/ei taha kellegi suremist pealt näha(eriti, kui surm ja sellele eelnev on piianrikas/valus). Teiseks võib mainida asjaolu, et surev inimene vajab pidevalt hoolt, aga omaksed käivad tööl vms.

[lahendused]

1) Surija maist elukest saab kiirabi & elustamisega pikendada (see on eriti oluline nö "elan vaid 1 korra" maailmapildi viljelejatele) - haiglas saab kiiremini elustamist ja muud esmaabi anda - kodus olles avastad alles tundide möödudes, et surija vererõhk on 0/0 & kehatemperatuur +21C .

2) Surija kaotab lõpus igasuguse enesekontrolli hügieeni ja muu üle: roojab voodisse, sülitab-oksendab põrandale, karjub-röögib-sonib, jne - kodus olles saavad vaibad & parkett kahjustada, kuid haiglas on vett & löga hülgav põrand, mida on lihtne puhastada.

3) Surija nõuab viimastel pävadel-nädalatel 24/7 järelvaatamist & tähelepanu: paljud inimesed käivad ühiskonna sunnil raha nimel tööl, ning peavad oma pere elujõu tööle viima: seega ei saa nad oma tähelepanu & elujõudu jagada lähedasele surijale.

-------

Hoopis teine lähenemine on aga neile, kes on teadlikud elu & surma olemusest: nad on teadlikud, kuna nende areng & elukogemused ammenduvad, ning seetõttu ei vaja nad "täiendavat tunnikest-päevakest" - taolised võivad ka kodus viimase hingetõmbe teha ja rahus järgmiste kehastuste poole suunduda.

[Ewa]

Eks põhjuseid ole ka mitmei,kuid eelkõige ma arvan on selle taga hirm surma/selle pealt vaatamise ees.Ja lisaks muidugi kõik eelnimetatu.Ei ole lihtsalt võimalust haige eest kodus hoolitseda.Alles hiljuti see teekond enda nahal läbi kogetud.

[filo]

Tere, lahendused.

Vironshaman kirjutas, et kui surra puu juures, siis läheb inimese hing pärast surma puu sisse ja jääb sinna kuni puu surmani. Mis sa arvad, kas see on nii? Ja kas seda peaks vältima? Pisut spekuleerides võiks öelda, et Buda valgustumine polnud muud, kui et ta lubas puul nihutada oma kokkupaneku punkti puu asendisse. Muutus inimkujuliseks puuks mingis mõttes. Nii et pärast surma puu sees passida polegi nii paha mõte? Ja kuidas käib "rahus järgmiste kehastuste poole suundumine". Kummitad siin natuke ja siis, mis edasi? Netis kirjutavad, et see kutsuv valgus on mälu kustutamise lõks, nii et kuhu ja kuidas siis suunduda?

Aitäh.

[lahendused]

... läheb inimese hing pärast surma puu sisse ja jääb sinna kuni puu surmani.

Inimese hing koosneb tasandite lõikes: elementaali tasandi elujõust + taime tasandi väest + looma tasandi oskustest + inimese tasandi põhjuslikest teadvustamistest.

Puu sisse saaks minna inim-hingest vaid 2 jämedamat kihti (eeterlik & taime tasand) - looma ja inimese tasandi juppidel pole lihtsalt "kohta & ruumi" puu hinges .... vastupidine saaks aga küll aset leida: ehk puu hing ronib inimkehasse: taolised on arengumaade tundlevad parasiit-inimesed (tööd teha nad ei oska, kuna neil pole isegi looma tasandi oskusi - ainult tundlevad, nagu taimed).

Ideaalis peaks inimese hing suunduma peale surma "Igaviku poole", ning Igavikus inventuuri tegemise järel uuesti kehastuma uute elukogemuste järele ... kui maine elu on väga kiiva-kaldu elatud, siis põhjusliku tasandi karmalised printsiibid ei luba Igaviku poole minna, vaid lükkavad fikseeritud vastas-polaarsusega uude kehastusse (a'la ülekaaluline õgard peab kehastuma alakaaluliseks buliimikuks) ... veelgi jämedamas tulevad võimalused "mingiks ajaks" kehastuda looma-taime sisse (kuid see on tobedus: taime & loom peaks inimestel juba läbitud olema, milleks lasteaeda tagasi minna) ... ilmselt taolistest "piiri-peal & imelikest juhtumitest" ongi võetud nägemus "puu sisse kehastumise" kohta.

Üldisemalt rääkides peaks surnul nö "laskma rahus lahkuda" ... ehk igasugune surnu taga-nutmine ja leinamine on tarbetu & lausa kahjulik (taolised sidemed hoiavad surnut siin kinni, ning raiskavad ära tema "energeetilise pileti" tagasi-sõiduks Igaviku).
Kõige kiiremini saab nö uude kehastusse läbi põletus-matuse: nii pole enam "maist keha", mille abil saaks surnut siin kinni hoida ... kohalikes legendides on see "tulise Toonela jõe ületamine" (tagasi sealt vanasse kehasse enam ei saa - kuid toonekurg saab sealt uude kehastusse tagasi tuua).
Matmis-matus jätab keha skeleti-luud sadadeks aastateks mulla alla lagunema, ning nii saab surnu hinge nö "vangis hoida" lagunemata luukere abil ... kohalikes legendides on see "Manalasse kinni jäämine".

Kokkuvõte: äsja surnule tasuks öelda:
1) Said need elukogemused mis said; läks nagu läks (olnut muuta enam ei saa, halisemine on tarbetu)
2) Mine Igaviku poole (hüljates eeterliku keha, tunde keha, mentaalse keha, põhjusliku keha, loojaliku keha), ning tee Igavikus olles inventuur (mida oskad, mida on veel juurde vaja õppida).
3) Kehastu uuesti uute elukogemuste järele (vaid kehastudes saab midagi uut omandada, igavikus olles ei arene).
4) Korjus ahju & ongi see surnu-teema lõppent (nüüd jääb vaid lähi-aastatel vaadata suguvõssa sündivaid lapsi, ning otsida neist kunagise surnud sugulase alus-põhimõtteid & väärtushinnanguid).

[Lokster]

Nii liigutav on näha kui nii püüdlikult proovitakse. Ka sina oled ju see saurusõdalane ,kes käib vargsi seljatagant infot, andeid ja muud harpuunimas. Ei te mahu jah puu sisse. Ega ka ilmadesse. Ning üldse te ei ulatu ega mahu ega sobi. Kes selle küll põhjustanud on? Ega ei tea?

[lahendused]

Ei te mahu jah puu sisse. Ega ka ilmadesse. Ning üldse te ei ulatu ega mahu ega sobi. Kes selle küll põhjustanud on? Ega ei tea?

Areng on selle põhjustanud (et hingeid ei mahu enam taimede sisse ära, vaid vajavad loomi & inimesi).

Kui taimede sisse kehastudes oleks nö "maine paradiis", milleks siis loomi & inimest vaja on? ... Miks sa siis ise inimeseks kehastusid (ilmselgelt sa pole ju mingi "rääkiv taim", nagu HarryPotteri raamatus-filmis oli - või "kõndiv puu", nagu SõrmusteIsanda raamatus-filmis oli).

[Lokster]

Ulatud vaid neisse kõrgustesse, mille madalustesse suudad küündida. Kui amööbi , liivaterasse ja vetikasse ,,ei mahu,, siis pole ,,mahtuvust,, ka ,,üleste,, olemuste sisse. Põhimõtteliselt sama nagu Pimeduse tabelil. Kui on kurss võetud ühte ( või kolme ) nurka ,siis sealt püramiidi tipust ka läbi põrutatakse. Liivakella mööbiusse. Teistpidi püramiidi. Ja seal veab vool ,,madalamasse,,. Hierarhia on sama surelik kui puu, kosmiline tsükkel, rakk või ajastu. Igale kolmnurgale vastab kontra nurk. Ja kihk ,,avarama ,,poole -päädib jõuga mis kannab tühisema poolde. Ikka seal ,kus lõhestatud ja lõhest toitutakse. Vahede vahel on aga alati vahe. Sõnad neis on kõige illusoorsemad pooluste ,,kindlustajad,,. Siit ka ülemugimisest tekkivad ,,vaimukannikad,,. Lõvi sööb välja teised kiskja. Parasiidid söövad välja lõvid. Viirused söövad välja parasiidid. Tuli puhastab kõik nullini. Et ,,ülemarhitektiks,, areneda- on vaja püramiidi toitu ikkagi. Kust selle võtate?

---

Tuli võrdub valgus. Valgus on ka teadmised e. info. Tulidraakon on saabunud. Sahaara liiv kenasti soomustes. Vetemadu kõik lõpuks jahutab ning lahustab.

[filo]

Aitäh, lahendused!

2) Mine Igaviku poole

OK, aga kuidas? Minna siis sellesse valgusesse või? On siis lõks või ei ole?

Sa kirjutad, et reisid kahel viisil:
1) unenägudes & rännakutel
2) Tervikolemuse tasandil igavikulise vaimuna
Kas kumbki neist variantidest sarnaneb surmajärgsele kogemusele? Võiksid sa rännakul pmst otsustada, et ah ei tulegi enam tagasi ja põrutan kohe igavikku?

Aitäh.

[lahendused]

Tervikolemuse tasandil olen ma vaid paar korda spontaalselt saanud "kehast välja" ... ühelt poolt on tunne, justkui oled surnud-halvatud (ei suuda oma keha enam liigutada), kuid teiselt poolt näed oluliselt avaramat-kirkamat maailma ... kuna aga näed nö "liiga palju", siis ei suuda taolises "röögatus infovoolus" kaua olla (mõne sekundi igaviku kogemise lahtimõtestamiseks kulub nädalaid-kuid) ... Castaneeda teostes on Igaviku kogemine nö "kolmandas reaalsuses olemine", milles nö "põletakse ära"


----

Aga suremise protsess & surmajärgne elu on nö "astmeline":

1) Esimene surm on füüsilise keha surm maises mõttes - edasi elad eeterlikul tasandil ... see "valguse tunnel" asub siin.
2) Teine surm on eeterliku keha surm, mis toimub nö "40 päeva pärast" (see faas on võrreldav nö "maise eluga", st suhtled oma sugulaste tuttavatega edasi, kuid aegamööda hakkab eeterlik keha lagunema: paljud ei saa arugi, et nad surnud on) - edasi elad tunde tasandil.
3) Kolmas surm on tunde tasandi surm , mis toimub "aastate pärast" (selle faasi positiivne poolus on Elüüsium, ehk eufooriline tundlemine, nagu klaasi veini joomise järel - negatiivne poolus on Purgatoorium, kus "põlevad ära" kõik elu jooksul kasvatatud ihad-kired-ilmed: formaalselt on Purgatoorium kui mõne kilomeetriline sirge tee, kuid igasugu ihad-kired tõmbavad sind teelt eemale, ning nii võib seal aastaid ekselda ... muinas-egiptuses olid sinu ihade-kirgede asemel vastavad "demonid", kes sind sirgelt teelt "maha rebisid" ja ära sõid: sisu poolest üks ja sama nägemus: ära ole oma ihade-kirgede ori) - edasi elad mentaalsel tasandil.
4) Neljas surm on mentaalse keha surm, mis toimub "paljude aastate pärast" (siin realiseeruvad kõik mõtted: isegi "s*tast redel" püsib püsti ja on kasutatav ... siia illusoorsusesse kipuvad igasugu teadlased sajanditeks kinni jääma: iga mõte ju realiseerub, nii tore & vahva ... ristiusklike surma järgne "ülestõusmise ootamine" on mentaalne illusioon, ning asub samuti siin: mõni padu-usklik võib siin tuhandeid aastaid oma illusioonides veeta) - edasi elad põhjuslikul tasandil (kui seal üldse mingit täituvust on).
5) Viies surm on põhjusliku keha surm (siin oled nagu "pühakute paradiisis", st mingeid karmalisi sundusi pole) - edasi elad loojalikul tasandil (kui seal täituvust on).
6) Kuues surm on loojaliku keha surm (siin oled Budha taoline "looja kõiges", kuid piiratud oled endiselt aegruumiga Universumi ulatuvuses) - edasi jõuad Igaviku, ehk Atmasse, ehk Nirvaanasse, ehk Null-reaalsusesse.
7) Igavikus, ehk null-reaalsuses teed inventuuri oma aluspõhimõtetele: mida oskad, mis vajab veel omandamist .... nii kujunevad välja järgmise kehastuse eesmärgid .... edasi vaatad, millisesse peresse on kõige kasulikum kehastuda (kas koheselt mõnda närusesse peresse mingi pisi-defekti kõrvaldamiseks, või mõnda paremasse peresse mõne olulisema-kõrgema oskuse omandamiseks) ... siis hakkad uuesti kokku panema oma tulevase kehastuse peenkehasid isa-ema keha geeni-võimalsute baasil, kuid enda tervikolemuse juhendamisel ... edasi sünnid ära, sööd-kasvad-õpid, ning suures oled järjekordse elukogemuse võrra rikkam.

Kes on teadlik taolisestest "surmajärgsetest illusoorsetest taevastest" suudab neist mõne kuuga läbi jalutada - ehk aasta pärast sünnitakse uuesti ... kes aga pole teadlik neist "illusoorsetest taevastest" võib sealset illusoorsust sajanditeks imetlema jääda (mis on aga kahjulik, kuna seal ei toimu mingit arengut, vaid aja raiskamine).

[Q11]

Hetke (Mina) seisukohast pole Surma olemas, kuna Hetk pole kunagi sündinud...või on?...