Magasin. Hotellis. Reisi viimane öö. Samas esimene öö, mil avasin akna öösel, sest oli liiga umbne. Akna taga oli toa privaatne rõdu. Abikaasa norskas kõrval. Natuke kõhe oli see öö. Magasin kehvasti. Enam ei mäleta kas enne või pärast nägin imelikku und ka aga see ei olnud samas ka midagi väga erilist. Korraga ärkan. 100% olin üleval. Näen kuidagi silmanurgast, et pea kohal on suur tume vari. Mõtted peas, et vaatan ... pahatahtlik inimene? Aga see oli nagu must udukogu, paistis läbi. Tohutu ehmatus kogu olukorrast. Tuba ei olnud kottpime. Aknad olid hotelli basseinihoovi, seega mingid tuled valgustasid ka tuba. Liigutasin pead järsult taha, üles poole, et vaadata korralikult, mis see on. Siin on natuke ununenud, kas sain end liigutada. Kui sain, siis sealt edasi aga kindlasti ei saanud. Olin oma kehas vangis. Meeleheide, totaalne hirm, jõuetus - keha ei liigu! Teen häält! Välja tuleb midagi piiksu või õrna oige taolist. Mees norskab kõrval ja ei tea mitte millestki mitte midagi. Paanika omas kehas. Kui sain aru, et keha ei allu, ründasin mõttes suure vihaga seda asja toas, saatsin ta tulle ja basseini jne jne. Kõik kadus. See võis kesta alla minuti. Keha oli taas minu oma. Hinges rahu. Ei pidanud isegi abikaasat äratama. Jäin varsti taas magama.
Mis kuradi asi see oli?
Loen netist unehalvatuse kohta aga ma ei olnud hetkekski oma kehast eemal. Olin sees ja vangis.
Mis kuradi asi see oli?
Loen netist unehalvatuse kohta aga ma ei olnud hetkekski oma kehast eemal. Olin sees ja vangis.
