Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Printsiibid ja maksiimid abiks terade eraldajale sõkaldest
Autor Sõnum
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,005
Liitunud: Sep 2007
19-06-2017 23:07
Postitus: #1
Printsiibid ja maksiimid abiks terade eraldajale sõkaldest
Mõned printsiibid (habemenoad), mis kuluvad ära kõigile, kes soovivad üldisest infomürast sotti saada. Kindlasti on nendest ka siin-seal foorumis eraldi räägitud, aga las neil siin olla oma teema. Loodetavasti lisandub neid siia veel...

Vabandan juba ette kohmakate tõlgete eest ja tervitan nende parandusi.


Occami habemenuga
- "Kõige lihtsam versioon on tavaliselt õige" või "Võistlevate oletuste hulgast peaks valima selle, mis vajab tõeks osutumiseks vähimat hulka eeldusi". Printsiip on nime saanud inglise filosoof ja teoloog William of Ockhami (ca. 1287–1347) järgi, kuigi seda kasutati teises sõnastuses juba enne teda... väljend "habemenuga" tuleneb sellest, et õigetes kätes lõikab see otsekui žilett jamast läbi.

http://www.iep.utm.edu/simplici/#SH1a

Hitchensi habemenuga - "Mida saab väita ilma tõenditeta, saab kõrvale heita ilma tõenditeta". Eelmisega sarnastel alustel nime saanud epistemoloogilist printsiipi meeldis kasutada briti filosoofile ja kirjanikule Christopher Hitchensile (1949 - 2011), kuigi põhimõtteliselt on tegu ladinakeelse käibefraasi "Quod gratis asseritur, gratis negatur" ("Mis on vabalt väidetud, on vabalt hüljatud") tõlkega.

http://www.skepticink.com/backgroundprob...ens-razor/

Hume'i maksiim - "Ükski tunnistus ei ole ime kinnitamiseks piisav, kui just sama tunnistuse valeks osutumine oleks imepärasem kui fakt, mida see kinnitada üritab." Šoti filosoof David Hume'le omistatud maksiim, mida ta selgitab oma 1748. aastal avaldatud teoses "An Enquiry Concerning Human Understanding" pikemalt: "Kui keegi ütleb mulle, et ta nägi surnud meest ellu ärkamas, kaalun ma tõenäosust, et kas see isik petab mind või on saanud ise petetud või kas see mida ta räägib, tõesti ka juhtus. Ma kaalun selles suhtes üht ime teise vastu ja heidan kõrvale suurema ime. Kui tema jutu vääraks osutumine oleks imepärasem kui sündmus mida ta kirjeldab, ja ainult siis, võib ta juhtida minu arvamust."

https://hwarmstrong.com/humes-maxim-01.htm

Popperi ümberlükatavuse (falsifitseeritavuse) printsiip - "Et väidet, hüpoteesi või teooriat saaks pidada teaduslikuks, peab see olema võimalike või mõeldavate vaatlustega ümberlükatav. Kui see seda pole, aga seda esitatakse kui teadust, kuulub see pseudoteaduse hulka." Tegu briti teadusfilosoof Karl Popperi (1902 - 1994) printsiibiga, mis üritab demarkeerida teadust pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav. Olgu siinkohal öeldud, et pseudoteadused võivad esitada (ja tihtipeale esitavadki) ka falsifitseeritavaid väiteid. Nende väidete piisavalt tarmukas ja kiire falsifitseerimine on aga juba teine asi...

https://en.wikipedia.org/wiki/Falsifiability
https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Popper

Sagani standard - "Erakordsed väited vajavad erakordseid tõendeid". USA astronoomi Carl Sagani (1934 - 1996) kuulus ütlus, mille kohaselt vajavad kaalukad väited või nende väidete süsteemid (teooriad) proportsionaalselt kaalukaid tõendeid või põhjendusi, et neid saaks sellistena aktsepteerida. Sarnast on väljendanud ka teised tuntud mõtlejad. Pierre-Simon Laplace (1749–1827) ütles: "Erakorralist väidet kinnitava tõendi kaal peab olema proportsioonis selle veidrusega". Thomas Jefferson 1808. aastal: "Päevas kohtame tuhandeid fenomene mida ei saa seletada, aga kui jutuks tulevad esitatud faktid, mis ei oma mingit kokkupuudet teadaolevate loodusseadustega, siis tõendid nende tõelevastavusest peavad olema vastavuses nende keerukusega".

https://en.wikipedia.org/wiki/Sagan_standard

Hanloni habemenuga - "Ära kunagi eelda pahatahtlikust kui piisavaks seletuseks on rumalus (saamatus)" või "Ära eelda halbu kavatsusi enne hooletust ja mõistmatust". Printsiip on nime saanud tänapäevase USA kirjaniku Robert J. Hanloni järgi, kuigi sarnast mõtet väljendas omal ajal juba Goethe. Tegemist pole just pärliga, mis aitab eraldada tõelisi terasid sõkaldest, aga sattudes mõne eriti suure sõklahunniku peale, võib see suuremat vihapurset leevendada küll.

http://rationalwiki.org/wiki/Hanlon's_razor
(selle postituse viimane muutmine: 21-06-2017 07:27 Nielander.)

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xcad
Vana kala

Postitusi: 395
Liitunud: Dec 2015
22-06-2017 07:26
Postitus: #2
RE: Printsiibid ja maksiimid abiks terade eraldajale sõkaldest
Parkinsoni printsiip ja veel mõned
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mannu Eemal
Blondiin

Postitusi: 1,279
Liitunud: Aug 2010
23-06-2017 09:21
Postitus: #3
RE: Printsiibid ja maksiimid abiks terade eraldajale sõkaldest
Pmst ei vaidle vastu neile habemenugadele, kuid ükski neist pole absoluutne.

Näiteks oletati geneetikas põhimõtet: üks geen reguleerib ühte omadust ja vastupidi - seda lihtsat hüpoteesi eeldaks nagu "Occami habemenuga". Kuid reaalsus osutus keerulisemaks, organismi iga tunnus (inimese kasv näiteks) sõltub geenide kombinatsioonist, lisaks veel kasvutegurid jpm.
(selle postituse viimane muutmine: 23-06-2017 09:25 Mannu.)

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog