KUUKIRI
Manly P. Hall
Pühendatud Vaimsetele ja Filosoofilistele küsimustele
1.MAI 1934
(Eesti keelde tõlkinud Esoteerilised Õpetused)
Kallis Sõber:
On möödunud ligi neliteist aastat sellest, kui hakkasin filosoofiast ja metafüüsikast kirjutama ning loenguid pidama. Nende aastate jooksul olen ma pidanud mitmeid tuhandeid loenguid ja avaldanud mõni nelikümmend raamatut ja esseesid. Okultismi õpilased, komparatiivne religioon ning sarnased teemad üle maailma, on mind austanud enda toetusega ja usaldusega. Aastad on toonud üha suureneva nõudluse minu ideede ja õpetuste korraldamiseks ja klassifitseerimiseks nii, et keskmine inimene saaks selle täielikult ära kasutada intelligentsema elukvaliteedi isikliku koodeksi alusena. Käesolevale sotsiaalkriisile eelnenud õitsevate perioodide ajal olid inimesed ökonoomia poolt nii vallatud, et sügavamatest elu küsimustest olid huvitatud vähesed. Kui ebaõnn muutub üldiseks, saab kombeks kaine mõtlemine. Kui meie süsteemid meid alt veavad, peame me turvalisuse ja heaolu jaoks lõpuks endist sõltuvaks saama. On demonstreeritud läbi ajaloo, et õppimine taastatakse rasketel aegadel ning ignoreetakse jõukatel vaheldumistel. Kui minu avaldatud filosoofilised doktriinid oleksid minu enda omad või oleksid olnud ammutatud treenimata ja ebakompetentsete mõistuste eelarvamustest ja aimust, oleks mul vähe julgust nende alalhoidmise jaoks. On targalt täheldatud, et
''arvamuslikkus on meele haiguspuhang.''
See on kaugel minu kavatsusest, et kohustada arvamusest juhitud maailma rohkema toore spekulatsiooniga. Väärastunud mõtteviisi moonutus on ilmne kõikjal ning küpse mentaalse lähenemise puudumine suurtele päevaküsimustele on täheldatav igas ühiskonna harus. Kuid, kuigi ma tean, et mu õpetuste substants on koostatud maailma kõige hiilgavamate ja sügavamate mõtlejate küpseimatest mõtisklustest ning on õigustatud tuhandete aastate katsetamise ja rakendamisega, olen ma inspireeritud, isegi sunnitud sisemise impulsi poolt, pühendama oma aja ja energia nende õpetuste levitamisele. See on see hingelise ja filosoofilise hariduse esmajärgulise tähtsuse sisemine veendumus nendel ebakindlatel aegadel, mis on mind viimastel aastatel läbi arvukate elumuutuste toetanud. Teadmised mille ma olen ammutanud oma peaaegu katkematu uurimustööga ''jumalikku elamise teadusesse'', on nii hindamatu vara neil rahututel päevadel, et ma tunnen seda kohustusena, samuti ka privileegina, et anda edasi oma uurimustööde tulemused kui töötava valemi kasulikuks ja intelligentseks eluks. Keskmisel mehel või naisel ei ole ei vajalikku aega ega treeningut, et koguda kokku ajastute kogemusest substantsi, millest arendada valgustunud isiklikku filosoofiat, ometi on selline isiklik filosoofia indiviidi mentaalsele ja vaimsele heaolule absoluutselt hädavajalik. Inimene on see mida ta mõtleb. Tema mentaalne hoiak on võti tema tegude koodile. Cicero kohaselt, on tsivilisatsiooni eesmärgiks tuua inimeste pere valgustunud ja kooperatiivsesse seisundisse. See üli ihaldatav seisund on võimalik ainult kui inimesed ise on valgustunud. Igas ajastus on mõttetargad ja prohvetid, filosoofid ning preestrid otsinud näite ja sõna abil, et inimkonda valgustatud elamise põhialustes harida ja inspireerida. Nende kangelaslikkude hingede elud on jäädvustatud iga rahvuse pühakirjadesse ja klassikatesse ning nende sõnad on säilitatud suure kirjandusena suurtes maailma raamatukogudes. Üksnes Briti Muuseum omab ligi viiskümmend miili raamaturiiuleid. Selle iidsetesse teostesse on lukustatud akumuleerunud rassi ideaalid ja inspiratsioonid. Olles pärinud nii palju tarkust, kas pole mitte hämmastav, et jääme ebatargaks?et omandades nagu me teeme, nii paljut mis on hea ja väärikas, jääme me rafineerimatuks ja väärituks? On see siis veider, et suur inimene nagu DeQuincy peaks istuma Briti Muuseumis, kurvastunud taipamisest, et ta ei elanud piisavalt kaua, et lugeda kõiki neid raamatud ja jagada seda mineviku unistajatega, nende nägemust inimese täiustamise jaoks? Kuid siiski on DeQuincy jätnud meile valemi, tuletatud tema meeleheitest: ''Kuna ma ei saa lugeda kõiki raamatuid,'' ütles ta, ''loen ma ainult parimaid.'' Seega, esimene samm mõtte organiseerimisel, on vähendada teadmiste keerulisust rohkem või vähem lihtsamaks programmiks ning avastada kogu rassi filosoofilisest kirjandusest need osad mis on põhilise tähtsusega. Tema, kes seda meetodit kasutab, avastab peagi, et tohutu ja keerulise filosoofilise kirjanduse all on väike arv peamisi printsiipe. Need printsiibid, kord haaratud, varustavad need meelt tulemaks toime iga küsimusega vähemalt rahuldaval määral tõelise intelligentsiga. Viimased viisteist aastat oma elust olen ma pühendanud peaasjaliku õppimise uurimisele ja klassifikatseerimisele. Selle aja vältel on mu uurimustöö katnud üle neljakümne religiooni ja filosoofia süsteemi. Mu eesmärgiks on olnud koondada ajatu tarkuse valgus tänapäeva probleemidele; et avastada, kui võimalik, neilt kes on elanud õigesti elamise saladust hästi, nendelt kes on mõelnud hästi õigesti mõtlemise saladust, ning nendelt kes on talitanud üllalt ülla teo saladust. Ma usun, et vähemalt mõnevõrra, olen selles pingutuses esmärki saavutanud ning et olen taastanud sajandite ebaselgusest selle valgustatud laadi eksistentsi olulised elemendid mida Pythagoras nimetas ''filosoofiliseks eluks''. Kui, nagu Platon on üllalt kirjutanud, on filosoofia suurim hea mille jumalad eales inimestele on andnud, sellele järgneb loomulikult, et selle valdamine annab suurima rikkuse mida keegi suuteline koguma on. Ainult filoosoof on tõeliselt suur, ainult filosoof on suuteline olema tõeliselt hea, ning filosoofia üksi panustab seda surematust mis peab olema lõpuks iga inimese otsing. Sa võid loomlikult küsida mida ma filosoofia all mõtlen, kuna on ilmne, et minu selle sõna kasutus ei populaarse kontseptsiooni järgi. Sõna filosoofia, kasutas esmakordselt Pythagoras, suurim Creciani Pühendunutest, kellele omistati selle termini loomine. Sõna ise tähendab; Sõprust tarkuse vastu või tarkusearmastust. Seega on filosoof keegi, kes armastab tarkust, kelle elu on pühendatud tõe avastamisele ja rakendamisele. Seda, mida me armastame, me teenime ja filosoof on keegi kes armastab tarkust nii siiralt, et ta saab selle teenijaks, allub selle seadustele ja pühendab ennast selle printsiipidele. Filosoof ei ole keegi kes loeb, õpib või teiste mõtteid või arvamusi meelde jätab, vaid keegi kes kahjutult ja loominguliselt elava rassi ideaale väga kalliks peab, saavutades kõrgeima Platonistide aksioomi, nimelt:
''Tarkus on mõtlemine KOOS Jumalaga ja mõtlemine KOOS Loodusega.''
Sa hakkad tajuma kui erinev see kaasaegne kontseptsioonist on, kuna tarkus tänapäeval on tõlgendatud olema ''mõteldes Jumalale ja Loodusele.''
I . Kaasaegse definitsiooni kohaselt, katab filosoofia järgnevat kuut mentaalse tegevuse valdkonda:
1. Metafüüsika, mis sisaldab teoloogiat, kosmoloogiat ja elu olemust.
2. Loogika, või mõistlikkuse doktriin.
3. Eetika, mis sisaldab moraali ja iseloomu ning hea olemuse avastamist.
4. Psüholoogia, mis sisaldab kogu mentaalse nähtuse valdkonda.
5. Epistemoloogia, mis puudutab peamiselt küsimusi nagu, et kas teadmised ise saavad eksisteerida absoluutsel kujul.
6. Esteetika, mis sisaldab reageerimist mis ajendatud ilu, harmoonia, elegantsi ja ülevuse poolt.
See klassifikatsioon on üsna suurepärane, kuid mittetäielik. Iga õppimise haru on vastuvõtlik jagunemaks seitsmeks grupiks, selle osad olles seitsme püha planeedi valitsemise all. Seitsmes filosoofia haru, antud mitte üheski eksoteerilises klassifikatsioonis, on TEURGIA, sõna mida kasutati esimesena Aleksandria Neoplatonistide poolt. Sõna Teurgia tähedab ''jumalik töö'' ning oli iidsete poolt defineeritud kui ''Jumala töö tegemist''. Üldmõistetav tõlge assotsieerib selle sõna imedega, aga see tähendab tegelikult jumalasarnaseks saamise teadust ning hõlmab tegelikke protsesse mille läbi muutub inimene filosoofiks, või, nagu iidse seda kutsusid, filosoofia distsipliine. Seega oma seitsmes harus, katab filosoofia kõiki pühasid ja sügavaid õppimise vorme ja selle valdamisel saavutab isik iseenda täiuslikkuse. Ainult filosoofiks muutudes selle termini õigeimas mõttes, viib inimene täide oma eksistentsi eesmärgi. Seetõttu on meie kavatsus pühendada need esimesed kaksteist Õpilaskirja filosoofia printsiipide kokkuvõttele. Ma usun, et läbi nende kirjade olen ma võimeline saatma täide töö, mis on palju aastaid mulle südamele lähedal olnud. Ma tahan tuua kõigile, kes on huvitatud enesearendamisest, kokkuvõtliku ja organiseeritud pildi sellest mis moodustab filosoofilise elu. Me võtame, samm sammu haaval, läbi kõik filosoofia valdkonnad, Metafüüsikast Teurgiani, interpreteerides igaühte neist, mitte pealiskaudsel viisil, nagu nad praeguste skolastikute poolt lähenetud on, vaid vastavalt meetodile mis toetatud ja praktiseeritud nende suurte initsieeritud filossoofide poolt, kellele me võlgneme kõik mida inspireeritud õppimisest omame. Ma tahan, et sa hakkaksid vaatama filosoofiale mitte kui vaevalist tööd pakkuvale, abstraktsele ja keerulisele sõnale, vaid kui lihtsale ja sõbralikule terminile, mis esinab kõike mis on hea ning kõike mis on teadmistes tõeline.
Ma tahan, et teeksid filosoofia oma elu suureks tööks. Ma tahan, et sa mõtleksid sellele kui suurimale ehitusjõule ühiskonnas. Filosoofia valdamine on ülim saavutus milleks inimene võimeline on ning filosoofia elamine on üllaim kõikidest kustidest. Selle kirjaga on kaasas väikene filosoofia definitsioone sisaldav kaust, või tõenäoliselt õigemini, definitsioonid filosoofia kohta. Need näitavad suurt lugupidamist selle suursugune kunsti vastu mida mõlemad nii iidse kui ka tänapäeva maailma osavad mõtlejad avaldasid. Nendele tahan ma lisada mu enda definitsiooni:
''Filosoofia on täiuslik teadus ja täiuslikkuse teadus.''
See on see mõistmisele ja teadmiste rakendamisele pühendatud õppimise haru. Selle esimeseks tööks on inimintellekti tõstmine jumaliku plaani realiseerimiseni.
Selle lõplikuk täiuslikkuseks on inimese kergitamine absoluutsesse uniooni Universaalse Tarkusega.
Oma õpilaste täiustamise käigus, kasutab filosoofia ära igat teadaolevat teadmisvormi ning kes täiustab ennast selle printsiipides, muutub tõeliselt jumalikuks. Nagu religioon, juhatab filosoofia Jumala teadmuseni; nagu filosoofia, juhatab see Enese teadmuseni; ning nagu teadus, juhatab see teadmistele ja looduse meisterlikkusele. Paracelsuse sõnades:
''Tarkuse algus on üleloomuliku jõu algus.''
Praegusel ajastul juhatab teoloogia segadusele ning teadus lootusetule uskumatusele. Ainult filosoofia saab tuua meid Kuldsele Ajale mida otsime. Teadmatusele ehitatud ja teadmatuse poolt elus hoitud tsivilisatsioon variseb teadmatuse raskuse all. Ainult filosoofiast saame me seda valgustunud vaprust ammutada, millega päevale vastu astuda. Nemad, kelle sees on valgus, läbivad võidukalt rasked aastad mis ees ootavad. Filosoofia saab üle kahtlusest, see päästab inimese meeleheitest, see tajub õiglust ebaõigluse all, ja annab nägemise ja vaieldamatu lootuse. Filosoofia järgi saame me elada targalt ja hästi. Filosoof on võitmatu. Hävinematu intellekt elab üle iga hävituse. Filosoof on progresseerumise avangard. Neid, kes täiustavad ennast tarkuses, kutsutakse kaks korda sündinuteks, kuna tarkuse läbi antakse inimesele uus sünnitus. Ta lahkub sellega vanast elust koos selle ebakindlustega ja limiteeritusega, uude valgustunud eksistentsi. Pythagoras nimetab filosoofi ''surematuks hingeks.'' Maailm, kus me täna elame, on valitsetud hirmu poolt-eluhirmu ja surmahirmu. Tarkus üksi saab hirmust jagu. Armastus valitseb targa sfääri ja need, kes on õppinud armastama elu, selle oma sügaivamas ja kõige müstilisemas mõttes, on pääsenud hirmu tundmise ahelaist ning elavad kõikide asjadega rahus.
See kiri on oma tarviduselt sissejuhatav. Järgmisel kuul alustame me esimeste printsiipide ülevaadet koos metafüüsika allüksuste arutamisega ja Ülimat Allikat ning universumi ja inimese arendamist puudutavat metafüüsiliste õpetuse kokkuvõtet. Minult on sageli palutud anda kirjalikus vormis minu enda elu filosoofia ning nii palju kui võimalik, teen ma seda läbi nende kirjade, tuues välja minu enda uskumuse ja arusaama kogu vaimse ja metafüüsilise mõtte valdkonnast.
Las ma kasutan võimalust teid tänada teie huvi ja toetuse eest, mida te minu töös näidanud olete ning loodan, et need kirjad moodustavad meie vahele uue sõprussideme. Kui sul on sõpru, kes neist teemadest huvituvad on, või keda võiks juhtida nende kirjade läbi sellisele huvile, luba meil soovitada, sul registreerida need sõbrad neid kirju saama, seega aidates levitada valgustatuse õpetust, mida me tunneme, et kindlasti nende elu rikastab.
Lugupidamisega,
Manly P. Hall
Kõik kirjad (inglise keeles) > http://www.manlyphall.info/a-monthly-letter/
Video Dee Smithi poolt illustratsioonidega (inglise keeles) > https://www.youtube.com/watch?v=Q04wHPJHe1I&t=235s
Eest keelne Facebooki grupp ''Esoteerilised Õpetused'' > https://www.youtube.com/watch?v=Q04wHPJHe1I&t=235s