Toit kui energia

Ütluses, et mida sa sööd see ka oled on tõetera sees. Tänases Nõmme Raadio lõunatunnis oli pikemalt juttu alkoholist ja tubakast.
http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/...-12-14.mp3
Need ei ole toit aga ka need pole enam "õiged". Liiga palju on järgitehtud, võltsitud ja litsentsi alusel toodetud kaupa mis on oma originaalist on üpris erinev. Foorumis on liikmeid palju, keegi kindlasti töötab kusagil kus toiduga tegeletakse, näiteks hulgibaasis, kondiitriäris, suurtalus. Mõtlema paneb, et enamus meile tuttavaid toite enam ei ole "õiged". Inimese maitse harjub kõigega ja täiesti mittesöödav "toit" pika kasutamise järel tundub nagu söödava olekuga. Võtame või alkohol, kas need brändid ja konjakid mida müüakse 5 või 10a. laagerdamise järgi ikka on seda ka tegelikult? Tubakas on üldse kuidagi imelikuks muutunud, nagu oleks mingi seletamatu sodiga segatud. Geenimuundatud ja üleväetatud toit mida on ohtralt pestitsiididega üle kastetud kas see on toit või mürk organismile?
Minu lemmik Borjomi mineraalvesi on näiteks lätis toodetud litsentsi järgi. Kraaniveest muide.........
Foorumlased kes töötavad kondiitriärides, toiduainete tööstuses või ka hulgiladudes kirjutage mida see tänapäeva toit õieti kujutab, mida kannatab ja mida kohe mitte ei kannata süüa!
Ise kahjuks olen sellest valdkonnast kaugel ja tahaks end natukene harida. Vaadates ja maitstes osasid "toite" just eriti saksamaalt ja mujalt läänest pärinevaid eriti kaua sälivaid küpsiseid, konserve, mahlu tekib SUUR kahtlus kas neid ikka saab toitude alla liigitada? Tõesti süües jupi mingit sellist toitu kohe lusikat nurka ei viska aga kasu sest ka ei ole v.a. kõhu kasvatamine. Just autentsed esimeset allikast saadavad vastused huvitavad mitte see mida "naised saunas rääkisid".

No tegelikult ju ikka ei harju, kui mäletad, et maitses teisiti ? Omal ajal kondiitrioodetega kokku puutununa tean rääkida, et muna kasutava vähesed kondiitrid . Kreemid on ka keemia valdavalt .
Tahate toitu nagu vanasti, ostke tooraine ja keetke-küpsetage kodus . Võimalusel hankige otse talunikelt . Selles on see võlu ka, et tuleb tublisti odavam ja maitsvam. Ja kvaliteetset toitu sööd vähem .
Kuigi jah, nendes peredes , kus kunagi kodus süüa pole tehtud, võib tekkida probleeme, et noorem põlvkond keeldub söögist .

Endal oli kogemus, kus lapselapsel oli lasteaias leivapäev. Kuna ma viis aastat juba ise kodus leiba olen küpsetanud, paluti siis , et ma aitaks seal kaasa lüüa. Kommentaarid olid igatahes sellised, et ka need lapsed, kes muidu keeldusid katgooriliselt leivast , sõid leiba . Vahe on muidugi sees, kodune leib lõhnab . Mida nad poes leiva sisse panevad, teavad rääkida ainult pagarid.( Kui see firmasaladus pole .)

Ja veel, hankige võimalusel endale vanu kokaraamatuid . Arhiivis muide on need onlines ka olemas . Sealt saate sellised retseptid, mille järgi valmistatud toit maitseb nagu vanasti.

Tänapäeva toidust ei saagi tahta , et ta maitseks nagu vanasti, kuna me elame kasumipõhises maailmas . Ja ettevõtjad heategevusega ei tegele . Nende unistus ei ole teile võimalikult head kaupa miinimumhinnaga müüa. Käärid omahinna ja lõpphinna vahel peavad ikka maksimaalsed olema .

(15-12-2017 08:42 )olematu Kirjutas:  No tegelikult ju ikka ei harju, kui mäletad, et maitses teisiti ? Omal ajal kondiitrioodetega kokku puutununa tean rääkida, et muna kasutava vähesed kondiitrid . Kreemid on ka keemia valdavalt .

Tänud! Kondiitritooted ja ka muu toit on viimase 25a. muutunud. Maitsel pole viga, mida aga see "toit" tegelikult sisaldab? Kas on otseselt ohtlik? Mulle on räägitud, et hulgilaod pritsivad puu-juurvija kemikaalidega, et see säiliks. Enne kasutamist leota 1h külmas vees ja siis pese sooja veega? Kas on tõsi? Või niisama jutt? Inimese maitsmismeel on arenenud väga pika aja jooksul ja ei suuda kohaneda tänapäeva keemiaga. Kui on maitsev ju siis on hää ja kasulik! Tegelikult aga see on vale arusaam. Turult n.n taluvorstid ja singid on viimasel ajal kahtlaselt suurtootjate maitsega, hind on ainult kõrgem. Poe mahlad kas on üldse mahlad? Maitse nagu ütleb, et on mahl aga tegelikult kas ikka on?
Ettevõtjad tõesti ei tegele heategevusega aga n.n. ökotootjatel tekib ka kiusatus kasutada mitte öko toodangut, kes see kindlaks teeb! Kui aga saad toodangu 3x hinnaga realiseerida pole paha! Alati jääb küsimus algainete puhtuse kohta isegi õigete komponentide valikul ja õige tehnoloogia korral. Mis on kasu heast leivast kui seal on geenimuundatud rukis mida on kasvatatud pestitsiididega ja kunstväetiste üleküllusega? Mõni mõtleb, et mis hädaldad, söö mis kätte saad ja ära kobise! Küsimused on tekkinud lastel, et mida oma laste süüa anda. 3-as põlvkond ja alleriat, haigusi esineb, selliseid mida endal pole kunagi olnud. Tuleks need kõige kahjulikumad toidud kaardistada ja katsuda vältida. Suurlinnades Tallinnas, Helsingis seda ökotoitu on raske leida, aga tuleks kuidagi üritada.......sest eksperimendid rottidega näitavad kurba saatust. Ja olla lolluse tõttu haige või invaliid pole hea saatus.

Jah, aga näita mulle talumajapidamine, mille maade kohal oleks keelatud happevihmadel maha sadamine või kuhu ei kanduks tuulega midagi. Kas siin planeedil üldse on võimalik enam midagi puhtalt toota ? Öko on loomulikult hea äriidee, kui paljudel juhtudel need nn talunikud, kes turul oma kaupa müüvad, on tegelikult teinud eelmine päev tiiru hulgilaos . Mis on lahendus sellele kõigele ?

Tavaline praktika: endale toiduauale minevale talumees ei pritsi, "ökosildi all " müüdavale kraamile pritsitakse nii kuidas saab.

(15-12-2017 22:02 )euroruubel Kirjutas:  Tavaline praktika: endale toiduauale minevale talumees ei pritsi, "ökosildi all " müüdavale kraamile pritsitakse nii kuidas saab.

Kahju, väga kahju! Kui muidugi nii reaalsuses on? Olgu siis talumehe pere on terve aga kui kõik on ümberkaudu haiged, tõbised siis on ka jama, kus siis tema lapsed omale kaasasid leiavad, kas sombide hulgast? Ökokaupa hulgilaost osta ja 300% kasumiga edasi müüa? Seda meil ju seadus ei keela, puhas "äri". Kusagil mujal antaks peksa ja selline "ärimees" ei saa ka sitamajade käsitsipeseja auväärset kohta
Happevihmad ja muu mis meist ei sõltu jäävad paratmatult, ka radioloogilised ohud ( Tsernoboli katastroof ja muud tulevased...). Kui aga kasvatada isegi 500m suurest teest eemal mille vahel on metsatukk peaks olema toit võrreldes EU standardtoodetega suhteliselt seeditav. Kui toit on tõesti mürgine (aga kohe ei tapa) palju on neid kes seda meeleldi päevast-päeva sööksid? Valge kärbseseen ja ogaõun tapavad kohe samuti surmaputk neid ei tarbita.....või vähemalt nende tarbijad ei anna järeltulijaid. Kurk? Minule ta igatahes meeldib nii maitse poolest kui ka seetõttu, et ei anna üleliia kaloreid, samuti tomat. Hispaania kurk mis tuuakse kaugelt on 3x odavam meie Luunja kurgist Siit aga küsimus, kas se meie luunja kurk on ka puhtam ja vähem pestitsiide sisaldav? Seda teavad kurgi kasvatajad ja kui neid on siis öelgu tõde välja, mida karta? Hispaanias rännates on kohatud kasvuhooneid 1km x 1km ja vist suuremaidki esineb. Kui seal tehakse kahjuri tõrjet siis räägitakse, et on soovitav isegi antud piirkonnast lahkuda! See on jutt, ise pole kogenud. Mürgid kogunevad viljadesse ja ka hilisem pesemine, isegi keetmine alati ei aita, kui aga lisanduvad mingid kahtlased väetised, geenimuundatud päritolu siis on asjad päris hullud. Ka see jutt, et vanas euroopas maitseb toit teisiti kui siin ostetav sama toode on tõsi. Küll ja küll järgi proovitud, isegi pesupulber on "teine", meie oma ei pese nagu sealne! Bensiin ja diisel samuti ei ole meil õiged vaid kuidagi solgipoolsemad.
Et elada tuleb alati teha valikuid. Kõige kahjulikumad, halvemad tooted tuleks jätta ostmata. Siin aga oleks vaja just esmast selle inimese kommentaari kes midagi toodab, töötab selle sees ja on asjaga kursis. Nii hulgilaos, mesilas, talus, ökotalus. Peremees, omanik vaevalt oma "saladust" reedab aga tööline keda nöögitakse, makstakse tühist palka mürgise töö eest võib seda luksust endale anonüümsuse korral lubada.

Jah, ega valida paistab et ei olegi muu kui kahe @#%" vahel . On ju hea ütelda, tuleks jätta ostmata, aga kui alternatiiviks on üldse tühja kõhuga olla? Või kui majas on lapsed, siis ...Iga asi ju maksab. Ka sõit taluniku juurde . Külad tühjenevad, kuna elu küladest kaob . Esivanemate moodi enam ei elata. Kuigi see oleks lahendus . Aga see lahendus ei sobi paljudele .

(15-12-2017 23:22 )olematu Kirjutas:  Jah, ega valida paistab et ei olegi muu kui kahe @#%" vahel . On ju hea ütelda, tuleks jätta ostmata, aga kui alternatiiviks on üldse tühja kõhuga olla? Või kui majas on lapsed, siis ...Iga asi ju maksab. Ka sõit taluniku juurde . Külad tühjenevad, kuna elu küladest kaob . Esivanemate moodi enam ei elata. Kuigi see oleks lahendus . Aga see lahendus ei sobi paljudele .

NSVL lõpul olid paljudel aianduskrundid, Tallinna lähikonnas Kiisal oli neid palju ja oli ka minul. Üht-teist sai kasvatatud sest toitu ei olnud saada.......tõesti ei olnud. See ei tähenda, et oleks nälg olnud aga paremat toitu (näiteks maasika moos, kompott, vaarikad ja kirsid) polnud poes üldse. Nüüd on kõike....oleks nagu sattunud kommunismi, söö ja tunne elust mõnu....vohmi kalamarja, kirsse, maasikakompotti ja joo sinna peale mida hing ihaldab, kes mahla, kes martelli. Ka keskmise palga saaja kusagil 700 kätte saab seda omale lubada kui tahab.
See termin "tuleks jätta ostmata" peaks kehtima ainult neile toitainetele mis on tõesti ohtlikud, seda aga teavad need kes sellega tegelevad, kasvatavad, pakivad ja müüvad. Huvitav oleks just esmasest allikast andmed. Aga meie valitsus, toidulaborid ja muud "instantsid"? Otseselt ei tea, ainult kuuldused...... Geenimuundatud toit on lubatud seda on deklareeritud kõrgeimal tasemel. Räägitakse, et kontrollitakse ainult seda mida KÄSTAKSE. Läänest tulev kõik võetakse heauskselt kasutusele, vähesed erandid: linnu- ja seagripp, salmonelloos ja veel mõned "puudused" mis nagu ei kõlba. Aga pestitsiidid ja muud "lubatud" lisandid nagu palmirasv mis tegelikult on mürk on meil lubatud......peamine, et suurest ja tunnustatust lääne firmast. Võtame mahlad (ja ainult maitse järgi, ilma mingi uurimuseta) siis ukraina ja moldova tooted on kuidagi paremad kui muudest EU maadest. Järsku eksin? Ka see on täiesti võimalik! Tarbimisühiskond on tasa - targu terve maailma vallutanud aga on ka erandeid ja üpris imelikke. Taškendi lennujaamas 2014a. anti ostuga kaasa tasuta kilekott.... mis erilist? Eriliseks teeb see, et on ujula riiete kotina siiani kasutusel! 3x nädalas ja üle 3a. ja kestab, maxima kott max. 2-3x, prisma kott hädaga 4-5x ja võta uus. Nii ka toiduga kõike ei ole veel jõutud rikkuda või lihtsamalt öeldes pole viitsitud! See aga, et vana jewroopa toob meile solki kvaliteetkauba pähe on poolas ja tsehhis valitsuse tasandil arutusel, meii aga vaikitakse, see aga on juba PUHTAKUJULINE VANDENÕU TEOORIA! Juba seetõttu, et toota ühtset toodet tuleb kokkuvõttes odavam kui teha solgipartiisid mis ka peavad mingi "solginormile" vastama.

http://objektiiv.ee/uuest-maaelu-ja-maja...liitikast/
http://objektiiv.ee/uuest-maaelu-ja-maja...tikast-ii/
http://forte.delfi.ee/news/maa/kokku-19-...d=72618917
Kusagilt lääne foorumist jäi meelde imelik soovtus.... proovida kasside toitu (see on küll naljanurga teema aga järsku on ka siin mingi tõde?). Sest kassid erinevalt inimestest pööravad toidu juures peamist tähelepanu lõhnale ja vurrulise lõhnataju ei saa kohe kuidagi petta. Toit peab olema õige ja täisväärtuslik, sest muidu kass seda ei söö ja tootja läheks pankrotti. Inimese maitsetaju aga annab petta.......

(16-12-2017 01:01 )xcad Kirjutas:  ...
Kusagilt lääne foorumist jäi meelde imelik soovtus.... proovida kasside toitu (see on küll naljanurga teema aga järsku on ka siin mingi tõde?). Sest kassid erinevalt inimestest pööravad toidu juures peamist tähelepanu lõhnale ja vurrulise lõhnataju ei saa kohe kuidagi petta. Toit peab olema õige ja täisväärtuslik, sest muidu kass seda ei söö ja tootja läheks pankrotti. Inimese maitsetaju aga annab petta.......

Põhjus on proosalisem - udupeened aretatud kassid-koerad on niivõrd äbarikud, et veidi kehvema toiduga kipuvad maha kärvama. Inimene on vastupidavam kuid korralik looma toit on ikkagi kallim kui öko sildi all müüdav inimesele mõeldu.

Vene ajal kasvatati ise toitu lihtsal põhjusel. Oli odavam ja kordi parem poest ostetust. Ka harjumusest, enamus inimestest mäletas veel talu elu. Nüüdsed noored on solgiga harjunud ja ei oska ehtsat toitu hinnata. Ja ega ei ole võimalustki. Näiteks kust kohast saada prooviks sealiha mis kasvanud vabalt aedikus, tuhninud rohukamarat ja söönud kodust solki? Erinevalt kasvuhormoonide ja antibiootikumite najal kavanutest on vahe mäekõrgune. Õnneks on veel veel mõned kohad kus salasiga peetakse...

Olen veendunud, et minu silmad näevad veel aega kus koduhoovi muru asemel laiuvad taas kasvuhooned ja juurika peenrad marja põõsastega.

Koerad ja kassid ongi kõige paremad indikaatorid toidu suhtes. Mu koer ei söö ühtki koerakonservi. Ma enam ei püüagi neid talle pakkuda .

Koeradel ja kassidel on võrratu haistmismeel, see on peamine. Koer sööb veel riknenud toitu, kass ei söö.
Puuviljad: hispaania kurid ja tomatid, hollandi redised
Küpsised ja koogid: kõik pika sälimisajaga "toidukraam"
Joogid: kõik energiajoogid ja colad
Liha: samuti ülipika sälimisajaga tooted
Konservid, keedised: ei oska öelda

Jääb nukker noot kõlama, et polegi midagi teha, ka ökotooted pole öko ja jääbki ainult rämpstoitu tarbida......
http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/fot...d=80509868

(16-12-2017 19:57 )xcad Kirjutas:  Koeradel ja kassidel on võrratu haistmismeel, see on peamine. Koer sööb veel riknenud toitu, kass ei söö.
Puuviljad: hispaania kurid ja tomatid, hollandi redised
Küpsised ja koogid: kõik pika sälimisajaga "toidukraam"
Joogid: kõik energiajoogid ja colad
Liha: samuti ülipika sälimisajaga tooted
Konservid, keedised: ei oska öelda

Jääb nukker noot kõlama, et polegi midagi teha, ka ökotooted pole öko ja jääbki ainult rämpstoitu tarbida......
http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/fot...d=80509868

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Olen trehvanud nägema koeranässi, kes sõi absoluutselt kõike!

Hapukurk. Näss muudkui vahtis laua juures, andsin talle. Sõi ära.

Toore sibula tüki andsin. Sõi ära.

Küüslauku kah oli, andsin. Sõi ära.

Hapukapsast veidi. Sõi ära.

Hetkeks oli mõte punase pipra segu anda. Kuid tuli teine mõte et äkki sööbki. Ei andnud.

Koer ei ole parim toidu tundaja kuna on karjaloom ja sööb ka roiskunud toitu. Karja juht (antud juhul peremees) sööb ees siis koer sööb ka. Isegi pruugib alkoholi ja jääb nagu inimesedki purju......pärast paha olla ja suured vaevad. Seda ainult siis kui on kutsikast peale "harjutanud".
Peamine selle teema mõte on, et tuleb need kõige kahjulikumad kaardistada ja katsuda neid vältida kui vähegi võimalik. Eestis oma kodumaal ikka peaks tedma mida kannatab süüa ja mida mitte. Olles juba vana ei tee need sälitusaineid täis toit enam sellist kahju kui lapsele. Aga lapsi tuleks hoida, muidu on allergiad ja muud hädad käes ja kui ei vea võib ka midagi hullemat tulla. Toidu tegijatelt küsiks, mida kannatab ja mida mitte suhu panna.

(18-12-2017 20:30 )xcad Kirjutas:  Koer ei ole parim toidu tundaja kuna on karjaloom ja sööb ka roiskunud toitu. Karja juht (antud juhul peremees) sööb ees siis koer sööb ka. Isegi pruugib alkoholi ja jääb nagu inimesedki purju......pärast paha olla ja suured vaevad. Seda ainult siis kui on kutsikast peale "harjutanud".
Peamine selle teema mõte on, et tuleb need kõige kahjulikumad kaardistada ja katsuda neid vältida kui vähegi võimalik. Eestis oma kodumaal ikka peaks tedma mida kannatab süüa ja mida mitte. Olles juba vana ei tee need sälitusaineid täis toit enam sellist kahju kui lapsele. Aga lapsi tuleks hoida, muidu on allergiad ja muud hädad käes ja kui ei vea võib ka midagi hullemat tulla. Toidu tegijatelt küsiks, mida kannatab ja mida mitte suhu panna.

Ja mina küsiks: miks mitte ise süüa teha ? Ja ise tooraine hankida? Ei ole ju raketiteadus .

(19-12-2017 13:28 )olematu Kirjutas:  

(18-12-2017 20:30 )xcad Kirjutas:  Koer ei ole parim toidu tundaja kuna on karjaloom ja sööb ka roiskunud toitu. Karja juht (antud juhul peremees) sööb ees siis koer sööb ka. Isegi pruugib alkoholi ja jääb nagu inimesedki purju......pärast paha olla ja suured vaevad. Seda ainult siis kui on kutsikast peale "harjutanud".
Peamine selle teema mõte on, et tuleb need kõige kahjulikumad kaardistada ja katsuda neid vältida kui vähegi võimalik. Eestis oma kodumaal ikka peaks tedma mida kannatab süüa ja mida mitte. Olles juba vana ei tee need sälitusaineid täis toit enam sellist kahju kui lapsele. Aga lapsi tuleks hoida, muidu on allergiad ja muud hädad käes ja kui ei vea võib ka midagi hullemat tulla. Toidu tegijatelt küsiks, mida kannatab ja mida mitte suhu panna.

Ja mina küsiks: miks mitte ise süüa teha ? Ja ise tooraine hankida? Ei ole ju raketiteadus .

Inimesed on toiduärikate poolt viidud mugavustsooni kust niisama lahkuda ei viitsita. Pealegi kaob praegust kaduva põlvkonnaga koos ka viljaaias tegutsemise tarkus ja oskused. EU-st siia toodavad gmo seemned annavad aga kehvade näitajatega vilju.

Inimesed kaovad, aga nende kirjutatud raamatud ju jäävad ? Seemneid veel ei ole karistatav mujalt sisse tuua. Eks ta ole, kes tahab teha, leiab vahendid, kes mitte, vabanduse

Kas ilma geenimuundamata seemneid ongi saada? Paljud taimed vajavad pidevalt seemnete ostmist, sest ise enam ei paljune. geenimuundamine iseenesest ei ole paha kui on õieti tehtud näiteks mais. Maisil looduslik eellane puudub, oleks nagu taevast alla kukkunud.

Aga äkki on niimoodi et kvaliteedimärk peab toidul peal olema, siis on toit. Vene aegu kõik vabrikukanad munesid kvaliteedimärgiga mune. Kes neid küll õpetas?

Muidex. Kvaliteedimärgis nõukadeaegses oli justkui mingi ruunimärkide kooslus. Sitast tehti saia ja ..... . Kas keegi oskab tolle pildi siia lisada. Varem seda ideed pole olnud. Nali küll, kuid märkides on jõud olemas.

Löö googlisse "Znak katshestva sssr" ja voilaa.

https://www.youtube.com/watch?v=GInPstxjUr4

Ma nüüd vabandan, et kirillitsas seriaali siia panen. Siin ja sealpool idapiiri räägitakse nagu kokkulepitult, kuivõrd palju parem see toit oli olnud. Isemaag tõstatas kvaliteedimärgi teema. Mina tean seda, et ka siis kasutati meie peres toorainet. Kuna minul nagu muu võrdlust sellest ajast pole, et piimatooted olid nagu teised, siis laskem rääkida ajaloolastel. Kinnimakstud või mitte, pole minu otsustada. Palgalisi ööbikuid on igal ajal. Aga toiduainete tehnoloogia olla meil väidetavalt Ameerikast nõukaajal üle võetud . Nii et isemaag väga ehk ei eksigi selle sita ja siidi koha pealt .

(19-12-2017 17:40 )xcad Kirjutas:  Paljud taimed vajavad pidevalt seemnete ostmist, sest ise enam ei paljune.

Kui nad ei paljune, siis kust kohast nende seemned tulevad? Võetakse "normaalse" taime seemned ja geenimuundatakse ühekaupa ära?

Pigem on geenimuundatud taimede seemnete taaskülvamine keelatud, kuna vastasel juhul kaotaks tootja kasumi oma patenteeritud tootelt. Ega see geenimuundamine odav tehnoloogia ei ole.

Osad taimed on ka mitmeaastased ehk seemneid esimesel aastal ei saagi. Tavalise rohenäpu jaoks oleks seega seemnete "saamine" pikem ja lisamaad vajav protsess.

(19-12-2017 17:40 )xcad Kirjutas:  Maisil looduslik eellane puudub, oleks nagu taevast alla kukkunud.

Kuidas puudub? Maisi metsik vorm (inglise keeles teosinte) kasvab mesoameerikas laialdaselt.



Kuna mais kodustati ja aretati (aeglasem GMO tehnika) üle 8000 aasta tagasi, siis on pisut ebaselge, millisest teosinte alamliigist ta pärineb.

Vabandan, maisi andmetega. Kusagilt oli meelde jäänud uurimus maisi päritolust ja seal väideti, et see on kunagi ammu "geenimuundatud"......ega kõike interneti infi pole mõtet uskuda.
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/ge...itehasteks
Küsimus tekib veel kuidas suutsid või õigemini oskasid muistsed inimesed metsikutest teraviljasortidest kultuursed selekteerida? See on aeganõudev töö ja vajab oskusi. Lisaks ka natsi saksa suur huvi geenimuundatud toidu arendamisele.
Siin artikkel kust võtsin andmed (õigemini kahtlused) maisi päritolus:
http://oede.by/publication/interesnoe_o_..._popkorna/
http://www.activestudy.info/teorii-prois...-kukuruzy/