[raulrahnik]

Tere, ma olen siin foorumis uus. Ma lihtsalt mõtlesin ükspäev jumalast, vaimudest, taevast ja põrgust ning mul tekkis selline küsimus, et kas oleks kuidagi võimalik tõestada kummituste olemasolu - teaduslikult või üldse kuidagi? Mis te arvate?

Muutus:Kustutasin tere pealkirjast ära.

[Muudetud: 30-7-09 Thorondor]
___

Sõnade vahel ei ole kahte tühikut. Parandasin esikposti veidi.

[Muudetud: 30-7-2009 InDemand]

[Jõhvikas]

Kui sind huvitab hingede teema ja olemaasolu, siis Michael Newtoni raamatuid võiksid lugeda. Soovitan väga.

[raulrahnik]

tänan soovituse eest . ma olen palju nende kohta lugend aga tahaks nagu kindlaid tõenteid nende olemas olu kohta.

[MorganLaFey]

Antud hetkel puudub vaimude olemasolust igasugune teaduslik tõestus. Olemasolevad ja selle teemaga seonduvad teadmised kipuvad nende olemasolu siiski pigem välistama.

Millest härra Newtoni raamatud räägivad?

[raulrahnik]

lol jah teadus pole suutnud kahjuks vaimude olemas olu tõestada. newtoni raamatud räägivad füüsikast aga jah ma arvan et teadus peaks teispoolsust uurima.

[raulrahnik]

aga kas vaimude olemasolu kohta on mingeid vettpidavaid tõenteid

[MorganLaFey]

Sa ajad vist kaks Newtonit segi. Seda füüsika-Newtonit tean ma hästi aga eespool oli juttu kellestki teisest. Wikipedia andmeil on tegu tuntud hauataguse elu jüngriga. Kahjuks pole ükski ta raamat mulle siiani pihku sattunud aga püüan meeles pidada kui järgmine kord raamatukokku satun (raamatukogutädid vaatavad mind juba imelikult sest iga kord on mul tavapärase juura, ajaloo ja loodusteaduste kõrval ka mõni teos parahiidudelt).

Teadus peaks kahtlemata igasuguseid poolsusi uurima ja tõtt-öelda on seda tänaseni ka jõudsalt tehtud. Muuseas on uuritud ka sedasamust teispoolsust ent siiani kahjuks ilma mingite tulemusteta. Kui üks hüpotees (antud juhul teispoolsus) ei anna korduvate uuringute käigus mitte mingit positiivset materjali, lükatakse see aga kõrvale. Seniks, kuni juhtub, et saadakse uusi teadmisi, mis annaks alust neid uuringuid taasalustada. Mõnikord ei juhtu seda kunagi. Näiteks jõuluvana puuhul - uuriti ja uuriti ning pandi teema lukku. Ei ole kuulnud, et vahepeal jõuluvana olemasolule uusi viiteid oleks ilmnenud. Kummitustega on sama lugu.

Algselt postitas raulrahnik
aga kas vaimude olemasolu kohta on mingeid vettpidavaid tõenteid

Kullake, aga just öeldi ju, et ei ole.

[Muudetud: 7-30-2009 MorganLaFey]

[raulrahnik]

lol ma ajasin newtonid segi. ja taeva ja põrkuga on vist sama lugu

[raulrahnik]

aga kas taeva ja põrgu eksisteerimise kohta on teaduslikke tõendeid. sest mind ajab närvi kui jehoova tunnistajad lubavad paradiisi ja ähvardavad põrkuga ja nad ei suuda isegi tõestada et need kohad eksisteerivad.

[Thorondor]

Antud hetkel puudub vaimude olemasolust igasugune teaduslik tõestus.

Teaduslikult ei saagi seda tõestada, kui sellele pole teaduslikku seletust antud ning kuna praktikas ei mahu see teaduse uurimisobjektide alla.

Teadusliku meetodi järgi võib aga seda loomulikult tõestatuks pidada. On ju olemas nähtused, mida kummitusteks nimetatakse. Kindlasti on ka teadlasi, kes arvavad, et kõik inimesed näevad hallukaid.

Mind huvitaks muidugi, kuidas siis peaks meie põhivoolu teadus seda tõestava uurimuse tegema. Keegi avastab, et tõesti lendab ringi mingi ektoplasmaatiline substants ning sellel on mõõdetavad omadused ja seda saab katseklaasis hoida ning tekitada.

Tegelikult peaks teema algatajalt küsima, et kas talle selline tõestus ei sobi, mis ei ole teaduslik(st ei ole põhivoolu teadlaste üksmeelt).

[Muudetud: 30-7-09 Thorondor]

[MorganLaFey]

Algselt postitas raulrahnik
aga kas taeva ja põrgu eksisteerimise kohta on teaduslikke tõendeid. sest mind ajab närvi kui jehoova tunnistajad lubavad paradiisi ja ähvardavad põrkuga ja nad ei suuda isegi tõestada et need kohad eksisteerivad.

Sellega on täpselt sama lugu, nagu enamuse muu parateema ja teiste asjadega, mis tuginevad vaid suvalistele väidetele. Teaduse seisukohast saab neil juhtudel tavaliselt maksimaalselt öelda, et "tõendid selle või tolle nähtuse eksisteerimise kohta puuduvad". Probleem on selles, et negatiivsust ei saa veenvalt 100% tõestada. Kui võtta aluseks näide vanast ajast, mil üldrahvalikult arvati, et põrgu on maa all, siis pärast seda kui me oleme kogu maakera sisemuse läbi tuhninud, saame me öelda vaid, et "maa all põrgut ei ole". Aga võibolla on ta mujal? Näiteks Kuu sees või kuskil universumi tagumises sopis, kuhu veel jõutud pole. Samas jällegi võib alati öelda, et võibolla on põrgu mõnes tillukeses praos, kuhu ei osatud vaadata (kuskil pole ju öeldud, kui suur peaks põrgu olema). Või on see hoopis mingis muus "tiheduses" või "sageduses". Paraloogid (sealhulgas ka jehoovakad ja muud usklikud) on väga kogenud oma uskumuste jooksval ümbersõnastamisel ning vabanduste leidmisel, miks nende väidetud nähtusi/asju ikka veel avastatud pole.

Kui aga soovid põrgu-paradiisi ja muu usuteema kohta lähemalt lugeda, siis hiljaaegu anti üle pika aja taas eesti keeles välja üks lõbus ja kergestiloetav ateistlik raamat: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?168471

[Thorondor]

Pseudoskeptikutele meeldib jällegi luua omalaadseid reegleid. Kui peavooluteadus ei ole laialdaselt tunnustanud, siis ei ole ükski teadlane seda avastanud, teaduslikult meetodil uurinung ning lisaks ei saa seda kindlasti ka üldse mitte olemas olla. Muid põhjusi olla ei saa.

[zzzxxxzzz]

Tänapäeva teadus lähtub sellest, et kellelegi ei tohiks väita seda, mida ta isiklikult kontrollida ei saa, lõpliku tõena. Sellest lähtub katse korratavuse printsiip. See ütleb, et üldtunnustatuks tuleb lugeda seda, mida saab loogilise tõestuse või korratava katse abil kontrollida.

[raulrahnik]

lol nõustun aga võiks olla teadus mis spetsiaalselt uuriks selliseid nähtusi ja kui vaime ja hauatagust elu pole siis võiks nn targad teadlased selle tekitada lol

-----
tegelt mulle sobivad ükskõik millised tõendid. peaasi et vettpidavad ega teadus suudagi kõike

Muutus:Jälle liitsin


[Muudetud: 30-7-09 Thorondor]

[Jõhvikas]

MorganLaFey, kui vähegi võimalik ja huvi pakub, siis kindlasti loe, see ei võtta tükki küljest.
Paraku puudub minul info raamatukogude esoteerika ja selle valikusuuruse üle ülevaade. Ise laenutan ainult ilukirjandust, esoteerilist materjali aga olen siiani ainult ostnud, kuna tihtipeale tahan midagi uuest lugeda või järele vaadata.

Nagu Thorondor juba ütles, siis tõesti ei ole hingede olemasolu võimalik teaduslikult tõestada(nö peavool). Aga minule ei ole vajagi mingeid peavoolu teadlasi tõestama, mina tean, et see on nii. Lihtsalt tean, ma ei oska seda seletada, aga nii on.
Kohati on tunne, et mõni inimene tahab hirmsasti, et talle midagi tõestataks, aga sellel ei ole mõtet. Sa kas usud hingede, tulnukate või jumala olemasolusse või ei usu.
Minu tädimees näiteks läheb jumala närvi, kui talle jumalast või hingedest rääkida. Tema usub, et peale surma aetakse keha mulla alla ja seal ta siis kõduneb. Nojah... tema õigus nii arvata ja mina ei ole kunagi talle ka survet oma teadmistest või usust peale pressinud.

Juba lapsena mõtlesin tihti selliste asjade peale, nagu jumal, põrgu, hinged jne. Juba siis, kuigi ma ei olnud veel lugenud neist asjust, siis juba olin kindel, et elu ei saa eksisteerida nii lühikest aega ja ainult siin planeet maa. On midagi palju enamat ja suuremat. Raamatud ja teiste kogemused on seda ainult kinnitanud.

Valgust!

[raulrahnik]

lol ma ka mõtlen et on mulla alla ja kõik aga ma väga loodan et see pole nii.

[MorganLaFey]

Algselt postitas KrayonFänn
tõesti ei ole hingede olemasolu võimalik teaduslikult tõestada(nö peavool).

Oot-oot! Aga mispärast siis ei ole? kui Nähtus eksisteerib, on seda võimalik ka piisavalt lokaliseerida, et võiks kinnitada ta olemasolu. Aga äkki mõtlesidki sa hoopis sedapidi, et kuna pole olemas, siis ei saagi olemasolu tõestada?

Algselt postitas KrayonFännAga minule ei ole vajagi mingeid peavoolu teadlasi tõestama, mina tean, et see on nii. Lihtsalt tean, ma ei oska seda seletada, aga nii on.

Täpsustan: seda ei nimetata teadmiseks vaid arvamiseks.

Algselt postitas KrayonFännKohati on tunne, et mõni inimene tahab hirmsasti, et talle midagi tõestataks, aga sellel ei ole mõtet.

On VÄGA suur mõte! Nimelt selline, et ilma selliste sooviavaldusteta hakkaks igaüks täiesti kontrollimatult igasugust jama ajama. Mitte, et seda juba (ka siin, teatavate isikute poolt) ei tehtaks aga pidev tõestamiskohustuse oht on heaks enesedistiplineerimise vahendiks, mis vähemalt mõned süüdivad indiviidid liiga suurest jamaajamisest eemal hoiaks.

Algselt postitas KrayonFännSa kas usud hingede, tulnukate või jumala olemasolusse või ei usu.

Usk on midagi muud kui teadmine aj faktid. Sa võid uskuda, mida tahes, kasvõi seda, et Kalevipoeg on Jeesuse vend. Aga alates hetkes, mil sa väidad välisele maailmale, et see on tõde, tekib sul automaatselt oma väite tõestamise kohustus.

Algselt postitas KrayonFänn...elu ei saa eksisteerida nii lühikest aega. On midagi palju enamat ja suuremat. Raamatud ja teiste kogemused on seda ainult kinnitanud.

See elu lõplikkuse mitteuskumine on täiesti tüüpiline tõrjumisnähtus, kus isik ei suuda leppida, et kunagi ta sureb ja hakkab end erinevate meetoditega veenma, et tegelikult elab ta mingil kujul edasi. Tavaliselt kombineerub see elu üleüldisest subjektiivsest ebaõiglusest tingitud leppimatusega isikule maises elus osaks langenud ebaõnnega, mida hakatakse oma peades kompenseerima surmajärgse oodatava parema eluga (maiste tegude tasustamine, universaalne tasakaal jmt). Kuna taolisi inimesi on äärmiselt palju, siis tekivadki asjade loomuliku jätkuna raamatud ning loomulikult ka "isiklikud kogemused". Seejuures on huvitav, kuidas taoline inimene valib kahest väitest ikka selle, mis talle rohkem meeldib, isegi kui selle taga ei seisa mitte midagi peale kontrollimatu jutu. Samas aga lükkab ta pikemalt süüvimata kõrvale teise jutu, mis aga tugineb paljudele faktidele, uurimustele ja katsetele (näiteks: "Kuna Jüri M (65) ja Aliise T (46) isiklikult vande all, käsi südame ja igati usutaval toonil kinnitavad, et nad on näinud kummitusi, siis on see selgelt usutavam, kui terve karja teadlaste kummituste olemasolu eitavad väited, mis tuginevad miljonite teadlaste poolt mitmesaja aasta jooksul kogutud informatsioonile").

[Thorondor]

kui Nähtus eksisteerib, on seda võimalik ka piisavalt lokaliseerida, et võiks kinnitada ta olemasolu

No ei ole võimalik ju, kui eelduseks on, et enamus inimesi on terve elu hallutsinatsioonide küüsis ning kogu aeg üritavad ennast petta. Skeptikute jaatav väide, mida nad kunagi ei tõesta, kuigi nende endi sõnul lasuub neil tõestamise kohustus.

See elu lõplikkuse mitteuskumine on täiesti tüüpiline tõrjumisnähtus, kus isik ei suuda leppida, et kunagi ta sureb ja hakkab end erinevate meetoditega veenma, et tegelikult elab ta mingil kujul edasi.

Jälle sa väidad, et see on tõde. Ega sul tõestamise kohustust ei lasu, mitte sul.

Samas aga lükkab ta pikemalt süüvimata kõrvale teise jutu, mis aga tugineb paljudele faktidele, uurimustele ja katsetele

Räägi lähemalt neist katsetest, faktidest ja uurimustest, mis tõestavad, et elu on lõplik.

[Muudetud: 31-7-09 Thorondor]

[Celtic]

Algselt postitas MorganLaFey
Täpsustan: seda ei nimetata teadmiseks vaid arvamiseks.

Seda nimetatakse teadmiseks, sest inimene TEAB, mis ta teab mitte ei arva. SINA ARVAD, et ta arvab ja ei tea, sest skeptik ei olegi kunagi võimaline midagi TEADMA, tema arvab, et TEAB kõike, kuid tema teadmine on vaid tõlgendus.

On VÄGA suur mõte! Nimelt selline, et ilma selliste sooviavaldusteta hakkaks igaüks täiesti kontrollimatult igasugust jama ajama. Mitte, et seda juba (ka siin, teatavate isikute poolt) ei tehtaks aga pidev tõestamiskohustuse oht on heaks enesedistiplineerimise vahendiks, mis vähemalt mõned süüdivad indiviidid liiga suurest jamaajamisest eemal hoiaks.

Skeptikute üks põhimõte on - inimene on loll ergo ei suuda ta ise oma maailmapilti valmis seada. Seetõttu tuleb luua kontrollitud tingimused, milles inimene elama peab (loe: teadusajakirjaga pähe)

Usk on midagi muud kui teadmine aj faktid. Sa võid uskuda, mida tahes, kasvõi seda, et Kalevipoeg on Jeesuse vend. Aga alates hetkes, mil sa väidad välisele maailmale, et see on tõde, tekib sul automaatselt oma väite tõestamise kohustus.

Ei teki kohustus. Kui mina midagi tean ja väidan et see asi on olemas, siis ta ka on, kasvõi ainult minu jaoks. On teiste asi kas nad usuvad seda või mitte. Skeptikute märg unenägu spagetimonstrist, keda nad pidevalt kõikjal promovad on ju skeptikute asi ja keegi ei nõua selle kohta tõestusi. Miks? Sest keegi ei usu seda. Kui keegi usuks seda, siis ei vajaks ta tõestusi ergo tõestamine on mingi eneserahuldamise alavorm.

See elu lõplikkuse mitteuskumine on täiesti tüüpiline tõrjumisnähtus, kus isik ei suuda leppida, et kunagi ta sureb ja hakkab end erinevate meetoditega veenma, et tegelikult elab ta mingil kujul edasi. Tavaliselt kombineerub see elu üleüldisest subjektiivsest ebaõiglusest tingitud leppimatusega isikule maises elus osaks langenud ebaõnnega, mida hakatakse oma peades kompenseerima surmajärgse oodatava parema eluga (maiste tegude tasustamine, universaalne tasakaal jmt). Kuna taolisi inimesi on äärmiselt palju, siis tekivadki asjade loomuliku jätkuna raamatud ning loomulikult ka "isiklikud kogemused". Seejuures on huvitav, kuidas taoline inimene valib kahest väitest ikka selle, mis talle rohkem meeldib, isegi kui selle taga ei seisa mitte midagi peale kontrollimatu jutu. Samas aga lükkab ta pikemalt süüvimata kõrvale teise jutu, mis aga tugineb paljudele faktidele, uurimustele ja katsetele (näiteks: "Kuna Jüri M (65) ja Aliise T (46) isiklikult vande all, käsi südame ja igati usutaval toonil kinnitavad, et nad on näinud kummitusi, siis on see selgelt usutavam, kui terve karja teadlaste kummituste olemasolu eitavad väited, mis tuginevad miljonite teadlaste poolt mitmesaja aasta jooksul kogutud informatsioonile").

Tea mismoodi need miljonid teadlased sadade aastate jooksul infot koguvad, kui neil puudub igasugune info? Saamatud teadlased, peaks mainima. Aga noh, eks skeptikud võivad ju lahmida sõnadega, neile on see lubatud. Õige teadlane on see, kes järgib rangelt mainstream teaduskoolkondi, või nagu näiteks Martin Vällik kommenteeris Bruce Liptoni, tuntud rakubioloogi uurimusi - väga kahtlane mees, ta avaldas oma viimase üllitise aastal 1991.

Tere tali - teadlaseks olemise verstapostiks on teadlase kirjutusoskus.

[raulrahnik]

ma ise arvan et võiks olla eraldi teadusaru mis keskendub kummitustele ja hauatagusele elule.

[raulrahnik]

Mulle isiklikud meeldiks igasugused usaldusväärsed tõendid vaimude kohta. Ma tahaks vaimude olemas olus kindel olla .

[Thorondor]

Talunike blogi läks prügikasti. Püüdke mitte suud lahti teha kui midagi öelda ei ole. Niisama ilkumise, postituse tegemise või teiste suhu sõnade toppimise himus soovitan teil oma blogi teha.

[Muudetud: 31-7-09 Thorondor]

[Jõhvikas]

MorganLaFey - Sulle ja ainult Sulle väike mõistujutt, nii meenutad Sa selle mõistujutu tegelast.

PS. Minu lemmikjutt!

Elas kord inimene, kelle me nimetame Woks. Wo sugu ei mängi selles loos mingit rolli; kuid kuna inglise keeles puudub määratlemata soost inimese märkimiseks sobiv sõna, kutsume me seda inimest Woks – et hõlmata nii Wo-nimelist meest kui ka naist [inglise keeles Wo-man]. Ainult edastamise kaalutlustel kasutame me Wo puhul meessoo kohta käivat asesõna.

Nii nagu kõik teised tema kultuuriruumi inimesed, elas ka Wo ühes majas, kuid ta tundis seotust vaid tolle toaga, milles tema elas, kuna see kuulus ainuüksi talle. Ta tuba oli ilus ning ta oli tõotanud, et see niisuguseks ka jääb – ja nõnda ta ka tegi.

Wol oli hea elu; ta ei pidanud iial puudust tundma toidust, sest seda oli rohkesti. Tal polnud ka kunagi külm, sest alati oli kehakatet. Kasvades sai Wo iseenda kohta teada mitmeid asju. Ta õppis tundma seda, mis tekitas temas õnnetunnet, ning ta leidis seinale riputamiseks asju, mille vaatamine tegi teda õnnelikuks. Wo sai teada ka asjadest, mis tekitasid temas kurbust, ja ta õppis, kuidas neid üles riputada, kui ta soovis olla kurb. Wo sai samuti tuttavaks asjadega, mis tekitasid temas viha, ning ta leidis asju, mis tuleb välja tirida ning üles seada neil aegadel, kui tema valik oli olla vihane.

Nii nagu teistelgi inimestel, oli ka Wol palju hirme. Kuigi põhiline eluks vajalik oli tal olemas, pelgas ta teisi inimesi ja teatud olukordi. Ta kartis niisuguseid inimesi ja olukordi, mis võisid kaasa tuua muutusi, tema aga tundis end kindlalt ja ohutult, kui asjad olid nii, nagu nad olid, ja ta oli seesuguse olukorra saavutamiseks palju vaeva näinud. Wo tundis hirmu olukordade ees, mis näisid valitsevat tema muutumatut ruumi, ning ta pelgas inimesi, kes taolisi olukordi kontrollisid.

Jumala kohta kuulis ta teiste inimeste käest. Nad rääkisid talle, et inimeseks olemine on väga tühine asi, ja Wo uskus seda. Pealegi nägi ta enda ümber ringi vaadates miljoneid inimesi, kuid ühtainust Jumalat. Talle öeldi, et Jumal on kõik ning tema mittemiski, kuid Jumal on oma piiritus armastuses valmis täitma Wo palveid, kui ta palub siiralt ning on oma elus aus. Niisiis, kuna Wo oli vaimne inimene, palus ta Jumalat, et need olukorrad ja inimesed, kes temas hirmu tekitasid, ei tooks kaasa muutusi ja et Wo tuba võiks jääda ikka muutumatuks – ja Jumal täitiski Wo palve.

Wo tundis hirmu mineviku ees, sest millegipärast meenutas see talle ebameeldivaid asju; niisiis palus ta, et Jumal ei laseks tal neid asju mäletada – ning Jumal täitis Wo palve. Wo pelgas ka tulevikku, sest selles peitus muutumise võimalus ja see näis olevat tume, ebakindel ning tema eest varjatud. Wo palvetas Jumala poole, et tulevik ei tooks tema tuppa muutusi – ja Jumal täitis Wo soovi.

Wo ei tihanud oma toas eriti ringi liikuda, sest kõik, mida tal inimesena tegelikult tarvis läks, paiknes ühes nurgas. Kui sõbrad teda külastasid, siis seda nurka ta neile ka näitas ja ta oli sellega rahul.

Esimest korda märkas Wo toa teises nurgas liikumist siis, kui ta oli umbes 26 aastat vana. See ehmatas teda tõsiselt ning ta palus kohe Jumalat, et see liikumine lakkaks, kuna viimane andis märku, et ta polegi oma toas üksi ja see polnud tema jaoks vastuvõetav. Jumal täitis Wo palve ning liikumine lakkas ja Wo ei kartnud seda enam.

Kui ta sai 34, kordus liikumine jälle ning taas palus Wo, et see lõpeks, sest tema hirm oli nõnda suur. Liikumine küll lõppes, kuid enne seda oli Wo jõudnud märgata toanurgas midagi sellist, mis tal enne täielikult kahe silma vahele oli jäänud – seal oli veel üks uks! Uksel oli imelik kiri ja Wo pelgas selle tähendust.

Wo uuris religiooni juhtide käest tolle imeliku ukse ja liikumise kohta, nood aga hoiatasid teda uksele lähenemast, väites, et tegu on surma uksega ning ta leiab kindlasti otsa, kui uudishimu peaks teda tegudele innustama. Nad ütlesid ka, et uksel olev kiri oli kurjast ning ta ei peaks enam kunagi sinnapoole vaatama. Selle asemel julgustasid nad teda koos nendega riitustel osalema ning oma ande ja sissetulekud nende grupile andma, väites, et selle eest saab ta tulevikus kasu.

Kui Wo sai 42, algas liikumine jälle. Kuigi Wo seda seekord enam nii ei peljanud, palus ta siiski selle lõppemist – ja nii ka läks. Oli hea, et Jumal vastas nii täielikult ja kiiresti. Wo tundis oma palvete tulemusena oma väe kasvu.

Kui Wo sai 50, siis ta haigestus ja suri, kuigi ta polnud sellest eriti teadlik, kui see aset leidis. Ta märkas jällegi nurgas liikumist ning palus taas selle lõppemist, selle asemel aga muutus see selgemaks ning tuli lähemale. Hirmunult tõusis Wo oma voodist, märgates vaid, et tema maine keha jäi lebama ning temal on vaimu kuju. Liikumise lähenedes hakkas Wo seda tasapisi ära tundma. Ta polnud enam hirmunud, vaid hoopis uudishimulik, ning tema vaimne keha näis kuidagi loomulik.

Nüüd nägi Wo, et liikumine kujutas endast tegelikult kahte lähenevat olendit. Valged kujud kumasid lähenedes, justkui tulnuks valgus nende seest. Lõpuks jäid nad Wo ette seisma ja Wo oli nende ülevusest rabatud – hirmu aga polnudki.

Üks neist pöördus Wo poole ja lausus: “Tule, kullakallis, aeg on minna.” Tema hääl oli tulvil õrnust ja mõjus tuttavana. Kõhklematult järgnes Wo neile kahele. Talle hakkas meenuma, kui tuttav see kõik on, vaadates tagasi ja nähes oma keha, mis näis voodis uinunud olevat. Teda täitis imeline tunne, mida ta ei suutnud seletada. Üks olendeist võttis ta käe ja juhtis teda otse tolle ukse suunas, millel oli imelik kiri. Uks avanes ja kõik kolm sisenesid.

Wo leidis end pikast koridorist, mille mõlemat külge ääristasid toauksed. Ta mõtles omaette: “See on tõesti palju suurem maja, kui mina kujutleda oskasin!” Wo märkas esimest ust, millel oli samuti veider kiri. Ta pöördus ühe valgusolendi poole. “Mis on selle esimese parempoolse ukse taga?” Sõnatult avas valge kuju ukse ja viipas Wole sisenemiseks. Sisse astudes oli Wo hämmingus. Tuba oli maast laeni täis rikkusi, mida ta ka oma meeletumates unistustes polnud osanud ette kujutada! Seal oli kullakange, pärleid ja teemante. Ainuüksi ühes nurgas oli nii palju rubiine ja kalliskive, et neist piisanuks tervele kuningriigile. Ta vaatas oma valgete kumavate kaaslaste poole ja küsis: “Mis tuba see on?”

Suurem valgusolend vastas: “See on sinu külluse tuba, kui sa oleks vaid soovinud sellesse siseneda. See kuulub sulle ka praegu ning jääb tulevikuks sinu tarvis siia.” Wo oli sellest teadmisest jahmunud.

Kui nad koridori tagasi tulid, tundis Wo huvi, mis asub vasakult esimeses toas – ka see oli üks neist ustest, millel olev kiri näis Wo jaoks tasapisi tähendust omandavat. Kui valgusolend ukse avas, ütles ta: “See on sinu rahu tuba, kui sa ainult oleks soovinud seda kasutada.” Wo sisenes sõpradega tuppa vaid selleks, et mähkuda paksu valge udu sisse. See udu näis olevat elus, sest see haaras otsekohe endasse tema keha ning Wo hingas seda sisse. Rahu laskus tema peale ning ta teadis, et ta ei karda enam iial. Tema, kes polnud iialgi tundnud rahu, oli selle nüüd leidnud. Ta tahtis sinna jääda, kuid tema kaaslased andsid edasiliikumiseks märku ning nad asusid jälle piki koridori teele.

Vasakul oli veel üks uks. “Mis tuba see on?” küsis Wo.

“Sinna võid siseneda ainuüksi sina,” lausus väiksem valge olend. Wo astus sisse ning täitus kohe kuldse valgusega. Ta teadis, millega oli tegu. See oli Wo olemuse tuum, tema valgustatus, tema teadmine minevikust ja olevikust. See oli Wo vaimu ja armastuse varamu. Wo nuttis rõõmust ning seisis tükk aega paigal, imedes endasse tõde ja mõistmist. Tema kaaslased ei tulnud sisse ning olid kannatlikud.

Lõpuks astus Wo uuesti koridori. Ta oli muutunud. Ta vaatas oma kaaslastele otsa ja tundis nad ära. “Teie olete inglitest juhendajad,” märkis Wo asjalikult.

“Ei,” lausus suurem, “meie oleme SINU inglitest juhendajad.” Nad jätkasid täiuslikus armastuses. “Me oleme olnud sinuga sünnist saati vaid ühelainsal põhjusel: et sind armastada ning näidata sulle seda ust. Sa tundsid hirmu ning palusid meil taanduda ja me tegime seda. Me oleme sind armastuses teenimas ja me austame su kehastumisväljendust.” Wo ei tunnetanud nende sõnades mingit halvakspanu. Ta sai aru, et nad ei mõista tema üle kohut, vaid avaldavad talle austust, ning ta tundis nende armastust.

Wo vaatas uksi ning oli nüüd võimeline neil olevat kirja lugema. Kui teda mööda koridori edasi juhiti, võis ta lugeda uksesilte TERVENEMINE, ELULEPING ja veel ühte, millel oli silt RÕÕM. Wo nägi isegi enamat, kui ta oli soovinud, sest edasi tulid uksed, millel olid sündimata jäänud laste nimed – ning isegi üks uks, millel oli silt MAAILMA JUHT. Wo hakkas taipama, millest ta oli ilma jäänud. Ja justkui oleks juhendajad tema mõtteid lugenud, ütlesid nad: “Ära tee oma vaimule etteheiteid, see ei ole asjakohane ega teeni kuidagi sinu toredust.” Wo ei mõistnud täielikult. Ta vaatas piki koridori tagasi tolle ukse poole, kust nad olid sisse tulnud, ja nägi uksel olevat kirja, toda kirja, mis teda algselt hirmutanud oli. See kiri oli tegelikult nimi! See oli TEMA nimi, tema tegelik nimi ... ning nüüd mõistis Ta kõike täielikult.

Ta teadis kogu protseduuri, sest nüüd oli talle kõik meenunud ning Ta ei olnud enam Wo. Ta jättis oma juhendajatega jumalaga ning tänas neid truuduse eest. Ta seisis kaua neid vaadates ja armastades. Seejärel Ta pöördus ja läks koridori lõpus oleva valguse poole. Ta oli siin varem olnud. Ta teadis, mis teda ees ootab lühikesel kolmepäevasel teekonnal loomise koopasse, et saada kätte oma olemuse tuum – ja siis edasi austamise ning pühitsemise saali, kus teda ootavad need, kes teda üliväga armastavad, sealhulgas need, keda Tema oli Maa peal olles armastanud ja kaotanud.

Ta teadis, kust ta tuleb ning kuhu läheb. Wo oli teel koju.

Allikas: http://www.hot.ee/emfestonia/IV_raamat_Wo_1.3.1.html

[Wilholmensis]

Kui teaduslik on teaduslik? Teaduslik- empiiriline on üks seletuse vorme materialistlikust vaatevinklist. Teaduslik ei seleta ikkagi lõplikult ära (rahva seas on eksiarvamus, nagu teaduslik on lõplik lahend), teaduse postulaat ise juba ütleb, et KAHTLE KÕIGES! Järelikult on otsad siiski alati lahtised.

----

Algselt postitas raulrahnik
aga kas taeva ja põrgu eksisteerimise kohta on teaduslikke tõendeid. sest mind ajab närvi kui jehoova tunnistajad lubavad paradiisi ja ähvardavad põrkuga ja nad ei suuda isegi tõestada et need kohad eksisteerivad.

Jehoovatunnistajad ei ähvarda põrguga, kuna nad välistavad põrguolemasolu! Nad nimetavad praegust maailma kui põrgut, seega sa ikkagi oled juba põrgus - ära aja nüüd vastu!

Muutus: Liitsin postitused

[Muudetud: 2-8-09 Thorondor]

[MorganLaFey]

Algselt postitas KrayonFänn
MorganLaFey - Sulle ja ainult Sulle väike mõistujutt, nii meenutad Sa selle mõistujutu tegelast.

Peaasi, et sa ei hakkaks arvama, et mingi mõistujutuke tingimata reaalse tegelikkusega seoseid omaks.