Para-web'i 15. sünnipäev 9.-11. novembril 2018


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Surnute riik
Autor Sõnum
Malandro
Veteran

Postitusi: 985
Liitunud: Oct 2010
02-05-2018 17:40
Postitus: #26
RE: Surnute riik
Kvaliteet lugemismaterjal Teloslase poolt.Nagu loeks miskit Castaneda stiilis põnevikku..Ootan huviga järge.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,606
Liitunud: Apr 2011
03-05-2018 22:22
Postitus: #27
RE: Surnute riik
Kirjeldatud tunde-tasandi astraalsest surnute-riigist tuleks surma järgselt LÄBI KÕNDIDA, vältides vaidlusi-tundlemisi "väljaspool teed" asuvate olenditega ... eesmärgiks "tasand kõrgemal" asuvate mentaalse tasandi ja põhjusliku tasandi riikide/taevaste läbimine.

Selleks, et surmajärgset tunde-tasandi riiki läbida (mõne tunniga), tuleks maises elus õppida elama nii, et välditakse tarbetuid ihasid-kirgi-tundlemisi (nö enda meelte regulaarne puhastamine).

Kui maises elus ei suudeta vältida ihasid-kirgi-tundlemisi, siis tõmbavad "väljaspool teed" asuvad objektid teelt ära, ning sinna kulubki aeg (kümneid & sadu aastaid, kuni enda tunde-tasandi rämps ära põletatud on).

Näiteid ihadest-kirgedest-tunnetes, mis teelt ära tõmbavad:
a) Säravad kullast ehted: lähed neid taga ajama.
b) Miss maailma "mõnna keha": lähed teda taga ajama.
c) Autod, arvutid, riided ja muu ihaldatav pudipadi: lähed neid taga ajama.
d) NLiidu propagandas gaasimask & automaat: jooksed nendega "Berliini vallutama" Smile
e) Sisutühjad tänitavad vaidlused stiilis "loll -> ise oled lollim": jäädki tee-välistega vaidlema.

------

Kui Teloslane oma põhjaliku kirjeldusega valmis saab, siis võiks ta kommenteerida enda nägemuste põhjal seda "kiirelt teed pidi läbi kõndimise" võimalikust.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Teloslane
Tavaliige

Postitusi: 119
Liitunud: Sep 2013
06-05-2018 13:40
Postitus: #28
RE: Surnute riik
jätk III

Need teised daamid ei rääkinud, nad küll kallistasid mind ja neil oli rõõm.
Mida täpsemalt selle daamega rääkisin ei mäleta. Meenub, et selle ekstravagantse soenguga daam tutvustas küll ennast, nii nime ja päritolu jne, aga pigem uuris, miks sa ikkagi tulid siia? Vara on... Oled veel liiga noor, et küll hiljem ka jõuab... jne. Ei mäleta, et midagi seesugust õpetlikku olnuks lausutud, mida võinuks edasises elus märgata või arvestada.
Samal ajal need kaks saatjat olid meist aupakklikus kauguses. Märkasin, et mees, kes mind nende naiste juurde tõi oli kuidagi kärsitu ja vaatas kella. Kas tal ikka käekell oli, kes seda teab, aga anti mõista, et aeg on läbi. Saatjad ise, kes tundusid muidu terve selle pika matka vagased ja tagasihoidlikud, vaidlesid millegi üle päris pinevalt ja kätega žestikuleerides (aastaid, aastaid hiljem mõlgutasin, miks nad omavahel telepaatiliselt ei suheldud või oligi vaja nimme näidata, et miski asajolu segab sündmust, mis ei mahu määratud plaanidesse). Üks neist andis lõpuks naistele märku, et kokkusaamise aeg on otsas. Me kallistasime, valasime pisara ja jätsime hüvasti ning pöördusin minekule.
Kujutate ette, ma ei soovinudki nende meestega füüsilisse koju minna, vaid lippasin naiste juurde tagasi.
Saatja ütles, "Lähme! Aega on vähe" ja see prouagi lükkas mind õrnalt nende poole ja lausus rangelt, "sa ei tohi siia jääda!"
Nägin esmakordselt, et saatjal on tõsine või ehmatunud ilme (teine saatja oli alati kaugemal või siis tegeles minu valvamisega. Ta oli erapooletu sündmuste kontrollija nagu eksami ülevaataja või nagu kohtu manukas. Ehk minuga tegeleja tegigi ingliteriigi kohustuslikku eksamit? Usun siis, et ta ikka sooritas katse. Olin talle paras ja väsitav pähkel). Mina, kui laps ei mõistnud, miks mehel selline kaame ilme ja miks naised mind siit ilmast ära ajavad? Kusjuures tundsin, et mulle meeldib siin. Lõpuks võttis teejuht mul käest, nagu lapsel ikka ja vistiti ka selleks, et ma päris kindlaks oma otsuses ei jääks ning suundusime kärmelt tagasiteele. Kiikasin korraks üle õla sugulaste poole, tänu millele koperdasin ja saatja käeotsa kõõluma jäin. Naised ei lehvitanud mulle ja see hall mass vooris ikka omasoodu.
Korraga olime veest liivasel kaldal, riided muidugi kuivad. Jõudsin imestunult märgata, et see helisev kaunis kuldpuu oli ära kuivanud. Ei enam sära, heli ega valgust ja püsis kui raag valges nurgas. Mõtlesin, miks tagasitee nii masendav on?
Teejuht hoidis ikka veel kindlalt minu käest ja ruttasime päris tempokalt. Mäletan, et kohati jooksin tema käe otsas ja teine mees pika sammuga kannul. Tundsin väsimust.

(Minuga tõreleti, et ma tõrkusin tagasi naasmast, kuid jätan selle osa vahele, lisan ainult ühe lause).
"...mäletad, kõrgem ingel, kes sind välja päästis, tuletas sulle sõnakuulmist meelde!"
(Hiljem selle riidlemise üle mõeldes, arvan seda, kui ma oleksin kuuldavalt Surnute riigis välja ütelnud, et "tahan siia jääda", siis olnuks tahtmine ka sündinud, sest elavatele inimestele kehtib Vaba Tahte Seadus. Õnneks ma seda välja ei ütelnud ja sellepärast saatjad ennist ehk vaidlesidki, sest nad tundsid ette, mis toimuma hakkab. Nad olid minu Hinge eest siiski kellelegi vastutavad).
Olin peale seda pragamist ehmatanud. Teejuht pani oma käe mulle õlale, ega ütelnud midagi. Mõistsin, ta püüdis mind lohutada, kusjuures mina olin ju käki keeraja. Teine saatja seisis kaugemal ja vaikis. Ta jälgis ainult olukorda.

Tagasitee läks nagu tulime, mina nende keskel. Peale kaarjat ust, mis korralikult kinni lükati, tundsin nagu hakkasime kõik kuhugi hõljuma, kusjuures silmi ei pidanudki enam sulgema. Tundsin jälle jahedat õhku katmata kehaosadel, tundsin õhust ära tuttava mõispargi ja maja, siis läbi seinte ja olin taas oma heas ja turvalises kohas – voodis.
Tükk aega hõljusid saatjad veel minu voodi kohal diagonaalses asendis. See mees, kes ainult jälgis, hakkas tasapisi kaugenema. Teine viipas hüvastijätuks ja nad järk-järgult haihtusid pimedusse.
Ohhetasin kergendatult, et see kõik läbi sai. Järsku tundsin endas üle keha valu või krampi või tugevat raputust ja avasin silmad. Rindkeres tugevalt pakitses veel miskit, kuid peamine, ma tundsin ennast õnnelikuna, et see kõik unes sündinud oli.
Hetke pärast kõlises üldine kell. Tõusin voodist ja olin nii väsinud.
Igal hommikul pidime maja ees kolm ringi jooksma, jah, ja kuidagi sai ära joostud. Koolitundides olin alatasa kuskil mõtetega ära ja kolm päeva huugas rinnaluu all miski, sealt kus asub tüümus. Peale seda järgnevatel päevadel oli organismiga kõik normis ja ajapikku müstiliselt seletamatu unenägu ununes.
Loomulikult ma kellegile sellest ei kõssanud, sest ma ei saanud isegi aru, mis toimus ja pealegi oldaks mind koheselt hulluks tituleeritud või kuskile laboratooriumisse uuringutele veetud, mis vene ajal päris tõenäoline võis tunduda.

(Mälestusvihiku lõpus oli ununenud meenutus kirjas): Tolles riigis sai ka teist korda käidud, arvan et see toimus samal aastal, kuid nii peenelt seda ekskursiooni ei mäleta. Ehk sellepärast, et see info polnud minu meelele enam oluline.
Mõned erinevused on meeles: Tõkkeid ei näidatud (nagu ennist austatud Teejuht lubas) ja need vanemad daamid ei rääkinud minuga, vaatasid külmalt otsa ja pöörasid end mujale kaema. Imeilus puu oli tagasitulles samasuguseks inetuks muutunud ja toda võlvkaarega ust lubati mul ise kinni lükata, ning rinnaluu alt ei haknud naastes enam valutama.
Mäletan, et füüsilisse kehha tagasi tulles, hõljusin mina eespool ja need kaks püüdsid järgi jõuda. Nad ei keelanud last kihutamast, algaja asi, las tõmbab! Lahe oli!
Teisel korral tundsin millegipärast veidi seletamatut kartust ja kõhklust kõige selle seiga üle. Ka minul tekkis palju küsimusi ja paljudele küsimustele polegi vastust nüüdsekski leidnud. Oma lapse mõistusega toona ei adunud, kus ma olin, miks olen ja milleks on see kõik vajalik? Mida mul selle teadmisega peale hakata on? Näiteks ka täna, mida teha selle Surnute riigi infoga? Või ehk minu kohustuseks tuligi see seik kunagi üles kirjutada ja rahvale anda? Võib-olla oligi see nende eesmärk? Ja mida lugeja selle teadmisega suurt pihta hakkab? Miks Kõrgem Jõud fakte mälust ära ei kustutanud? On see ikka absoluutne tõde? Miks sugulushinged juba üle neljasaja aasta ikka seal passivad? Kas neil reinkarneeruda polegi vaja ja kaua nad seal järtsis veel olema peavad? (Minu teada reinkarneerumise tsükli miinimum on täiskasvanutel alates kolmekümnest kuni seitsmekümne ja väikelastel kolmest kuni viie aastani.
Miljonitele inimvaimudele hukatust külvanud Füürer pääses tsüklist isegi kahekümne viie aastaga! Teiste hingedega kurjust kokku ei lastud ja terve see aeg oli tema hing puhastuseks suletud püramiidi, kus ta süda lahustus vihkamisest. Nüüd on taaskehastunud naisena Lõuna-Ameerikas Mehhikos, et õppida Armastuse jagamist
).

Eelnevalt mainisin; unustasin ajapikku kõik, kuni selle ajani, mil raadiosaates hakkas üks naine analoogsest teemast rääkima, küll väga lühidalt, sest eetriaega pole kunagi ja siis plahvatas kõik korraga meelde, nagu olnuks sündmused alles hiljuti toimunud. Võtsin kohe vihiku ja kirjutasin kõik meenunu üles ja saatsin koopia ka "AS Sünnimaa" toimetusele, kes igas ajakirjas palus, et saatke parasündmusi. Kas kirjutis kuskil ilmus, andmed puuduvad, igatahes honorari põle.
Kas nimetatud toimetus ei hallanud mitte nelja para ajakirja; "Paradoks B", "Universum", "Maagiline maailm" ja "Kolmas silm"?

...---...

Egiptuse mütoloogiast tuntud surnute jumalat Anubis't, kes Surnute riiki siirdunuid valvab, tema suursugusust ma ei kohanud. Mütoloogia järgi ei luba valvur surnute ja elavatevahelist dialoogi ega kohtumisi.
Filmis "Egiptuse jumalad" https://www.forumcinemas.ee/Event/299901/ ; https://www.youtube.com/watch?v=4g1IiC24q5Y on tema tegevus allilma valvurina hästi välja toodud.

Surmainglit samamoodi ei kohanud ja tal pole vikatit või mõõka, nagu ennemuistsed jutud rahvasuust pajatavad. Ta on kaastundlik ja juba ammu kohal, kui inimene hakkab virelema oma elu ja surma vaekausil, ning püüab tema vaimu igati aidata, mis vahel ka õnnestub. Ta on viimane ingel, kes Vaimuga tegeleb. Teistel inglitel ei ole volitust hinge lahkumist mõjutada. Materiaalsusest lahkuja tunneb Surmaingli kohe ära ja selline rekvisiit nagu vikat või muu terariist pole üldse oluline. See on pigem rahvajuttudes surma sümbol.
Tore olnuks Surnute riigis niisuguseid võimsaid ingleid kohata, saada iidseid teadmisi ja soovitusi inimkonnale.

Vanad hinged ei karda suremist, see on ainult jätk, nad võtavad seda rahumeelsemalt. Suremist pelgavad noored hinged, nad tunnevad suremise ees tõelist surmahirmu. Pidevalt aina tormavad ülepeakaela kuhugi ja tunnevad, et palju jääb tegemata, kusjuures enamus naudib täielikult ilmaliku elu kõiki negatiivseid võimalusi, mis võib viia neid ka lõpuks kinnimajadesse, sest korjavad hooletult kogemusi. Need, kes on vanglas on seotud allilmaga.
Vt: "Hinge vanuse määramine", Postitus: #3 http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid187824

Lõik raamatust: "Väljaspool sündi ja surma" https://www.rahvaraamat.ee/p/v%C3%A4ljas...0000010968

Jumala kuningriik on paik, kuhu me tegelikult kuulume, kuid põhjusel, et me jätsime oma ülesanded seal hooletusse, sattusime siia materiaalsesse maailma. Täpselt samamoodi nagu vaimuhaiged pannakse hullumajja, nii ka meie, kaotanuna silmist oma tegeliku, vaimse olemuse, oleme muutunud vaimuhaigeks, ning oleme seetõttu asetatud siia materiaalsesse maailma. Ka materiaalne maailm on omamoodi hullumaja, enda ümber vaadates võime me hästi näha, et siin maailmas ei tehta õigupoolest mitte midagi päris tervele mõistusele omast. Meie tegelik ülesanne siin maailmas on siit välja jõuda, tagasi Jumala kuningriiki.

Lõpp.

Igaühe hinges on peidus teemant, mille üks tahk vajab veel lihvimist, et sellest kujuneks kirgas briljant.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ichigo
Nõid

Postitusi: 463
Liitunud: May 2010
06-05-2018 16:01
Postitus: #29
RE: Surnute riik
Mul kogemus, mida tajusin surnute maailmana, paigas, mis oli siinse sarnane ent hingetu. Lõik, kus kirjeldasid loodushäälte ja -väreluste puudumist, meenutas enim. Kohtasin seal ka siinilmas elusaid inimesi. Tegid oma toimetamisi. Rutiin, milles süngus-raskus, aga vbla vaid minu jaoks, kohalikud näisid omas vaos... Reisisaatjaid-kommenteerijaid mul polnud... pikemalt hetkel siin ja praegu jagada pole võimalik, aga oluline muarust, mida silmas pidada, mainis Tulnukinime: "Oma aju ja veendumused/uskumused "joonistavad" ka nähtust erinevusi." Me näeme ka unesid niipalju, kui oskame, näeme nagu tõlgendame jne, ajas võib see muutuda...
Ps. Ma hoiduks teooriaist, kus taoline loogika nagu hullumaja pidamine karistusasutuseks. See autor pole küps järeldusteks.

Härrasmees lubab daamil jääda tema veendumuse juurde. /kpt J. Sparrow/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Teloslane
Tavaliige

Postitusi: 119
Liitunud: Sep 2013
06-05-2018 16:15
Postitus: #30
RE: Surnute riik
(03-05-2018 22:22 )lahendused Kirjutas:  Kirjeldatud tunde-tasandi astraalsest surnute-riigist tuleks surma järgselt LÄBI KÕNDIDA, vältides vaidlusi-tundlemisi "väljaspool teed" asuvate olenditega ... eesmärgiks "tasand kõrgemal" asuvate mentaalse tasandi ja põhjusliku tasandi riikide/taevaste läbimine.

Selleks, et surmajärgset tunde-tasandi riiki läbida (mõne tunniga), tuleks maises elus õppida elama nii, et välditakse tarbetuid ihasid-kirgi-tundlemisi (nö enda meelte regulaarne puhastamine).

Kui maises elus ei suudeta vältida ihasid-kirgi-tundlemisi, siis tõmbavad "väljaspool teed" asuvad objektid teelt ära, ning sinna kulubki aeg (kümneid & sadu aastaid, kuni enda tunde-tasandi rämps ära põletatud on).

Näiteid ihadest-kirgedest-tunnetes, mis teelt ära tõmbavad:
a) Säravad kullast ehted: lähed neid taga ajama.
b) Miss maailma "mõnna keha": lähed teda taga ajama.
c) Autod, arvutid, riided ja muu ihaldatav pudipadi: lähed neid taga ajama.
d) NLiidu propagandas gaasimask & automaat: jooksed nendega "Berliini vallutama" Smile
e) Sisutühjad tänitavad vaidlused stiilis "loll -> ise oled lollim": jäädki tee-välistega vaidlema.

------

Kui Teloslane oma põhjaliku kirjeldusega valmis saab, siis võiks ta kommenteerida enda nägemuste põhjal seda "kiirelt teed pidi läbi kõndimise" võimalikust.

lahendused! Aktsepteerin igati sinu kirjeldatud teooriat. Jah, iseasi kuidas keegi leiab esitatud väljundi.
Enesepuhastus algab lihtsatest tegudest. Näiteks, kui ootad petuses bussi ja tuul keerutab paberitükikest ühest kohast teise... . Võta see paberitükk ja pane prügikasti, selle teoga sa ei puhasta mitte ainult füüsilist maailma, vaid ka oma Hinge, kuhu ajaga on kogunenud rämpsu.
Edasised sammud enese hinge puhastamiseks võivad olla sellised:
Lõpetada valetamine; ole kaastundlik; vaidlustes astu samm tagasi; kuula inimene lõpuni; ole kannatlik, tasane, heatahtlik ja sõbralik; mitte himustada võõrast vara ja mitte olla kade.
Usun, et esitatud iga sõna omandamine täiuslikkuses võtab aega aastaid, mõnel terve elu, mõnel mitu elu, kuid selleks ja seni me siin materiaalses maailmas oleme, kuniks monaadid läbi kogemuste omandanud oleme.

Hing on fragment ja mõistusest sadu tuhandeid kordi peenem ja võimsam. Me võime vaid ähmaselt kujutleda kiirust, millega hing rändab ühelt planeedilt teisele ja kulgeb omaenese jõul. Hinge arendanud vaimule on kandumine ühelt planeedilt teisele sama lihtne kui tavalisele inimesele ühest poest teise minek.
Hirmunud ja meeli rahuldav loomalik ühiskond on unustanud, kui võimast hinge ta omab. Hing, kui vaimne säde on mitmeid kordi eredam kui päike.
Haletsusväärset elu materiaalses maailmas hinge eksliku valiku tagajärjel on hästi kujutanud ka Milton oma teoses "Kaotatud paradiis" https://gaiakallistus.wordpress.com/2017...-paradiis/ .
(selle postituse viimane muutmine: 18-07-2018 22:15 Teloslane.)

Igaühe hinges on peidus teemant, mille üks tahk vajab veel lihvimist, et sellest kujuneks kirgas briljant.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tulnukinimene
turist Maal

Postitusi: 697
Liitunud: Mar 2012
07-05-2018 04:17
Postitus: #31
RE: Surnute riik
Mul on ka kolmeosaline jutuke, selline muinasjutu-ulme stiilis, kõrgemate kihtide unedest, leiab mu kodukalt, "Valgussaare" alt.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Teloslane
Tavaliige

Postitusi: 119
Liitunud: Sep 2013
09-05-2018 23:55
Postitus: #32
RE: Surnute riik
(07-05-2018 04:17 )Tulnukinimene Kirjutas:  Mul on ka kolmeosaline jutuke, selline muinasjutu-ulme stiilis, kõrgemate kihtide unedest, leiab mu kodukalt, "Valgussaare" alt.

Tulnukinimene, väärt koduleht on sul ja vägeva ja vägevate asjadega tegeled! Need vaimsed raamatud on ülilahedad. See on hea töö, mida ühiskonnale pakud. Edu!
Kolmeosalist juttu ma üles ei leidnud. Seal läheb sorteerimisega ja muude parateemade ülevaatamisega juba kolm kuud.

Igaühe hinges on peidus teemant, mille üks tahk vajab veel lihvimist, et sellest kujuneks kirgas briljant.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tulnukinimene
turist Maal

Postitusi: 697
Liitunud: Mar 2012
10-05-2018 05:13
Postitus: #33
RE: Surnute riik
Aitäh! Siit lihtne leida, ainult natukene alla kerida: https://loodustuba.wordpress.com/about/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Minaelan
Veteran

Postitusi: 3,006
Liitunud: Jul 2011
21-06-2018 13:37
Postitus: #34
RE: Surnute riik
(20-06-2018 15:25 )kage Kirjutas:  
(06-05-2018 16:15 )Teloslane Kirjutas:  Enesepuhastus algab lihtsatest tegudest. Näiteks, kui ootad petuses bussi ja tuul keerutab paberitükikest ühest kohast teise... . Võta see paberitükk ja pane prügikasti, selle teoga sa ei puhasta mitte ainult füüsilist maailma, vaid ka oma Hinge, kuhu ajaga on kogunenud rämpsu.
Edasised sammud enese hinge puhastamiseks võivad olla sellised:
Lõpetada valetamine; ole kaastundlik; vaidlustes astu samm tagasi; kuula inimene lõpuni; ole kannatlik, tasane, heatahtlik ja sõbralik; mitte himustada võõrast vara ja mitte olla kade.
Ma proovin seda natuke ümber sõnastada.
Kui ma (alateadvuslikult) tekitan negatiivse seose millegagi ja jätan selle meelde, siis ma kogun oma hinge rämpsu. Kui ma mõtlen negatiivse seose/tunde põhjuste üle ja mõistan nende aluselt tekitatava halva emotsiooni mõttetust ning positiivse suhtumise kasu, siis ma puhastan oma hinge rämpsust (või korjan hingeosakesi tagasi).

Isiklikult ei usu mingite hingeosakeste kaotamisesse või taasleidmisesse...šamaanide nõiakunsti kaudu võimisiganes.

Hing on hing, ta kehastus inimkehasse ja täidab või ei täida oma plaane, mis ta kavatses teha. Tihti ta väsib liiga vara või laseb keha madalatel instinktidel ennast liiga palju mõjutada.
Kuid mitte ükski elu ega kogemus pole asjata.

Olla heatahtlik, sõbralik, kaastundlik jne...see kõik on tore, kuid samas ma põlgan Jeesuse käsku pöörata oma teine põsk ette, kui keegi sind lööb...lihtsalt julmusest, kasusaamise või vägivalla/võimu soovist. Sellega me toidame julmust ja kurjust. Isegi Ema Theresa mõistis seda oma viimastel aastatel...

Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.


Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.
Dalai-laama
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ichigo
Nõid

Postitusi: 463
Liitunud: May 2010
22-06-2018 10:21
Postitus: #35
RE: Surnute riik
Otsus, et vastutan ise, ohvrirollist loobumine, huvi, usaldus ja elust rõõmu tundmine, iga olendi austamine, enese olemuse varitsemine...
(selle postituse viimane muutmine: 22-06-2018 10:25 Ichigo.)

Härrasmees lubab daamil jääda tema veendumuse juurde. /kpt J. Sparrow/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,172
Liitunud: Dec 2010
22-06-2018 10:42
Postitus: #36
RE: Surnute riik
(06-05-2018 16:15 )Teloslane Kirjutas:  Hing, kui vaimne säde on mitmeid kordi eredam kui päike.
Haletsusväärset elu materiaalses maailmas hinge eksliku valiku tagajärjel on hästi kujutanud ka Milton oma teoses "Kaotatud paradiis" https://gaiakallistus.wordpress.com/2017...-paradiis/
Väärt lugemine. Inglise kirjandus ja kultuur on tema teostele seniajani palju tänu võlgu.

Kuidas saavutas John Milton sellise mõjujõu? Mis tegi tema viimase teose „De Doctrina Christiana” sedavõrd poleemiliseks, et see 150 aastaks avaldamata jäi?

Milton väitis Pühakirja alusel, et inimese hing on surelik. Ta kommenteeris kirjakohta 1. Moosese 2:7 järgmiselt: „Kui siis inimene sedaviisi oli loodud, öeldi lõpuks: nõnda sai inimene elavaks hingeks. … Inimene ei ole paarisloodu või osadeks lahutatav: ta pole, nagu üldiselt arvatakse, loodud ja kokku pandud kahest erisugusest elemendist – hingest ja kehast. Vastupidi, inimene tervikuna on hing, ja hing on inimene.”

John Milton otsis tõde. Paraku tegi ka tema inimlikke vigu.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mis teevad surnute hinged? Wilholmensis 28 12,091 23-09-2012 22:25
Viimane postitus: Rein

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog