Koerakoonlane

Koerakoonlane on Eesti mütoloogia tegelane kellest on väga vähe räägitud. Kirjutage siia oma arvamus koerakoonlastest.

---

Tuletan meelde, et meie salaühinguga saab liituda: valgehundiordu@online.ee

---

Kui keegi peaks teadma või leidma kuskilt tegevuse või loitsu mille abil koerakoonlane välja kutsuda, siis kirjutage kindlasti siia.

Koerakoonlastest on juba kirjutatud Eesti juhtumite arutelus # 2.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...onlased%22

Kui juba uus teema tehtud, siis kirjuta, mida oled uut teada saanud, et nendest juttu teed.

Sinu kriitika on põhjendamatu, sest foorumi reeglites on kirjas, et topelteemasid ei tohi postitada, aga koerakoonlaste kohta polegi eraldi teemat, kuigi neid on ühes teises teemas mainitud.

Kriitika? Ma ju abistasin sind, kuna sa ise otsingut ei kasutanud. Muuseas, koerakoonlasi on ikka päris mitmes teemas mainitud.

Mina kasutasin otsingul varjanti "otsi ainult pealkirjadest" ja kuna siis ühtegi teemat ei leitud pole järelikult koerakoonlase kohta eraldi teemat.

Ega keegi pole kritiseerinudki, et eraldi teema tegid.
Pealkiri võiks olla siiski mitmuses. Koerakoonlased.
Kuna sa ise koerakoonlasi ei tutvustanud, siis andsingi ühe varasema teema. Teistele foorumlastele näidiseks.
Mida teised koerakoonlastest arvavad, eks siis jääme vastuseid ootama.
Alguses aga kirjuta ikka, mida ise arvad.
Kas tead midagi rohkem kui # 2 öeldud?

Kusagilt on meelde jäänud. Teaduslik maailm on koerakoonluse kohta ütelnud järgmiet.
See on seisund, mingi psühotroopse aine tagajärjel tekkinud hallutsinatsioon. Vanasti oli selleks aineks tungaltera. Praegusel ajal on aga neid aineid – oi kui palju. Mina ei soovita nende ainetega mässata. Tagajärjed võivad olla – ettearvamatud.

(20-04-2018 10:39 )Valge ordu hundi Kirjutas:  Kui keegi peaks teadma või leidma kuskilt tegevuse või loitsu mille abil koerakoonlane välja kutsuda, siis kirjutage kindlasti siia.

Nii, et tahetakse siis koerakoonlasi välja kutsuda?

Folkloore on kirjutanud koerakoonlastest järgmist:

1. Koerakoonlased.
Joosep Tamm Võrumaalt.
Muiste käinud koerakoonlased pärast sõda ja katku mööda üksikuid talusid, püüdnud inimesi kinni, tapnud ja söönud ära. Inimesed põgenenud igal pool nende eest ära ja jooksnud kas metsa, hoonetesse või ka vette. Korra olnud mees rehes, kui koerakoonlane sisse tulnud. Mees ei ole enam mujale kui parsile pääsnud varjule minema. Koerakoonlane otsinud rehe läbi, aga ei leidnud kedagi. Hakanud siis ahju paistel ennast riidest lahti võtma ja vihmast märjaks saanud riideid kuivatama. Nüüd näinud mees parsilt, et koerakoonlane naesterahvas olnud. Mees võtnud pussnua ja löönud koerakoonlasele parsilt pähä. Ja surnud olnudki koerakoonlane.

Jälle saanud teise korra koerakoonlane mehe jälgile ja ajanud nuusutades neid mööda meest taga. Mees ei võinud viimaks enam muud kui istunud maha ja pannud viisud tagurpidi jalga. Siis põgenenud jõe äärde ja läinud vette, nii et ainult nina ja suu hinge tõmmamiseks välja jäänud. Päeva ja öö seisnud mees seda viisi silla all jões. Koerakoonlane tulnud jälgi nuusutades varsti mehele järele, aga ei ole tagurpidi pandud viisu jälgedest täit aru kätte saanud. Sillal seisatanud ta ja sõnunud: "Sihka, sahka, siit on tulnud, siia läinud!" Ei võinud siiski meest üles leida, vaid pidanud ära minema. Pärast tulnud mees jõest välja ja pääsenud selle korra eluga ära.

Ühes kohas olnud koerakoonlastel metsas maja. Sinna kannud nad inimest kokku ja pannud ühte iseäralikku kambrisse kinni. Seal söötnud nad inimesi nisutaignaga, et need ärasöömiseks hästi rammusad oleksivad.

Päeva ajal olnud seal ainult koerakoonlaste vana ema kodu, kes iga päev ühe inimese kambrist välja toonud ja õhtuks poegadele ära küpsetanud.

Korra tulnud seda viisi kord ühe noore, rammusa tütarlapse kätte küpsema minna. Vanamoor lasknud tüdruku kambrist välja ja kutsunud nagu hea ema last enese järele. Tütarlaps läinud suure hirmuga teise tuppa. Teises tuas olnud parajalt suur ahi ära küetud ja luuaga puhtaks pühitud. Ahju ees seisnud väikeste rataste peal suur raudpann. Vanamoor käskinud tütarlast nalja kombel sinna peale heita.

Tütarlaps mõistnud ometi vanamoori nõuu ära ja põigelnud ikka vasta. Lasknud ennast küll vahel ka raudpanni peale, ometi mitte seda viisi, nagu vanamoor tahtnud.

Viimaks ütelnud tütarlaps vanamoorile: "Heida sina ise esmalt raudpanni peale, et ma näen ja järele oskan teha!" Vanamoor mõtelnud esmalt ja heitnud siis tõesti raudpanni peale. Sellsamal silmapilgul tõuganud tütarlaps vanamoori aga raudpanniga ahju ja pannud raudukse ette. Ise aga läinud vanamoorist maha jäenud võtmega vangide ust avama ja vangisid lahti päästma.

Kõik vangid olnud juba väljas, kui tütarlaps kusagilt veel nutu äält kuulnud. Ta vaadanud ümber ja leidnud keldri ukse ülesse. Suure vaevaga saanud ta keldri võtme kätte. Teinud keldri ukse lahti ja nüüd tulnud talle üks tütarlaps nutuse näoga vasta ja kaebanud, et homme tema kord olla surma minna. Ukse avaja seletanud nutjale aga ära, mis sündinud ja nüüd põgenenud mõlemad oma teed.

Õhtul tulnud koerakoonlased koju, aga ei leidnud ema kodu olevat. Arvanud, et ema kusagile läinud. Rõõmustanud väga, et ema neile prae valmis küpsetanud. Kui juba kõik söönuks saanud, leidnud üks koerakoonlane sõrmusega sõrme. Kõik vaadanud sõrmust ja tunnud ära, et see nende ema sõrmus on. Söömine jäänud järele ja koerakoonlased oksendanud kas hinge välja.

Pärast läinud koerakoonlased vangisid vaatama, aga ei leidnud ainustki. Nüüd mõistnud nad, mis see lugu tähendas. Vangid aga pääsnud õnnega koerasoonlaste käest ära.

(20-04-2018 12:16 )kalldunn Kirjutas:  Kusagilt on meelde jäänud. Teaduslik maailm on koerakoonluse kohta ütelnud järgmiet.
See on seisund, mingi psühotroopse aine tagajärjel tekkinud hallutsinatsioon. Vanasti oli selleks aineks tungaltera. Praegusel ajal on aga neid aineid – oi kui palju. Mina ei soovita nende ainetega mässata. Tagajärjed võivad olla – ettearvamatud.

Ega muidu üks katoliku pühak koerakoonlane ole

Kes koerakoonlaste nime all algselt tuntud olid on ilmselt aegade jooksul kaduma läinud. Koerakoonlase nimetust on omistatud idast sõja-röövkäigule tulnud rahva esindajatele vähemalt keskajast teise ilmasõjani.

Rohkem juttu:
Eesti mütoloogia/Koerakoonlased

Tuleb välja, et koerakoonlased on lihtlabased inimsööjad. Tänapäeval ka täitsa olemas ja mitte ainult kusagil kaugetes dzunglites vaid ka nn tsiviliseeritud maailmas.

Väga huvitav teema. Hiina mütoloogias on sarnased tegelased Libarebased.
"Libarebased ja kooljad” sisaldab hiina kirjaniku Pu Songlingi (1640–1715) lühijuttude paremikku. Nende õudsete, romantiliste ja salapäraste lugude peategelased on libarebased, kooljad ja muud ebatavalised olendid.
Mul antud raamat e-lugeris olemas.

(21-04-2018 07:35 )Digitaria Kirjutas:  Tuleb välja, et koerakoonlased on lihtlabased inimsööjad. Tänapäeval ka täitsa olemas ja mitte ainult kusagil kaugetes dzunglites vaid ka nn tsiviliseeritud maailmas.

Ütleksime niimoodi.
Psühotroopsete ainete mõju all olev inimsööja.
Oleks nagu täpsem.

(21-04-2018 10:41 )kalldunn Kirjutas:  

(21-04-2018 07:35 )Digitaria Kirjutas:  Tuleb välja, et koerakoonlased on lihtlabased inimsööjad. Tänapäeval ka täitsa olemas ja mitte ainult kusagil kaugetes dzunglites vaid ka nn tsiviliseeritud maailmas.

Ütleksime niimoodi.
Psühotroopsete ainete mõju all olev inimsööja.
Oleks nagu täpsem.

Tungaltera tekitas hallutsinatsioone, kus inimene samastas ennast loomaga - hundiga. Ajalukku läksid nad libahuntidena.
Kannibalism ei ole psüühiline haigus, ega ainte tagajärg, see on inimesele sisse harjutatav omadus. Inimliha pidavat tekitama sõltuvust , sest see olevat kerge seedida.

Koerakoonlasi on kirjeldatud ka Umbero Eco romaanis "Baudolino".
Eco imepärased kirjeldused Baudolino kohtumistest fööniksite, ükssarvikute, liuskjalgadega, koerakoonlastega jne on sõna-sõnalt maha kirjutatud keskaja bestiaariumitest ja entsüklopeediatest.

Baudolino rännakute ulatus ja kohtumiste rohkus lubavad Ecol demonstreerida oma laialdasi teadmisi keskaja ajaloost (mis põimuvad siin-seal viidetega moodsale filosoofiale).

Raske on öelda, kas “Baudolino” on rohkem seiklusromaan või kaasakiskuv, küsimusi tekitav sissejuhatus keskaja kultuurilukku.

http://varrak.ee/product/2022/?cid=1271

Reaalsus on see, et mingeid päris koerinimesi või inimkoeri ei eksisteerinud. Muidu oleks need jõudnud peale suulise pärimuse ka kirjalikesse allikatesse. Jutt koerakoonlastest tekkis sellest, et Liivi sõja ning Põhjasõja ajal võtsid venelased enda sõjaväe koosseisus kaasa igasugu nn tšurkasid ja mongoleid, kes olid eestlastele varem tundmatud. Nad nägid ise juba piisavalt koledad välja ja lisaks kasutasid peitupugenud inimeste otsimiseks suuri jäljekoeri. Salkade liikumisega kaasnes koerte haukumine ja hirmunud maarahvas arvas, et näe, koerakoonlased tulevad. Kust teil üldse tuli mõte sellist väljamõeldud "olendit" välja kutsuda ning ilmselt ka kummardada?

Eelmiste juur-rasside inim-prototüübid olid looma & inimese sega-kehaga (a'la lõvi pea & inimese keha - või hobuse keha ja inimese pea) ... taolisi sega-olendeid on Egiptuse mütoloogias kujutatud.

Seega koerakoonlase algupära ulatub eelmisse juur-rassi, kus ilmselt oligi koera pea & inimese kehaga olendeid.

-----

Kuid taolisi sega-olendeid polnud ilmselt viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt eksisteerivate füüsiliste kehade kujul.

Eraldi teema on nö "libasse minek", kus nais-nõid suutis AJUTISELT muuta oma keha koeraks/hundiks - ilmselt taolisi "ajutiselt nihestatud olendeid" ongi viimasel paarisajal aastal tõlgendatud koerakoonlastena.

------

Ning veelgi lihtsam selgitus on väetaimede abil esile kutsutud tajunihete abil nähtu (nii nähakse tajunihke ajal inimkujulise keha asemel tema hinge-looma, mis võib vabalt olla ka koer/hunt).

Vaadake näiteks narkar-kunstnike poolt seintele joonistatud olendeid (4-silmalised, 1-silmalised, kala-pealised, tulnuk-kehalised, jne) - narkarid näevadki "laksu all" taolisi olendeid, ehk nö "koera-koonlane" võib mõne väetaime abil olla täiesti reaalselt nähtav ka tänases päevas.

(21-04-2018 14:37 )lahendused Kirjutas:  Kuid taolisi sega-olendeid polnud ilmselt viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt eksisteerivate füüsiliste kehade kujul.

Viimased kakssada aastat füüsiliselt ei eksisteerinud "segaolendid"?

Pead silmas üleloomulikke olendeid ehk?
Näiteks Sumeri ja babüloonia mütoloogia Oannes on üleloomulik olend, mitte vaimolend.
Tal oli kalakeha ja inimese pea, sabast olid välja kasvanud inimese jalad.
Üleloomulik olend oli ka paabulinnusabaga hobune, kelle seljas Muhamed ratsutas taevasse.
Üleloomulike olendite hulka liigitaksin ka näiteks koerakoonlased ja mutandid (ingl monsters).
Need on kummalised olendid, kellest räägitakse iidsetest aegadest peale. On nähtud nii ebatavaliselt pikki, tavatult lühikesi, ühesilmalisi kui ka peatuid ja ilma suuta mutante.

L. Meri on ka koerakoonlasi puudutanud oma "Hõbevalges". Nimelt on ta otsinud (ja leidnud) eesti mütoloogiast seoseid Lapimaa, laplaste ja koerakoonlaste vahel. Kaugel põhjas, kus maa ja taevas kokku puutuvad ja kus on väike ja madal läbipääs peegelilma, kus kõik on tagurpidi, seal on piiriks suur mägi või teistel andmetel ka müür. Siinpool on valvureiks inimesed ja sealpool koerakoonlased.

Jah selle järgi vist balletki tehtud.
Rahvauskumuse järgi:
Kord pääsnud kogu koerakoonlaste vägi välja, kuid siis tulnud Vanataat maailmale appi, lastes raudrahet sadada, mis koerakoonlased nende kodupaika tagasi tõrjunud. Koerakoonlased kipuvad sealt müüri või mäe takka nüüdki veel välja...
https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_van...emendid#91