Hüperkosmos

Hüperkosmos - teoreetiline neljas mõõde mis lahendaks mitmedki inimese maailma piiravad barjäärid. Võimalus näiteks liikuda universumi kaugeimatesse paikadesse. Ka ulmefilmidest teame, et kosmoselaevad sisenevad valguskiiruse saavutamisel hüperkosmosesse.
Loomulikult on meil vaja endale kinnitada, et maailmas on alati midagi palju enamat kui me juba teame olevat. Ja isekas oleks mõelda, et me oleme kõik mõõtmed ja füüsikareeglid endale ammu selgeks teinud, sest me pole seda kaugeltki suutnud.

Hüperkosmos on algselt olnud vaid puhtalt science-fiction teema. Kuid üha enam ja enam üritatakse sellele läheneda kui ühele võimalikule teaduslikule hüpoteesile.

https://en.wikipedia.org/wiki/Hyperspace

https://www.inverse.com/article/16818-is...ing-theory

Siinse tsivilisatsiooni asukad ei tea veel paljutki!????

(22-04-2018 23:19 )Kahvanägu Kirjutas:  Siinse tsivilisatsiooni asukad ei tea veel paljutki!????

Paar asja on tõesti veel avastamata.

(23-04-2018 00:44 )xawa Kirjutas:  

(22-04-2018 23:19 )Kahvanägu Kirjutas:  Siinse tsivilisatsiooni asukad ei tea veel paljutki!????

Paar asja on tõesti veel avastamata.

Täiesti õige. Niikaua kui füüsikud oma seadustes, viga ära ei paranda – niikaua teadmistes, edasiliikumist ei toimu. Parandage viga ära – ja kõik asetseb oma õigele kohale.

Kui mass on null, siis relatiivsusteooria ei sea nii karme piiranguid liikumise kiirusele, kui massiga kehadele.

Vaimsetes õpetustes on igavikuline vaim, ehk tervikolemus nö "väljaspool aega ja ruumi" (igavikus), ning tervikolemuse mass on null (ta on nii kehatu, kui olla saab).

Seega igavikuline vaim saaks aegruumis liikuda nö "valgusest kiiremini" - taoline vaimu liikumine oleksgi "valgusest kiiremini liikumine hüperkosmoses".

------
Analoogia: paberile trükitud kiri ei saaks valguse kiirusel liikuda (reaalselt liigub paber-kiri maksimaalselt lennuki kiirusega) - kui aga kiri skännida arvutisse, ning saata e-kirjana kaugele, siis suudaks ta infona liikuda valguse kiirusel (tohutult kiiremini, kui lennukiga) - kaugel maal trükitakse kiri printeriga välja ja ongi "lennu-postist kiiremini" kiri kohale jõudnud.

Sarnaselt võtab inimese vaim Maal mingi info (oskuse, elukogemuse), ning rändab hetkega teise Universumi otsa, andes vastava info edasi Universumi teises otsas elavale olendile: nii ongi "valgusest kiiremini" info liikumine saavutatud tänu igavikulisele vaimule (massiga esemeid ei saa nii liigutada, kuid see polegi oluline: info on massitu).
-----

Kvantmehaanikas on "seotud spinnide probleem", mis lubab seotud spinnide vahelist "sünkroniseerumist" valgusest palju suurematel kiirustel, ehk "hetkeliselt".

Nii töötab ilmselt ulmefilmis "Star Wars" (Tähesõjad) näidatud optiline-kaug-telefon (räägitakse reaalajas Universumi eri osade vahel) - ehk tehislik side-masin suutis "valgusest kiiremini" infot vahendada, ning ta oli üldkasutatav laiatarbekaup.
Sarnaselt olid jedaid hetkega teadlikud Universumi teises osas toimunust (läbi enda vaimu-põhise tunnetuse).

-----

Kui kunagise "Star Wars"'i põlvkonna laste koorekiht jõuab küpses eas akadeemikuteks, küll siis ka vastavad "valgusest kiiremad" teooriad-leiutused-seadmed maistesse reaalsustesse jõuavad.

(23-04-2018 16:53 )lahendused Kirjutas:  Kvantmehaanikas on "seotud spinnide probleem", mis lubab seotud spinnide vahelist "sünkroniseerumist" valgusest palju suurematel kiirustel, ehk "hetkeliselt".

Kui sa mõtled selle all nii-nimetatud kvantseotust (quantum entanglement), siis paraku selle abil valgusest kiiremini informatsiooni saata ei saa. Probleem on selles, et kui sa muudad sihilikult üht kvantseotud osakese olekut, kaob automaatselt nende vaheline seotus. Ainus asi mida teha saab on mõõta osakese olekut ning sellel hetkel (olenemata kaugusest) on mõlemad osakesed selles olekus.

Üsna hea inglise keelne artikkel sellel teemal: https://medium.com/starts-with-a-bang/as...d7097c0322

(23-04-2018 16:53 )lahendused Kirjutas:  Kui mass on null, siis relatiivsusteooria ei sea nii karme piiranguid liikumise kiirusele, kui massiga kehadele.

Üks piirang siiski on - valguse kiiruses. Footonid on näiteks massita "osakesed", aga ega neid valgusest kiiremini liikuma ikkagi sundida ei saa.

Kusagil oli kirjas, et laseri kiir veeauru keskkonnas ületas valguse kiirust vaakumis.

Budistlike-hinduistlike tasandite ühendamine tänapäevase teadusega annab huvitava vaatenurga antud teemale.

Tasandid jämedamast peenemaks:

1) Budhi tasand, ehk loojalikus aegruumis.

Aegruum on piiratud:
a) Ruumi suurima ulatuvuse mõttes Universumi läbimõõduga ca 1 x 10 astmel 25 kilomeetrit ... ning ruumi vähima ulatuvusega Plancki pikkusega 1 x 10 astmel -32 kilomeetrit ..... ehk pikkused on logaritmilisel skaalal kilomeetrites vahemikus -32 kuni +25, ehk 57 ühikut.
b) Aja suurim kestvus (lihakehalise aatomitest koosneva elu mõttes) on prootoni stabiilsus ca 1 x 10 astmel 30 aastat ... ning aja vähim kestvus on Plancki aeg ca 1 x 10 astmel -36 aastat ... ehk ajad on logaritmilisel skaalal aastates vahemikus -36 kuni +30, ehk 66 ühikut.

Kujutades aega ja ruumi 2D logaritmilisel skaalal, moodustub eelnevast 57 x 66 ühikuline nelinurk (ruumi 57 log-kilomeetrit, aega 66 log-aastat)... ehk logaritmilise skaala abil saab aegruumile nö "ringi ümber tõmmata" .

Sellest aegruumi=universumit piiravast ringist väljapoole jääb igavik (vt punkt nr2).

Universumi eluiga lihakehalise elu kestvuse mõttes on "Brahma aasta".

2) Atma tasand, ehk loojalikus igavikus (inimese igavikuline vaim, ehk tervikolemus asub siin). Kutsutakse ka Nirvaanaks (siia peaks igaüks jõudma, kui tema maiste kehastuste elukogemusete täituvus on saavutatud).

Igavik koosneb paljudest aeg-ruumidest (ehk universumeid on igaviku vaates nagu liivaterasid kõrbes) .... valgus ei jõua erinevate universumite vahel piisavalt kiiresti liikuda, ehk me pole teadlikud "silmaga vaatamise abil" teistest universumitest (ehk "tõesta!" kaotab taolises kontekstis mõtte, ning asendub mõistega "suuda seda visualiseerida!") ... ning isegi kui valgus teistest universumitest kohale jõuaks, oleks ta kauguse tõttu märkamatu.

Kuid igavikuline vaim liigub taolises "lõputus igavikus" nagu kala vees ... siit saaks tuletada hüpoteetilised nö "topelt logaritmilised" ühikud , mis suudaks ka igavikule piirid panna.

Igaviku moodustavad "alus-kivikesed" on aegruumid=universumid, mis kestavad "Brahma aasta" - kuid igaviku kestvuse ühikuteks on näiteks "Brahma yuga" (8000 Brahma aastat), Vishnu päev (1000 Brahma yugat), Shiva päev (9000 Vishnu päeva)

3) Anupadaka tasand, ehk loojalikus tühjuses. Kutsutakse ka para-nirvaanaks (Nirvaana tagune veelgi avaram maailm).

Inimeste igavikulised vaimud loodi siin: see on lõputu ressursi allikas, mida muinas-lugudes nimetati "põrguks" (vanakurat tõi kirjeldamatuid rikkusi siit), kuid mida ei tohiks segi ajada purgatooriumiga (madal tunde tasandi prügimägi, mida ka astraaliks nimetatakse, kus põlevad surma järgselt ihad-kired-tunded).

Taolistes lõpututes avarustes ei suudaks liht-surelike inimeste igavikuline vaim orienteeruda, kuid kõrg-loojalikud olendid suudavad seal liikuda ja teadlikult luua (ma olen kehast väljas käies taoliste maailmade peegeldusi näinud, kuid need on kirjeldamatult avarad).

Tühjus (põrgu) koosneb paljudest igavikest.
Info ei jõua igavike vahel 2x-logaritmilistes ühikutes liikuda, ning kasutusele tuleks võtta 3x-logaritmilised ühikud tühjuse piiride kirjeldamisel.

Tühjuse kestvuse ühikuid pole viitsitud isegi Puranades kirja panna, kuid nendeks võiks olla: "Shiva aasta", ning "Shiva yuga".

4) Adi tasand, ehk "foon kõigele".
See kirjeldatavuse piiril asuv " foon kõigele" sisaldab lugematu arvu tühjuseid-põrguid.
Siin tuleks kasutusele võtta 4x-logaritmilised ühikud kõiksuse fooni piiride kirjeldamiseks.

5+) Mainitakse ka "jagunemata brahmanit", mis on punktis nr4 toodud Adi tasandist veelgi avaram.
Siin oleks siis 5x-logaritmilised skaalad .... kuna arengujadal pole piire, siis võiks teoreetiliselt rääkida ka n-kordselt-logaritmilistest skaaladest.

Ehk maiste targutustega jõuab küll "algsetele loojatele" kukla taha hingama, kuid lõppliku selguse & tõeni ei jõuta kunagi.

-----

See hüper-ruum, mille ümber teema käib, on punktis nr2 kirjeldatud objekt ....

Hüperkosmose ulatuvust kirjeldavad suurused peaksid olema 2x-logaritmilised (logaritm logaritmist) - vt eelmise postituse punkt nr2.

Kuid siin on ka "medali teine pool": osad hüperkosmose omadusi kirjeldavad suurused peavad olema 2x-eksponentsiaalsed ( eksponent eksponendist) ... kuid taoline "super-pomm" pakuks sõjarditele tohutut huvi .... ning seega üritatakse taolisi teooriaid & tehnoloogiaid ilmselgelt "kalevi all hoida".

Kui isegi "tavalised" kosmoses liikuvad lendavad taldrikud on maha salatud tehnoloogia - mida siis veel hüper-ruumis liikuvatest sõidukitest tahta?

Einsteini 1935 aastal välja käidud tontlik kaugmõju(ingl.k. quantum entanglement) paradoks tekitab tänaseni teadlaste hulgas peavalu. Einstein pakkus välja küll vaid teooria ilma et oleks suutnud seda katseliselt tõestada. Tegemist oli millegi niisugusega, mis vastuolus fundamentaalsetele füüsikaseadustele. Kaks osakest suudavad suhelda üksteisega silmapilkselt, sõltumata neid eraldavast vahemaasst.
Alles 1964 aastal suutis Iiri füüsik John Stewart Bell selle nähtuse reaalset eksisteerimist laboratoorselt tõestada.

Tänaseks on tontliku kaugmõju puhul endiselt kaks põhiküsimust. Kuidas see tegelikult toimib? Ning loomulikult kuidas seda saab reaalselt kasutada? Kosmoserändudeks ning side pidamiseks?

Varasemalt on sellist sidepidamist peetud küll võimatuks, kuna sellel on palju "puudusi". Kuna näiteks ei saa määrata osakeste olemust, vaid neid saab vaid jälgida. Ning samuti ei suudaks selline sidepidamine edastada suuri andmemahte. Küll aga oleks tegu täiesti turvalise sidepidamisega, kuhu keegi kõrvaline sisse murda ei saa.
https://www.picoquant.com/applications/c...escription

Siiski on viimasel ajal suudetud sel alal teha edusamme.
https://singularityhub.com/2018/12/26/qu...vxkonudngr

Valgusest kiirem kommunikatsioon:
https://en.wikipedia.org/wiki/Faster-tha...munication

Eetika on üks probleem, millega antud juhul tuleb samuti kokku puutuda. Kuna sel moel võiks ka informatsiooni minevikku edastada, tekitades hulganisti loogilisi paradokse.
John Stewart Bell käis välja teoori(Superdetermination), mille kohaselt on absoluutselt kõik universumis ette määratud. Isegi kõik vabad valikud ning juhuslikkus.
Teoorias on olemas valgusest kiiremini liikuvad osakesed(tachyon) mis võimaldaks avada suhtluskanali minevikuga.