VÕÕRJÕU DUAALSUSE KOKKUMÄNG
Selguse mõttes mainin veelkord üle, et kurjuse all ei mõisteta siin ühekülgselt isekust vaid laiemalt teadvuse tasakaalutust, lõhestatust ehk ebaterviklikkust - ükskõik millisesse poolusesse, aspekti või ajastutasandisse ollakse parajasti jäigalt kinnijäädud - millest tulenevalt tekivad maailmas lõputud illusioonid ja kannatusi põhjustavad sisevarjud.
„Vaid vaadake meid. Kõik on tagurpidi ja ümberpööratud. Doktor lõhub tervist, jurist lõhub õiglust, ülikool lõhub teadmisi, valitsus lõhub vabadust, meedia lõhub informatsiooni ja religioon lõhub vaimsust.”
Valitsevad süsteemid on kehtestatud varjatud Saturnijõuga, mis väidavad end mingil moel absoluutset tõde sisaldavat - või vähemalt käitutakse vastavalt. Valitseja jaoks kehtivad üksnes peened vargaprintsiibid, kus kunstlikke seadusepügalaid jälgivad kuulekad maffia-ametnikud, kellel naturaalsete moraaliseaduste kohane empaatia lihtsalt puudub. Suurvalitsejad ei karda reaalselt enam mitte ühtegi riiki, kuna need kõik on ühendatud teatud parasiitlike alustega. Kuid siiski kardetakse veel vaba eneseteadliku inimese kasvavat protestiviha potentsiaali! Selle vastumeetmena lavastatakse pidevalt kõikvõimalikke pseudokonflikte, mis külvavad massidesse ürghirmu. Lõhkuv enesevaen ja meeltesegadus sobib kokkuvõttes kõikidele konflikti osapooltele, kelle huvides on et inimene valiks omale välja vähemalt ühe suvalise ettesöödetud lemmik jupijumaluse (näiteks geopoliitilises konfliktis USA, Venemaa, EU, Šveits või kasvõi Eesti), kuid mitte kunagi ei otsustataks tervikliku eneseteadvustamise ja tõe ausa uurimise kasuks! Rumalalt lõhestatud inimesed naeruvääristavadki üsna ilmselget tõdemust, et maailma võiksid valitseda kurjad reptiloidid, sest ise ollakse juba rumalad karjaloomad valmis. Inimesi lolliks moondav sisemine Vari-Demiurg, kes ei luba vaadata otsa tõele, on reptiilse Ainujumala ohver, mis psühhopaatiliselt ihkab kogu maailma inimhinged jäigalt hierarhilisse trapetsoid-vangitorni allutada, kus primaarseks on sisemaffia ühisvaim ja selle ambitsioonide kohaselt väänatud tõde.
Vana Testamendi ja gnostikute Yahwe räägib oma inimloomadele (Adamale ja Evale), et nad võivad vabalt süüa tema paradiisiriigi (Edeni) kõigi puude vilju, kuid keelab süüa ühe kindla Teadmistepuu (hea ja kurja tundmise või ka Ilmapuu) vilja - sest muidu puruneb kogu parasiitlik pettus ja ilmneb et iga illusioon peab ikkagi kord surema. Loomulikult varem-hiljem inimvaim väsib ilusatest valedest ja soovib teada Tarkusemao pakutud apokalüptilist tõde, mille tagajärjel pimestavad võõrillusioonid järjest kokkuvarisevad. Kuid Ainujumal (Enlil/Bel) ja Tarkusemadu (Enki/Ea) on tegelikult vennad, kes tõenäoliselt teevad salamisi koostööd, kus ühel perioodil mängitakse orjandust loovat „headuse” jõudu ja teisel perioodil mängitakse orjandust hävitavat „kurjuse” jõudu – olles vaid headuse ja kurjuse tähendused kavalalt äravahetanud! Nii toimub ringiratast üha uute pettuste loomine-hävitamine, loomine-hävitamine..., ikka põhieesmärgiga allutatud inimmass Jumalate poolt etendatud duaalsuselummuses hoida.
Algse ja vaba inimliigi Demiurgi (ehk Sinu Ülemjumal Ise) harmoonia tuleneb paindliku minataju mitmetasandiliselt tasakaalus empaatiavõimest. Kui erinevate pettuste tagajärjel on terviklik empaatia röövitud-lõhutud, siis moondub Ise-Demiurg kui nn. kõigekõrgem sõber hoopis süsteemseks vaenlaseks, kes läbi lõputute valede koorib Sinu higi ja vaevaga tehtud töö põhisaagi alati endale. Ülim kurikavalus üritab hoida oma ainuvõimu igavesti, mängides kosmilises sõjas kordamööda mõlemat - headuse ja kurjuse – osapoolt. Kord luuakse täiuslikkuse illusioone ja teine kord paljastatakse valesid. Justkui toimub orjastamine ja siis teatud vabastamine, kuni ehitatakse peenemad illusioonid uue ja uinutava ringiga uuesti peale. Selle spiraalprotsessi idee võib olla pealesunnitud tehnoprogressi loomine, planeedi looduse ärakurnamine ja järgmisele ekspluateeritavale objektile ümberasumine? Parasiitsüsteemile on see nagu mingi haige mäng või suurusehullustusest kantud väärastunud elu mõte.
Tänapäeval on selleks uinutajaks demokraatiaillusioon ehk nn. rahva võim, mis on üsna absurdne, kuna rahvast on eriti lihtne äralollitada, kui pole tagatud terviklikult aus ja moraalne inimvaim. Seega (orjastatud) rahva võim ja (vaba) rahva võim on kaks täiesti iseasja! Kui inimesed omaksid just tõeliselt terviklikku vaimu, mis on hingestatud ühenduses Loodusega ja iseenda vaba peremees, siis võiks riigikorraks olla kasvõi vabatahtlike anarhia (valitsejate puudumine), mis sellisel juhul toimiks kokkuvõttes paremini kui ükski teine jäik võimukord. Võimalik et enamus loodusrahvaid suht sarnaselt toimisidki, kuni parasiitlikud vallutajad neilt loomuliku tõega kooskõlatarkuse röövisid? Tänapäeva demokraatia on aga sisult rahamonarhia, kus põhiliselt valitseb elitaarsete rikkurite ja turvaliselt kinnimakstud ametnike kitsad erahuvid.
INIMSAATUSE 2 VALIKUT
„Ülimalt hästi koheldud kõikide mugavustega orjusele eelistan vaba inimese raskeid väljakutseid.”
Igipõline ja universaalne sõda käib meie eneste seest lähtuva aususe ja ahnusevalede vahel, mida laseme ümbritsevasse maailma teadlikult või teadmatult ise väljasündida. See on ka sõda tõese vabaduse ja illusoorse orjuse, või isandatest sõltuvuse ja iseteadvuse sõltumatuse vahel. Ausus ei põhine isekusel ega isetusel, vaid neutraalsel minatajul, kes on ühenduses tervikliku inimliigi Ise-Demiurgiga. Vaba inimese kohus on tahta jäädavalt öelda „Jah” headusele ja „Ei” valelikule kurjusele, kuid pimestatud orjal on vabadus öelda täpselt vastupidi! Hoopis keerulisem küsimus on kuidas hea ja kurja tõese äratundmiseni jõuda, et mitte langeda üha uuesti ja uuesti lõputusse varjude nõiaringi? Edasi tuleb mõista, et tõde lihtsalt ON universaalselt olemas ja see ei ole kellegi isiklik eraomand! Üsna ajuvaba oleks mõelda nii, et igalühel on oma tõde. Kui keegi arvab omavat täiesti isiklikku tõde, siis võib kindel olla et tegu on tavalise sitapeaga, kes pigem ei arvesta tõe olemasoluga üldse. Kellegi kindel seisukoht pole kunagi lõplik tõde, kuid tema veendumus saab olla rohkem või vähem kooskõlas tegeliku tõega!
Seega iga olendi ülesanne on püüda oma tajud Loodusega võimalikult terviklikult ühildada. Kas inimkonna saatus on loomulik terviklikkus või vastupidi kannatuslik vaimulõhestus, sõltub meie põhivalikust, kas teenida kõikide olendite naturaalset harmooniaideaali või ainuvalitsejate kakofooniat? On 3 algtegurit, mille sihilik moonutamine kokkuvõttes ka ebamoraalset ja piinavat kurja põhjustab: Tõde (läbi tajude) + Hüve (läbi mõtete) + Ilu (läbi toimete) = Hea (vaba elu jaatav).
Inimsaatus moodustub kokkuvõttes sisekavatsuste ja väliste tegurite kombinatsioonist. Sisekavatsusi mõjutab empaatiavõime, iseloom, kultuur jne, kuid samuti eksitavad parasiitprogrammid. Loomupäraselt peaks algselt iga inimene sündima sisevarjudest vaba olendina, kuid petlik võõrsüsteem sisendab allutatud rahvamassile pidevalt, et elu määravad seadused on ettedikteeritud läbi mingi valitseva ideoloogia, riigivalitsuse ja rahaturu dogmade, nagu naturaalset õiglustunnet ja moraaliseadusi polekski üldse olemas. Sellisele totaalsele jamale tuleb lihtsalt teadlikult vastuseista!
Orjastatud rahvamassi 3 põhitunnust (Gustav Le Bon): 1.) Igavese, võitmatu ja sangarliku jõutunde andmine primitiivsetele instinktidele, mis pole võimeline võtma vastutust. 2.) Indiviid madaldatakse läbi õpitud sugestioonide üheks osaks rahvamassist, kes pole tõeliselt võimeline enam nägema oma tegude tagajärgi, kuna puudub isiklik vaba teadlikkus. 3.) Süsteemi poolt määratud rollid ja tegevuste hüpnoos, kus oma isiklikud huvid ohverdatakse võõrhuvidele. Inimesest tehakse käsutäitja – sunnitööline, ametnik, karjerist – kes ei küsi tõeliselt kunagi, kas tema teod on moraalselt õiged või valed?
Seega maailma valitseb jätkuvalt üldine orjameelsus, kuna põhiliselt tegutsetakse oma nahahoidmishirmust lähtuvalt, kuid loomuliku minataju ausameelsusest ja naturaalsest tõest ei taheta suurt midagi kuulda. Filosoofid on läbi ajaloo genereerinud hunnikute viisi teoreetilist orjafarminduse ekskrementi, mille sisse on istunud ignorantsed rahvamassid kui väikesed rumalad kärbseparved. Siia alla kuuluvad suurreligioonid, okultne esoteerika ja lõputute koolkondade väänatud pseudoõpetused, mille kaudu paisatakse inimteadvusesse tema minataju pimestavat illusioonideprügi. Kõikvõimalikud valedeõpetused pakuvad väljavalitutele näiliselt elitaarset rikkust, absoluutset valgustumist ja igavest elu, kuid tegelikult röövib see neilt juba alati olemasoleva ja vahetu minataju loomuvalguse, mille algne ja viimne olek on teadvustatav ÜRGTEADMATUS. See tähendab et inimese jaoks ühte ja ainukest absoluutset tõde pole reaalselt olemas, väljaarvatud kui see pole lihtsalt tunnetatav ÜRGTUNDMATUS. See vahetu ja määratult aus algtaju ongi tõeliselt vabastav eluallikas!
Joonised:
Duaalne Võim vs Vägi
Tetraktuse 2 Saatusevalikut
Okultne Orjadepüramiid
Selguse mõttes mainin veelkord üle, et kurjuse all ei mõisteta siin ühekülgselt isekust vaid laiemalt teadvuse tasakaalutust, lõhestatust ehk ebaterviklikkust - ükskõik millisesse poolusesse, aspekti või ajastutasandisse ollakse parajasti jäigalt kinnijäädud - millest tulenevalt tekivad maailmas lõputud illusioonid ja kannatusi põhjustavad sisevarjud.
„Vaid vaadake meid. Kõik on tagurpidi ja ümberpööratud. Doktor lõhub tervist, jurist lõhub õiglust, ülikool lõhub teadmisi, valitsus lõhub vabadust, meedia lõhub informatsiooni ja religioon lõhub vaimsust.”
Valitsevad süsteemid on kehtestatud varjatud Saturnijõuga, mis väidavad end mingil moel absoluutset tõde sisaldavat - või vähemalt käitutakse vastavalt. Valitseja jaoks kehtivad üksnes peened vargaprintsiibid, kus kunstlikke seadusepügalaid jälgivad kuulekad maffia-ametnikud, kellel naturaalsete moraaliseaduste kohane empaatia lihtsalt puudub. Suurvalitsejad ei karda reaalselt enam mitte ühtegi riiki, kuna need kõik on ühendatud teatud parasiitlike alustega. Kuid siiski kardetakse veel vaba eneseteadliku inimese kasvavat protestiviha potentsiaali! Selle vastumeetmena lavastatakse pidevalt kõikvõimalikke pseudokonflikte, mis külvavad massidesse ürghirmu. Lõhkuv enesevaen ja meeltesegadus sobib kokkuvõttes kõikidele konflikti osapooltele, kelle huvides on et inimene valiks omale välja vähemalt ühe suvalise ettesöödetud lemmik jupijumaluse (näiteks geopoliitilises konfliktis USA, Venemaa, EU, Šveits või kasvõi Eesti), kuid mitte kunagi ei otsustataks tervikliku eneseteadvustamise ja tõe ausa uurimise kasuks! Rumalalt lõhestatud inimesed naeruvääristavadki üsna ilmselget tõdemust, et maailma võiksid valitseda kurjad reptiloidid, sest ise ollakse juba rumalad karjaloomad valmis. Inimesi lolliks moondav sisemine Vari-Demiurg, kes ei luba vaadata otsa tõele, on reptiilse Ainujumala ohver, mis psühhopaatiliselt ihkab kogu maailma inimhinged jäigalt hierarhilisse trapetsoid-vangitorni allutada, kus primaarseks on sisemaffia ühisvaim ja selle ambitsioonide kohaselt väänatud tõde.
Vana Testamendi ja gnostikute Yahwe räägib oma inimloomadele (Adamale ja Evale), et nad võivad vabalt süüa tema paradiisiriigi (Edeni) kõigi puude vilju, kuid keelab süüa ühe kindla Teadmistepuu (hea ja kurja tundmise või ka Ilmapuu) vilja - sest muidu puruneb kogu parasiitlik pettus ja ilmneb et iga illusioon peab ikkagi kord surema. Loomulikult varem-hiljem inimvaim väsib ilusatest valedest ja soovib teada Tarkusemao pakutud apokalüptilist tõde, mille tagajärjel pimestavad võõrillusioonid järjest kokkuvarisevad. Kuid Ainujumal (Enlil/Bel) ja Tarkusemadu (Enki/Ea) on tegelikult vennad, kes tõenäoliselt teevad salamisi koostööd, kus ühel perioodil mängitakse orjandust loovat „headuse” jõudu ja teisel perioodil mängitakse orjandust hävitavat „kurjuse” jõudu – olles vaid headuse ja kurjuse tähendused kavalalt äravahetanud! Nii toimub ringiratast üha uute pettuste loomine-hävitamine, loomine-hävitamine..., ikka põhieesmärgiga allutatud inimmass Jumalate poolt etendatud duaalsuselummuses hoida.
Algse ja vaba inimliigi Demiurgi (ehk Sinu Ülemjumal Ise) harmoonia tuleneb paindliku minataju mitmetasandiliselt tasakaalus empaatiavõimest. Kui erinevate pettuste tagajärjel on terviklik empaatia röövitud-lõhutud, siis moondub Ise-Demiurg kui nn. kõigekõrgem sõber hoopis süsteemseks vaenlaseks, kes läbi lõputute valede koorib Sinu higi ja vaevaga tehtud töö põhisaagi alati endale. Ülim kurikavalus üritab hoida oma ainuvõimu igavesti, mängides kosmilises sõjas kordamööda mõlemat - headuse ja kurjuse – osapoolt. Kord luuakse täiuslikkuse illusioone ja teine kord paljastatakse valesid. Justkui toimub orjastamine ja siis teatud vabastamine, kuni ehitatakse peenemad illusioonid uue ja uinutava ringiga uuesti peale. Selle spiraalprotsessi idee võib olla pealesunnitud tehnoprogressi loomine, planeedi looduse ärakurnamine ja järgmisele ekspluateeritavale objektile ümberasumine? Parasiitsüsteemile on see nagu mingi haige mäng või suurusehullustusest kantud väärastunud elu mõte.
Tänapäeval on selleks uinutajaks demokraatiaillusioon ehk nn. rahva võim, mis on üsna absurdne, kuna rahvast on eriti lihtne äralollitada, kui pole tagatud terviklikult aus ja moraalne inimvaim. Seega (orjastatud) rahva võim ja (vaba) rahva võim on kaks täiesti iseasja! Kui inimesed omaksid just tõeliselt terviklikku vaimu, mis on hingestatud ühenduses Loodusega ja iseenda vaba peremees, siis võiks riigikorraks olla kasvõi vabatahtlike anarhia (valitsejate puudumine), mis sellisel juhul toimiks kokkuvõttes paremini kui ükski teine jäik võimukord. Võimalik et enamus loodusrahvaid suht sarnaselt toimisidki, kuni parasiitlikud vallutajad neilt loomuliku tõega kooskõlatarkuse röövisid? Tänapäeva demokraatia on aga sisult rahamonarhia, kus põhiliselt valitseb elitaarsete rikkurite ja turvaliselt kinnimakstud ametnike kitsad erahuvid.
INIMSAATUSE 2 VALIKUT
„Ülimalt hästi koheldud kõikide mugavustega orjusele eelistan vaba inimese raskeid väljakutseid.”
Igipõline ja universaalne sõda käib meie eneste seest lähtuva aususe ja ahnusevalede vahel, mida laseme ümbritsevasse maailma teadlikult või teadmatult ise väljasündida. See on ka sõda tõese vabaduse ja illusoorse orjuse, või isandatest sõltuvuse ja iseteadvuse sõltumatuse vahel. Ausus ei põhine isekusel ega isetusel, vaid neutraalsel minatajul, kes on ühenduses tervikliku inimliigi Ise-Demiurgiga. Vaba inimese kohus on tahta jäädavalt öelda „Jah” headusele ja „Ei” valelikule kurjusele, kuid pimestatud orjal on vabadus öelda täpselt vastupidi! Hoopis keerulisem küsimus on kuidas hea ja kurja tõese äratundmiseni jõuda, et mitte langeda üha uuesti ja uuesti lõputusse varjude nõiaringi? Edasi tuleb mõista, et tõde lihtsalt ON universaalselt olemas ja see ei ole kellegi isiklik eraomand! Üsna ajuvaba oleks mõelda nii, et igalühel on oma tõde. Kui keegi arvab omavat täiesti isiklikku tõde, siis võib kindel olla et tegu on tavalise sitapeaga, kes pigem ei arvesta tõe olemasoluga üldse. Kellegi kindel seisukoht pole kunagi lõplik tõde, kuid tema veendumus saab olla rohkem või vähem kooskõlas tegeliku tõega!
Seega iga olendi ülesanne on püüda oma tajud Loodusega võimalikult terviklikult ühildada. Kas inimkonna saatus on loomulik terviklikkus või vastupidi kannatuslik vaimulõhestus, sõltub meie põhivalikust, kas teenida kõikide olendite naturaalset harmooniaideaali või ainuvalitsejate kakofooniat? On 3 algtegurit, mille sihilik moonutamine kokkuvõttes ka ebamoraalset ja piinavat kurja põhjustab: Tõde (läbi tajude) + Hüve (läbi mõtete) + Ilu (läbi toimete) = Hea (vaba elu jaatav).
Inimsaatus moodustub kokkuvõttes sisekavatsuste ja väliste tegurite kombinatsioonist. Sisekavatsusi mõjutab empaatiavõime, iseloom, kultuur jne, kuid samuti eksitavad parasiitprogrammid. Loomupäraselt peaks algselt iga inimene sündima sisevarjudest vaba olendina, kuid petlik võõrsüsteem sisendab allutatud rahvamassile pidevalt, et elu määravad seadused on ettedikteeritud läbi mingi valitseva ideoloogia, riigivalitsuse ja rahaturu dogmade, nagu naturaalset õiglustunnet ja moraaliseadusi polekski üldse olemas. Sellisele totaalsele jamale tuleb lihtsalt teadlikult vastuseista!
Orjastatud rahvamassi 3 põhitunnust (Gustav Le Bon): 1.) Igavese, võitmatu ja sangarliku jõutunde andmine primitiivsetele instinktidele, mis pole võimeline võtma vastutust. 2.) Indiviid madaldatakse läbi õpitud sugestioonide üheks osaks rahvamassist, kes pole tõeliselt võimeline enam nägema oma tegude tagajärgi, kuna puudub isiklik vaba teadlikkus. 3.) Süsteemi poolt määratud rollid ja tegevuste hüpnoos, kus oma isiklikud huvid ohverdatakse võõrhuvidele. Inimesest tehakse käsutäitja – sunnitööline, ametnik, karjerist – kes ei küsi tõeliselt kunagi, kas tema teod on moraalselt õiged või valed?
Seega maailma valitseb jätkuvalt üldine orjameelsus, kuna põhiliselt tegutsetakse oma nahahoidmishirmust lähtuvalt, kuid loomuliku minataju ausameelsusest ja naturaalsest tõest ei taheta suurt midagi kuulda. Filosoofid on läbi ajaloo genereerinud hunnikute viisi teoreetilist orjafarminduse ekskrementi, mille sisse on istunud ignorantsed rahvamassid kui väikesed rumalad kärbseparved. Siia alla kuuluvad suurreligioonid, okultne esoteerika ja lõputute koolkondade väänatud pseudoõpetused, mille kaudu paisatakse inimteadvusesse tema minataju pimestavat illusioonideprügi. Kõikvõimalikud valedeõpetused pakuvad väljavalitutele näiliselt elitaarset rikkust, absoluutset valgustumist ja igavest elu, kuid tegelikult röövib see neilt juba alati olemasoleva ja vahetu minataju loomuvalguse, mille algne ja viimne olek on teadvustatav ÜRGTEADMATUS. See tähendab et inimese jaoks ühte ja ainukest absoluutset tõde pole reaalselt olemas, väljaarvatud kui see pole lihtsalt tunnetatav ÜRGTUNDMATUS. See vahetu ja määratult aus algtaju ongi tõeliselt vabastav eluallikas!
Joonised:
Duaalne Võim vs Vägi
Tetraktuse 2 Saatusevalikut
Okultne Orjadepüramiid
