20-06-2018, 21:29
Kaali meteoriidist omaette teemat ei leidnud.
Kuid kodukamaral juhtunu väärib veidigi kajastamist.
Jutusaade:
EESTI LUGU 6. Kaali saladus
Rahvusringhäälingu tutvustus:
Film:
Kaali.Saladus(Home.Of.The.Sun_Est).avi 700.93 MB
Minu veebilehitseja seda filmi näidata ei suuda kuid alla laetuna on nähtav.
Lõik Eesti Filmi Andmebaasi tutvustusest:
Kuid kodukamaral juhtunu väärib veidigi kajastamist.
Jutusaade:
EESTI LUGU 6. Kaali saladus
Rahvusringhäälingu tutvustus:
Tsitaat:Sarja 6. saade. Ain Mäesalu TÜ-st ja saate toimetaja Piret Kriivan. Raudmeteoriit langes kõige viimastel andmetel Saaremaale pronksiajal. Tunguusi meteoriit. Phaetoni müüt. Lennart Meri "Hõbevalge". Meri viited Kalevalale. Ivan Reinvald , Vello Lõugas - Kaali uurijad. Kiviaed ja ringmüür järve ümber. Kaali järv kui pühapaik. Autor ja toimetaja Piret Krivan.
Film:
Kaali.Saladus(Home.Of.The.Sun_Est).avi 700.93 MB
Minu veebilehitseja seda filmi näidata ei suuda kuid alla laetuna on nähtav.
Lõik Eesti Filmi Andmebaasi tutvustusest:
Tsitaat:Tarmo Teder: „Eesti ja Läti kineastide koostöös valminud populaarteaduslik dokumentaalfilm “Kaali saladus” (rež Urmas E. Liiv) on pandud kandma ka rahvusvahelist missiooni: tutvustada Euroopa televaatajatele Kaali kraatri unikaalsust ja sellega seonduvat problemaatikat. Üle miljoni krooni maksma läinud filmist paistab, et see problemaatika on küllaltki mitmetahuline, liigendusis arusaadavalt välja mängitud, lavastuslike ja animaefektidega huviäratavaks pakitud, tiheda diktoritekstiga teavitatud, nimekate arvajatega markeeritud, nii tugitoolioivikule kui -kulupeale seedivaks töödeldud. Kaalit kui peateemat üldiselt lõa otsas hoidev dokumentaaljutustus tungitseb põnevusega haruliineis, võtab pealtäha erinevad tükid suurelt ette, kuid suudab need ka läbi mäluda ja pealiiniga siduda. Üldarusaadavusega vaheldub täiesti teadusliku uurimistöö nüansse, mütoloogiat, kerge õuduse kastmes teaduslikku fantastikat, mustvalgeid kroonikakilde ajaloost ja poliitikast, tabeleid, tarbeluulet ja simmanit. Tegemises on ambitsiooni ja tulemuseks eesti filmiloo haardekaim populaarteaduslik dokumentaal.
Hakkas häirima ühe filmi läbiva alateema liigne ekspluateerimine: poogiti kosmosest lähtuvat ohtu. Walesis paiknev „Spaceguard Centre’“ direktor Jay Tate jt saavad selles asjas korduvalt sõna. Arvutivõrk ühendab vabatahtlikke “taevavalvureid”, aga nähtavad on alles üle sajameetrise läbimõõduga hulkurtaevakehad, kuid juba kümnemeetrine võib tekitada katastroofi nagu kunagi Kaalis. “Pole kahtlust, et see juhtub,” ütleb Tate. Millalgi kindlasti. Aga asteroidi või meteoriidi langemise ohu üledramatiseerimisest jäi mulje, et “Kaali saladuse” loomegrupp on teadlikult mängitsenud vaatajasse jälje jätnud mainstream-katastroofika (“Deep Impact”, “Armageddon”) tekitatud meeleoludel põnevust kruvides.
Mulle pakkus filmis enim pinget delikaatselt ja objektiivselt, diletandi jaoks selgesti eksponeeritud teaduslik ja ka teadlaste intriig: kui vana on Kaali kraater? Etnomütoloogia järjepidevuse ja folkloori elujõu asjus (eeposed) johtub sellest paljugi. Kokkupõrke dateeringu suhtes esitab film peamiselt kaks teaduslikult väga argumenteeritud (proovid turbakihtidest, kõrgtemperatuurse gaasi ja iriidiumi sulamise jäljed) seisukohta, kusjuures kineastid jätsid oma arvamuse eelistuse delikaatselt vaka alt irgitsema.“
Teder, T. (2004). "Nokia" pole pooltki Kaalit. Teater. Muusika. Kino, nr. 2, lk 95-99.