01-07-2018 18:32
RE: Altai šamanism, kas kristlus on saatanast?
Surm, vesi, emotsioonid ja progress. Intellekti teema on segane, samuti kalad haiguste sümbolina … ma pole antud PDFi lugenud ka veel.
Oli vist Leena, kes ütles siin foorumis, et mitte kunagi varem pole progress liikunud nii kiiresti kui praegu. Nii jah. Kõik oleneb sellest, mida progressiks nimetada. Kuna kõige suurem muutus võrreldes 100 aasta taguse ajaga on toimunud tehnika vallas, siis nimetame me progressiks tehnika arengut. Inimese vaimne areng aga on tänapäevani enamvähem kromanjoonlase tasemel. Oleme ainult õppima kenamalt käituma, näiteks ei vaata inimeste tapmist lives (avalikud hukkamised), vaid telekast. Kui aga tuleks tõeliselt suur looduskatastroof ja tekiks eluline vajadus ressursside pärast võidelda, langeks tsiviliseeritud inimese mask maha.
Vot nii – mitte mingit progressi pole toimunud.
Millised võinuksid aga olla teised progressivariandid? Inimese võimed, mida nimetatakse küll paranormaalseteks, küll milleks iganes.
Näiteks võime retsiteerida päevade viisi pühasid tekste. See võime oli veel hiljuti “elus” budistlikes kloostrites Tiibetis. Sellise oskusega inimene kirjeldas oma seisundit retsiteerimise ajal nii, et ta lihtsalt “loeb maha” raamatust, mis seisab tal vaimusilma ees. /allikas Aado Lintrop/
Kuna ma ise sebin ka veidi budismiga, siis on mul kogemus tiibetikeelsete mantrate päheõppimisega. Õppimise teatud faasis, kui pole veel mehhaaniliselt peas, tekkis mulgi lühike (päev-kaks) faas, kus “lugesin maha” nägemismälusse salvestunud teksti. See tähendab, et see võime on igal inimesel olemas, kuid seda pole välja arendatud.
Teine näide telepaatia. See võime oli ilmselt üsna jõudsaid samme tegemas muistses soomeugri “võrguühiskonnas” (allikas ja lugemissoovitus “Soomeugri saamine”, Haabsaar). Näitena sellest on etijäiste kirjeldus Yrjo Kokko raamatus “Ungelo tare”. Nähtus seisnes selles, et paar päeva enne külaliste tulekut kuuldi kuulmishallukaid nagu juba tuleksidki reaalsed külalised. Telepaatia progressile pani põõna tehnika progress – linnastumine, elanikkonna tihedamalt asumine, nüüd lisaks mobiilside. On võrratult lihtsam ja tõhusam, kuid sel on omad puudused.
Emotsioonid. Näiteks toodud (ja ka kõik teised, tuntud ja tundmatud) inimese võimed avalduvad oma õigel kujul (sellisel kujul, mis annavad tõelevastavat infot) ainult siis, kui inimene on sisemise vaikuse seisundis. Selles seisundis ei ole liikumist ei emotsionaalses kehas ega mentaalses kehas, ehket pole emotsioone ega omatahtsi liikuvaid mõtteid. Sellist seisundit piisavalt kogenud inimene ei kahjusta ilma tõeliselt mõjuva põhjuseta ühtki teist tajuvat olendit. Sellist inimest ei saa manipuleerida hävitama teist rahvast, kuna see olevat sõja valla päästnud (ups! … vale rahvas sai hävitatud), ka mitte sellisel juhul kui tema laps on sõjas surma saanud (see ei too last tagasi). Kuid kui pätt peaks tänaval sellise inimese last ründama, siis lapse kaitseks on ta vajadusel suuteline tapma küll.
Kontrollimatud ja ebateadlikud emotsioonid on kõige lihtsam vahend suurte massidega manipuleerimiseks. Tahan olla edukas, kardan mitte tulla toime, tahan olla edumeelne, kardan kaotada olemasolevat jne jne.
Vesi on ka emotsioonide sümbol. See on skeptilise mõtlemise jaoks siinse arutelu jaoks nõrk koht. Aga las see praegu olla. Nüüd tuleb veel teksti, kus tuleb Aristotelese loogika unustada … Veest tuli Oannes (see kalakeebiga amfiib), kes õpetas inimestele kirjakunsti, tehnilisi oskusi, ühesõnaga pani aluse tehnilisele progressile. See oli raske aeg Mesopotaamias, mil oli toimunud kliima kuivenemine ja küttide-korilaste eluviis enam ei toitnud, sest saakloomad kolisid põhja poole. Ju siis Oannesel (veejumal Ea?) hakkas inimestest kahju ja ta tõi inimestele (vastu teiste jumalate tahtmist kusjuures) teadmised ja oskused, mis lubasid neil muutunud tingimustes iseennast vaimselt arendamata (SIC!) ellu jääda. Need oskused olid linnaline eluviis (maamõõtmine, majade ehitamine), arvepidamine, kirjaoskus (neid oli veel). Vesi sai tarkuse sümboliks. /mis on sümbolite “õige” tähendus – omaette pikk teema/
Need maad, kus vesi on oma esialgse? , surma tähenduse säilitanud, on tehnika evolutsiooni teadlikult piiranud. Indiaanlased ei võtnud ratast kasutusele, mägine maa on selle arengupeetuse maine seletus, aga igasugune maine seletus seletab ainult nähtuse füüsilist tagamaad; nad ei lasknud ka kirjaoskust massidesse. Budistlikud maad lähiajani polnud ka seda teed läinud. Kuid Jaapan peale IIMS ja Indo-Hiina – eks näis, mis arengusuuni sealt ilmnema hakkab.
Kuid Oannese tee, vee, kalade, kristliku läänemaailma tee on ummikusse jooksmas, kuna kromanjoonlase emotsioonid saavad möllata jumalikku tehnoloogiat kasutades. Lääne inimesed üldiselt usuvad, et tehnoloogia ise suudab kõik need globaalsed probleemid ära lahendada, kuid ma ise usun, et selle lahenduse tõenäosus on kuskil 50/50. Seega oleks VÄGA mõistlik tulla juba praegu välja sellest tehnoloogilisest mullist.
Inimestel on kalduvus unustada ennast äärmustesse, (kuuluvusevajadus on seal taga = hirm); laiselda keelude-käskude turvalises maailmas (ei pea ise mõtlema). Budism keelab süüa vee(haiguste) sümbolit kala, keelab süüa kala ka seetõttu, et tegu on tajuva olendi tapmisega. Samal põhjusel (tajuv olend) on keelatud ka loomade tapmine (kuigi liha süüa võib). Selle muidu igati mõistliku keeluga äärmusesse (silmakirjalkuks) minemine on aga budistlikesse maadesse toonud sisse muhameedlased, kes teevad lihunikutöö ära. Muhameedlased oma praegusel kujul on kujunenud teistele probleemiks (50-100 ja rohkem aastat tagasi nad seda veel ei olnud). Teine näide: siis kui kristlusest veel probleemi polnud kujunenud (aeg enne ristisõdasid) oli rahaga tegelemine kristlase jaoks roojane tegevus; seda oli ta vist ka Rooma impeeriumis; see aga andis raha(nduse) juutide kätte. Niikaua kuni raha oli juutide käes mõõdukalt ja polnud veel kogunenud väikesearvulise plutokraatia kätte, oli asi korras, kuid nüüd on “suur raha” meid juhtimas düstoopia suunas (tutvuge Kalegi/Kalergi, Euroopa Ühendriikide “isa” maailmapildiga, seal on vabadust ja demokraatiat sama vähe kui NLiidus oli). Praeguse läänes üldtunnustatud maailmavaate järgi on konservatiivsus see nähtus, mis on “roojane”. Konservatiivsuse taga on hirm muutuste ees. Sellega on samuti nagu kõige eelnevagi, et on kaks halba – liiga vähe ja liiga palju ehk äärmused, keelatud või kohustuslik olemine. Kui palju on aga praegu inimesi, kes tõesti puhtast südamest võivad öelda, et maailmas tervikuna on viimasel 100 aastal muutusi LIIGA vähe olnud?!? Palun vabandust poliitikasse põikamisse pärast ja palun seda poliitikalõime mitte siin edasi arendada.
Vesi on surma sümbol selles mõttes, et vesi on “restart”, vesi teeb algosakesteks tagasi ja siis saavad muu jõud selle uuesti ja puhastunult kokku panna. /Allikas Mircea Eliade/ Vesi ei ole halb, surm pole halb, muutus pole halb, emotsioonid pole halvad, kirves pole halb. Halb on see, et ei osata kasutada. Ma ei ole veel teemaalguse raamatut lugenud, aga veeuputuste arv on puhttehniline detail, mille üle pole motet vaielda.
Muistses Sumeris oli kahte liiki vett (erinevate jumalatega): Apsu – maa-alune mage vesi (Ea) ja tema naine Tiamat – soolane vesi, ookean, kaos. Siin on veel segane koht mulle, tarkusejumal Ea tuli kaosest, ookeanist; madu kui maa sümbol, vee ja maa ühendaja; veelinnud ugridel jpm. No ja siis see intellekt ja haigusekalad … eks pärast lugemist näe.
Brain expedition.
|