•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 5
  • 6
  • 7(current)
  • 8
  • 9
  • ...
  • 14
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 2 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Väitlus – suhtlus – diskusioon.
(18-07-2018, 16:39 )Ichigo Kirjutas: See on Hiina meditsiin. Sa Mangi kontekstis alustasid meeste akti pikendamisest, nüüd otsaga Hiina meditsiinis, aga jutt oli (nofretete küsimuse peale) mis on jama. Mang ajas jama tädidele, olen piisavalt pädev seda väitma, pole mõtet siin minust moonutatud kuvandit luua püüda - ja see oli näide, kuidas mõne esoteeriku jama ka teisi devalveerib.

Njha, ma ei hakka sulle siin rääkima, et akupunktuuri ( mida tuleb võtta osana Hiina meditsiinist) võib mitmeti teostada mõjutades punkte s.h. ka sõrmedega, aga see on tore, et sa kohe täpselt tead ja oled pädev ütlema, mis toimus Mangi ja tädide vahel ja kuhu ja kuidas tegelane...jne... tekib mõte, et ehk külastasid isegi hr.Mangi, kuid loodetud kasu jäi saamata, mul on siiralt kahju...Laugh
Vasta
Sain aega vastamiseks.
Ichigo, saan sulle ainult seletada millisena mina näen Kuuendat meelt.
See on kui vägi, mis katab väljaspool aega ja ruumi asuvat teadlikkuse
dimensiooni. See on nagu astumine läbi ukseava teise reaalsusesse. Ükskord kui sa oled sellest läbi astunud, muutub su elu ja sa liigud kõrgemasse vibratsiooni.

Chaosele:
Kuna tegid juttu eespool Newtonist, siis peaksid ehk teadma, et kaasaegset maailma mõjutab kaks suuremat põhiideed - põhjuslik detetermism ja materiaalne realism.
Isaac Newton oligi see mees, kes rajas põhjusliku determinismi, mis väidab, et universum on üles ehitatud paljudest pallidest - suurematest ja väiksematest, mille orbiit ja omavahelised kokkupõrked toimuvad eelnevalt determeeritud teel, vastavalt põhjuse ja tagajärje seadusele.

Teine valdav kontseptsioon, materiaalne realism, mille pooldaja sa tundud olema, peab oluliseks ainult välist maailma.
Selle koostisosad (aatomid) on reaalsed ning jälgijast sõltumatud.
Kvantteooria on aga materiaalsele realismile andnud saatusliku löögi.

Usklikkusest, mida sa ka puudutasid.
Endistel aegadel oli kirikul praegusega võrreldes palju võimu.
Teadlased sattusid raskustesse, kui asusid religioosse maailmakäsitlusega vastuollu. Oma kirjelduse tõttu planeetide liikumise kohta tiriti Galileo inkvisitsioonikohtu ette aru andma. Varem oli otsustatud, et Maa on kõikide asjade keskpunkt ja kogu Universum pöörleb selle ümber.

Siis tuli Rene Descartes ja jagas reaalsuse kaheks, mida nüüd tuntakse dualismina. Tema sõnul paikneb ühel pool tahke füüsiline reaalsus, mida uurivad teadlased.
Teisel pool asub meel või teadvus, mis kuulub religiooni valdusalasse.
Kõik olid rõõmsad, sest nii teadlastel kui kirikutegelastel oli valitsemiseks oma kuningriik. Tänapäeval see enam nii ei ole. Teadus uurib tänapäeval mõlemat valdkonda.





Vasta
(18-07-2018, 18:04 )Nofretete Kirjutas: Chaosele:
Kuna tegid juttu eespool Newtonist, siis peaksid ehk teadma, et kaasaegset maailma mõjutab kaks suuremat põhiideed - põhjuslik detetermism ja materiaalne realism.
Isaac Newton oligi see mees, kes rajas põhjusliku determinismi, mis väidab, et universum on üles ehitatud paljudest pallidest - suurematest ja väiksematest, mille orbiit ja omavahelised kokkupõrked toimuvad eelnevalt determeeritud teel, vastavalt põhjuse ja tagajärje seadusele.

Teine valdav kontseptsioon, materiaalne realism, mille pooldaja sa tundud olema, peab oluliseks ainult välist maailma.
Selle koostisosad (aatomid) on reaalsed ning jälgijast sõltumatud.
Kvantteooria on aga materiaalsele realismile andnud saatusliku löögi.

Usklikkusest, mida sa ka puudutasid.
Endistel aegadel oli kirikul praegusega võrreldes palju võimu.
Teadlased sattusid raskustesse, kui asusid religioosse maailmakäsitlusega vastuollu. Oma kirjelduse tõttu planeetide liikumise kohta tiriti Galileo inkvisitsioonikohtu ette aru andma. Varem oli otsustatud, et Maa on kõikide asjade keskpunkt ja kogu Universum pöörleb selle ümber.

Siis tuli Rene Descartes ja jagas reaalsuse kaheks, mida nüüd tuntakse dualismina. Tema sõnul paikneb ühel pool tahke füüsiline reaalsus, mida uurivad teadlased.
Teisel pool asub meel või teadvus, mis kuulub religiooni valdusalasse.
Kõik olid rõõmsad, sest nii teadlastel kui kirikutegelastel oli valitsemiseks oma kuningriik. Tänapäeval see enam nii ei ole. Teadus uurib tänapäeval mõlemat valdkonda.
Millele sa nüüd õigupoolest vastad? Küsimused olid hoopis teised.

Ja sinu väited ei vasta tõele Newton ei ole kunagi rääkinud et universum on ehitatud pallidest. Kvantmaailm ei ole väljaspool reaalsust, mikromaailm on täiesti reaalne ja Descartesist aru saamiseks peaksid sa mõistma geomeetriat.

Eukleides on äkki lihtsam näide. Nimelt kaks paralleelset sirget mitte kunagi ei lõiku. Me kasutame Eukleidlist gemoeetriat iga päev (kas sa väidad sellele vast) Ometi on tegelikkus pisut teine. Tegelikkuses on Universum lõmata suure raadiusega ütleme "SFÄÄR" mitte pallid. Ja seal kehtib Lobatševski geomeetria. Kas lobatševski on ümber lükkand kõik Newtonid, Descarteses, Eukleidesed ja Einsteinid???

Kui sa juba pidasid vajalikuks vastata, siis vasta nendele küsimustele ka mida küsiti.

Vasta
Vastasin ju sulle. Kui sa aru ei saanud, siis on ehk puudu teadmistest või siis filosoofilised mõisted ei ole selged.
Kirjutasin, et Newton rajas põhjusliku detetermismi. Pallid olid põhjusliku determenismi kirjeldamiseks. Et saaksid sellest paremini aru.
Kui tead, et põhjusliku determinismi rajas keegi teine, siis anna aga tulla.


Vasta
(10-07-2018, 08:58 )kalldunn Kirjutas: Kõigepealt peaksid kõik läbi töötama Garnegi raamatu;
Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimeai.
Palun kõikidel – arutlusest osa võtta!

Põigates vahepeal tagasi algse teema juurde, siis see raamat on läbi loetud kuskil 15. aastaselt. Hiljem kutsusime seda raamatut SILMAKIRJALIKKUSE KÄSIRAAMATUKS Laugh
Leian, et just seda see raamat ongi.



Vasta
??? Newton ei ole mitte mingit põhjuslikku determismi loonud. Newton ei ole kunagi väitnud et ta teab kõiki asju. Newton ennustas absoluutselt kõike mis juhtus peale teda või? Ehk olevik määraks tuleviku, kõik oli ette määratud. Midagi poleks juhuslik. poleks vaja sellised sõnau nagu lubadus, ebakindlus, risk jne. Selline arutelu viib aga palju kaugemale kui pw-lased on kunagi pürginud seletama maailma. Ja sinuga ma ausalt selliseid teemasid arutada ei viitsi.

Newton arvas, et loodusseadused on deterministlikud, õigemini polnud sellist MÕISTET mis seletaks mitte deterministlikuid loodusseadusi/jõude. Newton ei arvanud kordagi, et Kõik loodusseadused on deterministlikud, ehk nende kirjeldatavate objektide/nähtuste olekud on ajahetkel X etteennustatavad. Newton sai aru küll et maailm on mitte lineaarne, aga ta ei osanud oma teooriasse panna aja kulgu. See ongi põhi viga - determinism eirab aja kulgu. Vaata mõnda mittelineaarsest süsteemi ei ole võimalik, et seal on kõik 100% kontrollitav, korduv ja toimib alati samamoodi. Newton sai sellest aru aga ei osanud seletada.
Vasta
(18-07-2018, 16:48 )Temimoor Kirjutas:
(18-07-2018, 13:17 )Ichigo Kirjutas: Küsimus polegi niivõrd kellegi isiklikust huvist lähtuvas võimes jama ignoreerida kuivõrd selle vohamise ulatuses ja laiemates tagajärgedes.

Ma pidasin silmas "trollide" ignoreerimist. Kui sa oled mingis asjas üsna veendunud, siis selle teema vastu suunatud ignorants tundub isegi normaalne Laugh

Ma ei hakka ju eeldama, et nüüd, kui Janika Veski esines Tallinna TV-s Võrno saates MMS teemal ja nimetas seda JÄLLE imerohuks ning grupp on kasvanud praegu 7000 pealiseks peale seda saadet ja laod on MMS ja DMSO-st tühjaks ostetud, et ajakirjanduse vaikimine on selle kõigega nõustumine Laugh Vastulöök tuleb, ma võin mürki võtta ja grupist lahkub vähemalt 3000 inimest ning seekord tõmmatakse Janika Veski ajakirjanduslikult oksa. See oleks imelik kui ei tuleks.

Aa, ok, õige jah, siin ju ratsionaalne mõtlemine trolliks tembeldatud Laugh

Aga mis ajakirjanduslikke mõrvu puudutab, siis kes seda teab, uskumatuid asju unustatakse, samas kui mõne tubli aktivisti raugematul initsiatiivil saab ka paberitega arsti tuleriidale - see pigem sõltub vist, kes omale parasjagu millise kampaania on osta jaksanud - ega imestaks ka, kui preparaat saab pitsati peale, uue nime ja koha ülikooli apteegis.
Vasta
(19-07-2018, 01:00 )Ichigo Kirjutas: Aa, ok, õige jah, siin ju ratsionaalne mõtlemine trolliks tembeldatud Laugh

No just, vestluse sujuvuse mõttes on vahel targem nimetada asju vestluspartneri nimedega wink
Vasta
(18-07-2018, 21:23 )Chaos Kirjutas: Ja sinuga ma ausalt selliseid teemasid arutada ei viitsi.
Milleks siis need teemasse sobimatud küsimused?
Teema on ju suhtlemisest. Temimoor, tubli! Et teema algusesse juhatasid. Kuna raamatus soovitatakse see iga kuu uuesti üle vaadata, siis leidsin seoses Lincolniga järgmise nõuande: "Parem andke koerale teed, kui lasete end hammustada ja jääte oma seisukoha juurde. Isegi koera surmamine ei teeks enam haava terveks."


Vasta
Nofretete, küsimused ei olnud teemasse puutumatud, sinu järgnevad kuuendameelejutud ei sobi siia teemasse ja sellest algas siin teemas mingi jama jälle.
Toon algse teksti sulle silmaette, punktid tegin rasvaseks ja küsimused punaseks kah. Sellele oodati siin vastust.
(18-07-2018, 13:44 )Chaos Kirjutas: Minu tähelepanek, miks minnakse närvi....

Toon välja kolm punkti mille peale on opponendi ägestumine karanteeritud.

Keegi ei ole siin teadusliku meetodit peale surunud või sellest lähtunud, aga teadusliku meetodi juures on pukte millest paralastel on õppida. Nimelt teadusliku meetodi osa on nõue kasutatavaid mõisteid täpselt defineerida ja järjekindlalt kasutada - (teaduskeel erineb mitmeti tavakeelest). Sellele viitamine, et võiks ka siin mõisted ära defineerida, tabab küsijat pahameele torm, samas mulle tundub, et tegelikkuses ei saa te üksteisest mitte midagi aru, isegi ühe teema sees suudate te samale mõistele anda kümme erinevat tähendust.

Teise punktina. Teadus on sotsiaalne nähtus ja seda tehakse avalikult. Kõik teadusliku uurimistöö etapid peavad põhimõtteliselt olema jälgitavad kellel vaid soovi on. Mis selles halba on? Õppida kui palju..

Kolmas punkt oleks, et readuslik uurimistöö algab Erapooletust vaatlusest või (seda tehakse mingi teooria või oletuse raamides) miks see nii ärritab teid?

Selle sõna teadus võib sealt vabalt ära kustutada, miks need punktid nii pahad on?

Vasta
Kuna see suhtlemise teemat ei käsitlenud, siis tunnistan ausalt, seda isegi ei märganud. Pealegi on Teaduse kohta teisi teemasid.
Ei pea ju kõiki teema postitusi lugema või kuidas? Pealegi chaos ju selgitas, et minuga diskuteerida ei soovi. Austan tema valikut.
Vasta
Postitus käsitleb OTSESELT siinse väitluse-suhtluse-diskussiooni probleeme: kasutaja toob oma nägemuse, mis põhjustab suhtlemises ärritust ja küsib, miks see nii on! Siin on võimalik tegeleda PRAKTILISELT suhtlemise parandamisega, püüdes küsimustele vastata ja ühist keelt leida!
Teaduse kohta ongi teised teemad, kus oma Newtonifantaasiaid saad arutada - sellest ei soovitud sinuga diskuteerida ja antud postis on kirjas, et ei ole vaja keskenduda teadusele: loe ainult rasvast teksti, on ehk lihtsam!

Aga küllap ka lugesid ja said aru, otse öelda ei saa, miks vastamine nii valulik on ja demonstreerid meile klassikalisi demagoogiavõtteid. Avatud meelega inimesel pole sellisteks tempudeks tarvidust, puhtalt seitsmenda meelega saan seda kinnitada Smile

(18-07-2018, 16:20 )Nofretete Kirjutas: Tšakraid on kirjeldatud juba nii paljudes teemades, et ei jõudnud neid üle lugedagi. Samuti on teemasid meele avardamisest. Tuleb need ainult üles leida.

Jumalapärast, tehke seda sõbrannaga koos, iseasi, kas midagi aitab.

Temimooriga silmakirjalikkuse käsiraamatu osas tuleb nõustuda ja kahjuks näeme siin avatud meele asemel pigem selle tulemusi.
Vasta
(19-07-2018, 09:33 )Ichigo Kirjutas: Temimooriga silmakirjalikkuse käsiraamatu osas tuleb nõustuda ja kahjuks näeme siin avatud meele asemel pigem selle tulemusi.

Nõustun samuti. Vähemalt osaliselt.
Ei taha teema püstitajat solvata. Raamatu esmatrükk ilmus ju juba 1940.
Pisut vanamoodne tekst. Kindlasti on sul välja pakkuda midagi tänapäevasemat.
Üks mis endale esimesena meelde tuleb on "Korrektse daami meelespea."
Selles on kõik olulised käitumisküsimused kontsentreeritult.

Vasta
(18-07-2018, 15:27 )Eithea Kirjutas: No ma ei tea, Mangi üle sa muidugi võid ju irvitada esoteerika kauge inimesena ja eks vana sai lustida ka ühendades meeldiva kasulikuga, kuid võttes asja akupunktuuri seisukohast, siis ... (?!)
Kas tõsist, ja faktiliselt tõendatavat kui ainult Mang tahaks sellest rääkida, arvamust on ilus irvitamiseks nimetada? Kuna sa tood võrdluseks akupunktuuri, siis see näitab, et sa pole ei saadet vaadanud ega Mangi juttu kuulanud.

(19-07-2018, 09:33 )Ichigo Kirjutas: Temimooriga silmakirjalikkuse käsiraamatu osas tuleb nõustuda ja kahjuks näeme siin avatud meele asemel pigem selle tulemusi.
Ise ei mäleta mingit silmakirjalikust selles raamatus ja tõenäoliselt ei leia ka praegu kui kätte võtaks. Millest selline arvamuse selle raamatu kohta?
Vasta
(19-07-2018, 11:37 )kage Kirjutas:
(19-07-2018, 09:33 )Ichigo Kirjutas: Temimooriga silmakirjalikkuse käsiraamatu osas tuleb nõustuda ja kahjuks näeme siin avatud meele asemel pigem selle tulemusi.
Ise ei mäleta mingit silmakirjalikust selles raamatus ja tõenäoliselt ei leia ka praegu kui kätte võtaks. Millest selline arvamuse selle raamatu kohta?

Aga kuidas teisiti nimetada õpikut, mis õpetab sind teisi inimesi meelitama selleks, et saavutada endale soovitud eesmärk? See on ilmselt olnud müügimeeste käsiraamat kunagi 1940 Laugh

Mäletan sealt peatükki, mis käsitles komplimendi tegemise oskust. Et ei saa teha komplimenti mitteusutavalt - kui tal on koledad juuksed, siis nende kiitmine sind edule ei vii. Sa pead iga inimese juures leidma midagi, mida ta uskuma võiks jääda... jne



Vasta
(19-07-2018, 11:37 )kage Kirjutas:
(19-07-2018, 09:33 )Ichigo Kirjutas: Temimooriga silmakirjalikkuse käsiraamatu osas tuleb nõustuda ja kahjuks näeme siin avatud meele asemel pigem selle tulemusi.
Ise ei mäleta mingit silmakirjalikust selles raamatus ja tõenäoliselt ei leia ka praegu kui kätte võtaks. Millest selline arvamuse selle raamatu kohta?

Kui tõlgiti, oli see siin pop raamat, sai pilk peale visatud, kuid põhjalikult lugema ei veennuud samal põhjusel - see inimestega manipuleerimisele keskendumine hakkas väga vastu. Muidugi ütleb ju pealkirigi, et õpik on inimeste mõjutamiseks, seega siin teemas kohane polegi. Hindan isegi taktitut ausust-siirust enam, kui ülimeeldivat käitumist inimeselt, kes teises seltskonnas sama peenelt su üle irvitab näiteks. Suhtluses-väitluses on need mängud eriti tüütud, energia kulutatakse aimamisele, mida keegi oma peene vihjega tegelikult mõtleb, käib üks kekutamine sõnaseadmisega ja teemade sisu jääb teisejärguliseks.


Vasta
(19-07-2018, 12:23 )Temimoor Kirjutas: Aga kuidas teisiti nimetada õpikut, mis õpetab sind teisi inimesi meelitama selleks, et saavutada endale soovitud eesmärk? See on ilmselt olnud müügimeeste käsiraamat kunagi 1940 Laugh
Tegelikult on raamatus kirjutatud nii:

Kui kogu kunst seisneks meelitamises, siis õpiks igaüks selle selgeks ja me oleksime kõik eriteadlased inimsuhete alal.
Harilikult kulutatakse 95 % oma ajast enesest mõtlemiseks. Kui aga lakkaksime mõneks ajaks mõtlemast endast ja hakkaksime meelde tuletama teiste inimeste häid omadusi, siis me ei peaks tarvitama odavaid ja võltse meelitusi, mis nähakse läbi juba enne, kui nad jõuavad üle huulte tulla.

Soovitatakse hoopis avaldada ausat ja otsekohest lugupidamist. Ja leida üles teiste inimeste head küljed.
Kaldunnile lugupidamine: selle teema tegemine oli vajalik.

Vasta
(19-07-2018, 12:23 )Temimoor Kirjutas: Aga kuidas teisiti nimetada õpikut, mis õpetab sind teisi inimesi meelitama selleks, et saavutada endale soovitud eesmärk? See on ilmselt olnud müügimeeste käsiraamat kunagi 1940 Laugh
(19-07-2018, 12:52 )Ichigo Kirjutas: Kui tõlgiti, oli see siin pop raamat, sai pilk peale visatud, kuid põhjalikult lugema ei veennuud samal põhjusel - see inimestega manipuleerimisele keskendumine hakkas väga vastu. ... kui ülimeeldivat käitumist inimeselt, kes teises seltskonnas sama peenelt su üle irvitab näiteks.
Tundub, et vaatenurkade erinevus, sest umbes keskkooli ajal lugedes jäi sealt meelde pigem see, et kuidas õppida teisi tähele panema ja neile positiivselt lähenema - võita sõpru ja mõjutada (heas mõttes) inimesi. Ma ei leia, et Garnegie oleks teesklemist oma raamatus õpetanud - mul tuleb suhtumise muutmine pigem meelde.
(19-07-2018, 12:23 )Temimoor Kirjutas: Mäletan sealt peatükki, mis käsitles komplimendi tegemise oskust. Et ei saa teha komplimenti mitteusutavalt - kui tal on koledad juuksed, siis nende kiitmine sind edule ei vii. Sa pead iga inimese juures leidma midagi, mida ta uskuma võiks jääda... jne
Soovides suvalise inimesega tuttavaks saada saab seda palju edukamalt teha kui leida ta juures midagi meeldivat või midagi millest ta paistab huvitavat olevat ja sellest juttu alustada. See, mida teine komplimendina võiks uskuma jääda, peab olema ka see mida ta reaalselt hästi teeb mitte see mida sa välja mõtled ja ta võiks uskuma jääda.... See "esmalt vaatame negatiivselt ja sõidame teisele sisse" vaatenurk ei ole hea ei teiste inimestega jutu alustamiseks ega ka sõprade võitmiseks ja teiste mõjutamiseks positiivses suunas.
Vasta
(19-07-2018, 13:22 )Nofretete Kirjutas: Kui kogu kunst seisneks meelitamises, siis õpiks igaüks selle selgeks ja me oleksime kõik eriteadlased inimsuhete alal.
Harilikult kulutatakse 95 % oma ajast enesest mõtlemiseks.

Justnimelt, kuna enamus inimesi tegeleb enesega ega mõtle sinust absoluutselt mittemidagi (paranoikudele vajalik informatsioon), siis see tagab selle materjali edukuse, mida sa antud raamatust õpid Laugh

(19-07-2018, 13:22 )Nofretete Kirjutas: Kui aga lakkaksime mõneks ajaks mõtlemast endast ja hakkaksime meelde tuletama teiste inimeste häid omadusi, siis me ei peaks tarvitama odavaid ja võltse meelitusi, mis nähakse läbi juba enne, kui nad jõuavad üle huulte tulla.

Ja nii ongi ju, astu 95% hulgast 5% hulka, kes osavalt kasutab ära 95% inimeste tähelepanu koondumist enesele ja koonda tema tähelepanu meeldivalt temale endale Laugh Tee ta enesetunne paremaks ja ta teeb midaiganes, et sa teeksid seda veel Laugh


(19-07-2018, 13:22 )Nofretete Kirjutas: Soovitatakse hoopis avaldada ausat ja otsekohest lugupidamist. Ja leida üles teiste inimeste head küljed.

See on ju tore soovitus - lihtsalt arusaamatu, miks see enamusele üle jõu käib Laugh


(19-07-2018, 13:23 )kage Kirjutas: Soovides suvalise inimesega tuttavaks saada saab seda palju edukamalt teha kui leida ta juures midagi meeldivat või midagi millest ta paistab huvitavat olevat ja sellest juttu alustada. See, mida teine komplimendina võiks uskuma jääda, peab olema ka see mida ta reaalselt hästi teeb mitte see mida sa välja mõtled ja ta võiks uskuma jääda.... See "esmalt vaatame negatiivselt ja sõidame teisele sisse" vaatenurk ei ole hea ei teiste inimestega jutu alustamiseks ega ka sõprade võitmiseks ja teiste mõjutamiseks positiivses suunas.

Enamus inimestele ei valmista mittemingisugust probleemi käituda meeldivalt meeldivate inimestega. Kunst seisneb selles, kuidas käituda meeldivalt ebameeldivate inimestega wink

Vasta
(19-07-2018, 14:10 )Temimoor Kirjutas: Enamus inimestele ei valmista mittemingisugust probleemi käituda meeldivalt meeldivate inimestega. Kunst seisneb selles, kuidas käituda meeldivalt ebameeldivate inimestega wink
Just nii ja siin tulebki uuesti ümber õppida, et inimesed teeme me ebameeldivaks endale ise. Väike laps kes pole veel õppinud, et inimest peab ebameeldivaks mingi omaduse vmt järgi pidama ei tee ju seda (nt vanemad võivad teiste jaoks täiesti ebameeldivad olla, aga lapse jaoks nad seda ei ole).
Vasta
(19-07-2018, 14:10 )Temimoor Kirjutas:
(19-07-2018, 13:22 )Nofretete Kirjutas: Soovitatakse hoopis avaldada ausat ja otsekohest lugupidamist. Ja leida üles teiste inimeste head küljed.

See on ju tore soovitus - lihtsalt arusaamatu, miks see enamusele üle jõu käib Laugh
Minule on ka arusaamatu. Aga mõtlesin selle peale, et kui sa seda raamatut 15-lt lugesid, siis sa olid ju alles laps ja said valesti kõigest aru.
Kanda valesid arusaamu terve elu endaga kaasa, on kindlasti taak sulle olnud.
Ja arvestasin välja, et lugemise ajal oli aasta 1984. Järelikult lugesid II trükki, mis ilmus kaks aastat peale sinu sündi. Muidugi läheb selle aja peale raamat meelest ära.
Kas teist Carnegie raamatut "Saatuse uperpallid" oled ka lugenud? See sisaldab vähe tuntud fakte tuntud inimeste elust. Ilmus kirjastuselt ILO 1997. Selle kohta võiks keegi uue teema teha.
Seal on juttu ka ühest mehest, keda peetakse Ameerika ajaloo kõige suuremaks kelmiks. Ta kirjutas ka raamatu "Üleilmse kelmuse ajalugu". Ja oli väga meelitatud, kui kuulis ennast nimetatavat "Kelm", "šarlatan", "pettur" või "suli". Usun, et see teine raamat ärataks sinus rohkem huvi.

Vasta
(19-07-2018, 14:27 )kage Kirjutas: Just nii ja siin tulebki uuesti ümber õppida, et inimesed teeme me ebameeldivaks endale ise. Väike laps kes pole veel õppinud, et inimest peab ebameeldivaks mingi omaduse vmt järgi pidama ei tee ju seda (nt vanemad võivad teiste jaoks täiesti ebameeldivad olla, aga lapse jaoks nad seda ei ole).

Sa siis tahad öelda, et kõik inimesed on meeldivad? Shock Väikesel lapsel on väga selge arusaamine maailmast, kes teeb mõnna-mõnna on meeldiv ja kes teeb ai-ai on ebameeldiv. Ärme praegu lasku igasugustesse äärmustesse, sest maailm tegelikult ei ole must-valge, on palju muid toone ka...

(19-07-2018, 14:28 )Nofretete Kirjutas: Minule on ka arusaamatu. Aga mõtlesin selle peale, et kui sa seda raamatut 15-lt lugesid, siis sa olid ju alles laps ja said valesti kõigest aru.
Kanda valesid arusaamu terve elu endaga kaasa, on kindlasti taak sulle olnud.

Kui ma seda 15. aastaselt lugesin, siis olin vaimustuses nagu sina praegu. See oli mulle uus ja geniaalne. Kasutasin neid asju ka praktikas ja kujuta pilti need töötasid. Edasi tuli tundma õppida inimesi, kes neid võtteid minu peal kasutasid, et ma teeksin neile soovitud asju ja mõtleksin neile sobivaid mõtteid või käituksin neile sobival viisil või ostaksin neilt midagi.

Tänaseks ma oskan juba eemale hoida inimestest, kes tulevad mulle rääkima, et "see on kindlasti hirmus taak sulle olnud" wink

Vasta
(19-07-2018, 15:02 )Temimoor Kirjutas:
(19-07-2018, 14:27 )kage Kirjutas: inimesed teeme me ebameeldivaks endale ise
Sa siis tahad öelda, et kõik inimesed on meeldivad? Shock
Ma tahan öelda seda mida ma ütlesin. Pole mõtet neid tahtmisi külge panna mida kirjas ei ole.
Tsitaat:Väikesel lapsel on väga selge arusaamine maailmast, kes teeb mõnna-mõnna on meeldiv ja kes teeb ai-ai on ebameeldiv.
Kui lapsele tundub nt asotsiaal huvitava inimesena, aga vanemad õpetavad talle, et ta on ebameeldiv, siis ei ole tegemistes asi vaid selles kuidas vaadeltavat inimest hinnatakse ja milliseks peetakse. See on see "inimesed teeme me ebameeldivaks endale ise" mitte see kas inimene teeb lapsele midagi ebameeldivat või head. Pealegi oleks palju tõhusam õpetada lapsele arusaamist mitte seda, et mingi asja kohta tuleb lihtsalt meeldiv või ebameeldiv öelda (aru saamata miks vaid ainult mingi tunnuse järgi).

Vanemate võrdluse tõin ka selleks sisse, et näidata õppimise erinevust lähedase ja võõra inimese pealt.
Vasta
Kage, ma su lastekasvatamise targutustega kaasa ei lähe, need tunduvad mulle liiga eluvõõrad. Lapsed ei tee mittemidagi nii nagu sa neile ütled, nad teevad nii nagu sa teed, kuigi see teadmine kipub ka tagantjärgi tulema Laugh
[Pilt: 34702393_1857379937618530_14009454978997...e=5BE35C63]
Vasta
(19-07-2018, 16:51 )Temimoor Kirjutas: Lapsed ei tee mittemidagi nii nagu sa neile ütled, nad teevad nii nagu sa teed, kuigi see teadmine kipub ka tagantjärgi tulema Laugh
Ja jõudsidki selleni, et lapsed õpivad täiskasvanute pealt. Kui ise näidatakse eeskuju teiste ebameeldivaks tegemisega, siis õpivad ka lapsed teisi endale ebameeldivaks tegema. Kas õpteatakse ütlemise või eeskujuga või muudmoodi - vahet ei ole, ikka õpetatakse.

PS! Lapsed kuulavad ja saavad ka seletustest aru kui ainult osata seletada. Enda osakamatust pole mõtet lapse kaela ajada või tema peal välja elada.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 5
  • 6
  • 7(current)
  • 8
  • 9
  • ...
  • 14
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat