27-07-2018, 09:46
Ma ei tea kas need juhtumid on varem siin kirjeldamist leidnud. Otsinguga ei leia või ma ei oska otsida. Panen siis siia kirja paar Eestiga seotud linnalegendina kõlavat juhtumit 70-80- ndatest.
Esimene juhtum.
Nõuka ajal oli Eestis levinud komme käija puhkuse ajal mägimatkadel. Pandi kokku grupp entusiaste ja organiseeriti matk Kaukaasia mägedesse või Karpaatidesse või isegi Kamtšatkale. Need polnud alpinistide matkad vaid kõigile jõukohased matkamised mööda mägesid ja orge. Nii üks mees läkski grupiga mägedesse. Ei mäleta täpselt kuhu. Liikus siis grupp matkajaid mööda mägiradu kui sel mehel tuli tahtmine pildistada meeldima hakanud vaadet. Tegi klõpsu ning ...langes minestunult maha. Kui toibus siis olid juuksed halliks läinud. Momentaalselt. Või läksid halliks väga lühikeses aja jooksul. Mees ise kirjeldas asja nii, et tegi klõpsu ning koheselt tabas teda mingi valgusesähvakas samast suunast kus ta pildistas. Minu jaoks pole see nii linnalegend sest töötasin selle mehega samas ettevõttes mitmeid aastaid. Mina Tallinna osakonnas, tema teises Eesti linnas olevas osakonnas. Jah, tal oli keskea kohta korralikult hall või isegi valge juuksepahmakas peas. Ma lihtsalt ei teadnud, et tal selline lugu taga. Kuulsin sellest alles siis kui ettevõte Eesti iseseisvumise käigus likvideeriti ja kõigi meie töötajate teed läksid lahku. Tagantjärgi pole ka kellegilt küsida. Looga käib kaasas veel selline seik, et kuulsin sellest juhtumist juba 70 datel läbi mitme inimese ja seda teises Eesti otsas. Keegi jutustas sellise imeliku loo samade detailidega ning läbi mitme inimese jõudis see tookord ka minuni.
Teine juhtum.
Võeti noormees aega teenima NLiidu armeesse. Tollel aal oli NSVL Afganistaanis (olevat edestanud USA vägede sissetungi vaid paari tunni jagu) ja mees saadetigi aega teenima Afganistaani. Seal siis sai talle osaks selline juhtum. Nimelt armastas ta hulkuda väeosa lähedal mägedes. Olgu öeldud, et välismaal, sõjakolletes asunud NLiidu väeosades kehtis sõdurite jaoks natuke teine kord ja distsipliin kui samasugustes väeosades kodumaal. Kord oli vabam ning sõduritele lubati natuke rohkem. Otseselt võitlusega tegelevaid väeosasid teenindavate väeosade sõdurid olid osalt üldse erariietes (NSVL tahtis näidata rahvusvahelises plaanis, et neil on seal tsiviilid, mitte sõdurid). Nii mägedes hulkudes leidis ta kord koha kus oli erakordselt palju madusid. Ta hakkas neid toitma tassides neile piima. Kord kui ta jälle seal oli, hakkasid maod teda piirama ja ei lasknud enam liikuma. Mees oli tõsises paanikas sest väeosas võidi teda otsima hakata. Nii ta seal liikumatult siis istus madudest ümber piiratuna. Korraga maod lahkusid ning ta tormas kiirelt tagasi oma väeossa. Väeosa aga ei eskisteerinud enam ehk siis oli valitsusvastaste poolt hävitatud. Nii sai temast ainuke ellujääja. Kuidagi sai ta kontakti naaberväeosaga. Siis aga olevat alganud tema ülekuulamised sest kardeti, et ta on reetur. Kuidas ta ainukesena ellu jäi jne. Sellist lugu jutustati terves Eestis. Kuulsin sellest mitmest kohast. Viidati isegi tema ema töökohale kuskil kohvikus jne. Kui mälu ei peta siis ka tema puhul räägiti sellest, et naastes oli ta halliks läinud juustega.
Veel liikus samal ajal rahva seas lugu mis olevat Venemaal juhtunud. Noormees kes teenis aega NA, pidas oma kallimaga kirjavahetust. Kui 2 a sai täis, teatas ta kirjas oma saabumisest ja neiu lubas vastu tulla. Neiu ootaski teda rongijaamas. Koos mindi veel kohvikusse kus neiu mingil hetkel teatas, et peab lahkuma. Päevad hiljem läks noormees neiut tema kodust otsima aga seal öeldi talle, et tüdruk on juba ammu surnud ja maha maetud. Lugu läks nii kaugele, et haud olevat lahti kaevatud ja kirstust leitigi naine, samas kleidis millega ta noormehe kirjelduse järgi olevat noormeest jaamas oodanud. Lugu olevat ilmunud Nõukogude Liidu ajakirjanduses.
Esimene juhtum.
Nõuka ajal oli Eestis levinud komme käija puhkuse ajal mägimatkadel. Pandi kokku grupp entusiaste ja organiseeriti matk Kaukaasia mägedesse või Karpaatidesse või isegi Kamtšatkale. Need polnud alpinistide matkad vaid kõigile jõukohased matkamised mööda mägesid ja orge. Nii üks mees läkski grupiga mägedesse. Ei mäleta täpselt kuhu. Liikus siis grupp matkajaid mööda mägiradu kui sel mehel tuli tahtmine pildistada meeldima hakanud vaadet. Tegi klõpsu ning ...langes minestunult maha. Kui toibus siis olid juuksed halliks läinud. Momentaalselt. Või läksid halliks väga lühikeses aja jooksul. Mees ise kirjeldas asja nii, et tegi klõpsu ning koheselt tabas teda mingi valgusesähvakas samast suunast kus ta pildistas. Minu jaoks pole see nii linnalegend sest töötasin selle mehega samas ettevõttes mitmeid aastaid. Mina Tallinna osakonnas, tema teises Eesti linnas olevas osakonnas. Jah, tal oli keskea kohta korralikult hall või isegi valge juuksepahmakas peas. Ma lihtsalt ei teadnud, et tal selline lugu taga. Kuulsin sellest alles siis kui ettevõte Eesti iseseisvumise käigus likvideeriti ja kõigi meie töötajate teed läksid lahku. Tagantjärgi pole ka kellegilt küsida. Looga käib kaasas veel selline seik, et kuulsin sellest juhtumist juba 70 datel läbi mitme inimese ja seda teises Eesti otsas. Keegi jutustas sellise imeliku loo samade detailidega ning läbi mitme inimese jõudis see tookord ka minuni.
Teine juhtum.
Võeti noormees aega teenima NLiidu armeesse. Tollel aal oli NSVL Afganistaanis (olevat edestanud USA vägede sissetungi vaid paari tunni jagu) ja mees saadetigi aega teenima Afganistaani. Seal siis sai talle osaks selline juhtum. Nimelt armastas ta hulkuda väeosa lähedal mägedes. Olgu öeldud, et välismaal, sõjakolletes asunud NLiidu väeosades kehtis sõdurite jaoks natuke teine kord ja distsipliin kui samasugustes väeosades kodumaal. Kord oli vabam ning sõduritele lubati natuke rohkem. Otseselt võitlusega tegelevaid väeosasid teenindavate väeosade sõdurid olid osalt üldse erariietes (NSVL tahtis näidata rahvusvahelises plaanis, et neil on seal tsiviilid, mitte sõdurid). Nii mägedes hulkudes leidis ta kord koha kus oli erakordselt palju madusid. Ta hakkas neid toitma tassides neile piima. Kord kui ta jälle seal oli, hakkasid maod teda piirama ja ei lasknud enam liikuma. Mees oli tõsises paanikas sest väeosas võidi teda otsima hakata. Nii ta seal liikumatult siis istus madudest ümber piiratuna. Korraga maod lahkusid ning ta tormas kiirelt tagasi oma väeossa. Väeosa aga ei eskisteerinud enam ehk siis oli valitsusvastaste poolt hävitatud. Nii sai temast ainuke ellujääja. Kuidagi sai ta kontakti naaberväeosaga. Siis aga olevat alganud tema ülekuulamised sest kardeti, et ta on reetur. Kuidas ta ainukesena ellu jäi jne. Sellist lugu jutustati terves Eestis. Kuulsin sellest mitmest kohast. Viidati isegi tema ema töökohale kuskil kohvikus jne. Kui mälu ei peta siis ka tema puhul räägiti sellest, et naastes oli ta halliks läinud juustega.
Veel liikus samal ajal rahva seas lugu mis olevat Venemaal juhtunud. Noormees kes teenis aega NA, pidas oma kallimaga kirjavahetust. Kui 2 a sai täis, teatas ta kirjas oma saabumisest ja neiu lubas vastu tulla. Neiu ootaski teda rongijaamas. Koos mindi veel kohvikusse kus neiu mingil hetkel teatas, et peab lahkuma. Päevad hiljem läks noormees neiut tema kodust otsima aga seal öeldi talle, et tüdruk on juba ammu surnud ja maha maetud. Lugu läks nii kaugele, et haud olevat lahti kaevatud ja kirstust leitigi naine, samas kleidis millega ta noormehe kirjelduse järgi olevat noormeest jaamas oodanud. Lugu olevat ilmunud Nõukogude Liidu ajakirjanduses.