•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 4
  • 5
  • 6(current)
  • 7
  • 8
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Castanedalik elufilosoofia praktikas
Need tekstid ilmselgelt on suur tõde, aga miks ma ei kohta väga oma teel neid kirkaid ja õnnelikke wink
Olen kohanud inimesi, kes on õnnelikumad ja rõõmsamad harju keskmisest, aga tõelise õnne leidjaid pole elu minu ellu toonud.
Aga usun, et neid on.
Vasta
Kokkuvõtete tegemine polegi nii kerge. Poolik variant sellest n leppimne. Kogu energiat tagasi ei saa ent vásinuna küll võib leida hingerahu. Leppmine koos põgenemisega mõneks ajaks veits lõbusam, kui nt kaugel maal leitakse uus väljund ja vbla siis ka jõudu kokuvõteteks a la söö, palveta armasta poppmall, siin on kohati maru külm :-)
Vasta
Kokku
Vasta
(23-05-2017, 15:13 )säga Kirjutas: Kui kokkuvõtete tegemine kui praktika, aitab MÕISTA kogemusi, siis jumala pärast, sobib see nagu iga teinegi praktika, mis viib mõistmiseni.

Mõistmine sünnib sealjuures ilma pingutuseta. Aitab "vaatama minemine" ilma eesmärgita anna hinnangut.

(23-05-2017, 15:13 )säga Kirjutas: Kui sellega tõesti energia tagasi tuhiseb, on ju boonus.... kuigi arvan, et pigem see nn energia, mis tagasi tuleb, on seesama energia, mis hetkel ei voola loomulikult, vaid on iseendas kinni mingi hirmu, sõltuvuse vms alateadliku toitmise juures.

Et siis eesmärgiks peaks olema - ma mõistan, mida ma selle konkreetse jura läbi tegemisega kogesin.

Mõni nimetab energia tagasitulemiseks aga tegelikult ju ongi lihtsalt "umbes kanali" korrastamine - saab suuremat ringlust jälle lubada.

Mõistmist ei pea pingutama, see tuleb kui lihtsalt annad loa asjadel olla sellised nagu nad on: ei head, ei halvad...

Vasta
energia "tagasi saamine" muarust ongi suhteline - st ma ei näe energiat mingi kvantiteedina (miski, mis on) vaid liikumise-dünaamikana: saad tagasi elujõu, tehes omad kokkuvõtted teemadega, mis on paineks ja mille nö mittelõpetamisel pidevalt oma elujõudu kulutad nende käes kannatamisele, st siis saad sealt tagasi tõmmata omaenese elujõu ja mujale suunata, kuidagi nii...
Vasta
(23-05-2017, 15:37 )Temimoor Kirjutas: Mõistmist ei pea pingutama, see tuleb kui lihtsalt annad loa asjadel olla sellised nagu nad on: ei head, ei halvad...

Siinkohal tekkis mul mõistmisest mõeldes omamoodi paralleel inspiratsiooniga. Inspiratsioon lihtsalt tuleb, kuidagi tahtmatult. Pingutusega see aga ei tule. Pingutatud inspiratsioon tundub veider mõiste lausa. Samas võiks aga mõelda inimeste peale, kes inspiratsiooni kogevad. Tihtilugu teevad nad palju tööd ja pingutavad millegi nimel. Inspiratsioon toimib siis nagu pinge vabastaja, heureka moment kroonimas tehtud tööd.
Kas mõistmisega pole midagi sarnast? Mõistmise moment pole ehk pingutatud, aga kas see saab tulla ilma vaevata mõistmise otsimise teel?
Vasta
Ma enam ei mäleta täpselt kust lugesin või kuulsin aga mõte ise oli järgmine: me kõik enamasti pingutame millegi nimel ja tihti tundub asjata. Soovime midagi ja saame hoopis soovimatut jne. Ja kui loobume ja enam ei soovi ja enam ei pürgi, siis kõik tuleb... Asi pidi olema kuidagi seotud me vussis alateadvusega. Ise töötame vastu alateadlikult. Ja kui lõpetame soovimise või tegutsemise, siis lõpetame ka selle alateadliku vastutöötamise. Ehk, et see on paras kunst mitte järgi anda oma soovile soovitut saavutada või selles suunas midagi teha - teha mittemidagi...
Vasta
Mida kõvem on tahe, seda vähem see paindub. Võib-olla pole asi niivõrd endale vastu töötamises, kui võimetuses painduda muutlikes oludes. Kõva tahe jääb ikka endaks. Ning kui enam ei saa, siis läheb see katki. Ning siis võib tulla välja, et painduda polnudki vaja palju, oleks piisanud natuksesestki.

Teadvus võiks olla nagu hea terasest mõõk. Vana aja sepad teadsid, et mõõk ei tohi olla liiga kõva, see puruneb tugevast löögist. See ei tohi olla ka liiga painduv, sest sellist mõõka ei saa teritada piisavalt teravaks. Näiteks katanad on karastatud kõvaks vaid tera osast, mõõga selg on jäätud pehmemaks ja painduvaks. Teadvuski võiks olla ühest servast kõva ja terav, karastatud keskendumisega. Teisest servast aga pehmem painduvuse tarvis.
Vasta
Häda ongi selles, et inimesed elamise asemel kirjeldavad elu. Milline ta on, milline peaks olema ja siis võrdlevad kirjeldusi. Teadmised tulevad läbi kogemise - kogemus ongi teadmine - kirjeldus on arvamus. Arvamust peab võrdlema ja sellega kiputakse võistlema. Kogemus annab sellise veendumuse, mis ei vaja võitlust arvamuste mulinas...

Kui tahe ei paindu, siis võiks hakata minema "tagasi" mööda "juurt" ja otsima, miks - tingimusel, et tal on vaja painduda...

Vasta
Maailmas on küllaldaselt inimesi, kes kogevad Jeesust oma elus pea iga päev. Ma usun, et paljude inimeste puhul on see kogemine ehe ja siiras, nagu üks kogemine kunagi.
Kas see kogemine on teadmine? No nii ja naa.

Vasta
(24-05-2017, 21:35 )Lorenz Kirjutas: Ma usun, et paljude inimeste puhul on see kogemine ehe ja siiras, nagu üks kogemine kunagi.
Kas see kogemine on teadmine? No nii ja naa.

Seni kuni usud ja ei koge jäädki kirjeldama ja arvama.

Vasta
Tsitaat:Kõned sisemaal

Minu eneselehitsemine on nagu iseenese õnneksvalamine, nagu paastuõli kallamine laastutulle; see on protsess - enese vastu, iseenese poolt.
Kõik, mis teen, on lõputu eelmäng, elusuuruse pildi eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses, eeltöö sisemaale jõudmiseks.
Seal, sisemaal, pean pidama need kõned, ühekordsed kõned vabadusest.
Ja ainult need, kes mind lõpuni kuulavad, on vabad. Neile annan siis oma vabaduse, mis minust läbi lendas.

Jüri Üdi/Juhan Viiding
Vasta
(25-05-2017, 06:43 )Temimoor Kirjutas: Seni kuni usud ja ei koge jäädki kirjeldama ja arvama.

Miks sa arvad, et ma midagi sellist kogenud pole?

Inimesed kogevad asju oma maailma kontekstis, uskumused on osa sellest maailmast. Usalduse olulisust on vast lihtsamgi näha siinkohal, tihti on see osa kogemusest endast. Usk on aga usalduse nö teine külg minu meelest. Usutakse usaldusväärset ja usaldatakse usutavat.

Vasta
(25-05-2017, 21:50 )Lorenz Kirjutas: Miks sa arvad, et ma midagi sellist kogenud pole?

Antud juhul siis Jeesust? Ma arvan, et kui sa oleksid kogenud Jeesust, siis sa seda ei naeruvääristaks. (Mina pole Jeesust kogenud, ma isegi ei kujuta ette kuidas saaks väljamõeldud persooni kogeda Laugh ).
Vasta
(25-05-2017, 22:21 )Temimoor Kirjutas: Antud juhul siis Jeesust? Ma arvan, et kui sa oleksid kogenud Jeesust, siis sa seda ei naeruvääristaks.

Mis väljamõeldud persoonide kogemisse puutub, siis kas saaks ehk öelda, et mõni hea raamat on omamoodi kogemus? Või siis film. See küsimus tundub siinkohal väga oluline.
Vasta
(23-05-2017, 20:58 )Temimoor Kirjutas: Ma enam ei mäleta täpselt kust lugesin või kuulsin aga mõte ise oli järgmine: me kõik enamasti pingutame millegi nimel ja tihti tundub asjata. Soovime midagi ja saame hoopis soovimatut jne. Ja kui loobume ja enam ei soovi ja enam ei pürgi, siis kõik tuleb... Asi pidi olema kuidagi seotud me vussis alateadvusega. Ise töötame vastu alateadlikult. Ja kui lõpetame soovimise või tegutsemise, siis lõpetame ka selle alateadliku vastutöötamise. Ehk, et see on paras kunst mitte järgi anda oma soovile soovitut saavutada või selles suunas midagi teha - teha mittemidagi...

Midagi sellist räägib ka soome psühhoterapeut Tommy Hellsten oma raamatus " Saad kõik millest loobud".
Siin ka sellest-
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=2499
Selles raamatus räägib paljudest elu paradoksidest aga tõstaksin sealt esile kaks peamist. Armastuse puudujääk ja pidev turvatunde otsimine. Kuigi see viimane tuleneb ka armastuse puudujäägist. Olen seda lugenud teisteltki teadjatelt, et alusta ükskõik millisest elu raskusest ja kõik (uskumused) koondub ikkagi ühte kohta ja see on armastuse puudujääk.
Turvatunnet otsime me kõik. Muretsed sellepärast, kui oled vaene ning rikkas jällegi vajab vara kindlustust. Heaks näiteks oleks(hirmust) liigne hügieeni tarvitamine lastel. Ja kui ta kogemata poriloiku kukkub, siis ongi haige. Aga see, kes sellele erilist tähelepanu ei pööra saab laps palju tugevama immuunsuse. Teine samasugune näide on juba väiksema palaviku vähendamisega, kus keha ei saa võimalustki ennast treenida ja puhastuda negatiivsetest enrgiatest/tunnetest. Tulemuseks jällegi nõrgem immuunsus.
Kokkuvõtteks soovime endale kõikse paremat ning ennast kaitsta aga saame vastupidise tulemuse. Nii on kõigega siin elus. Üks rohi, mida Hellsten välja pakub on endale tekitada teadlikult väikseid katastroofe. Mina nimetaks seda lihtsalt duaalsuse loomiseks.
Armastusega on aga selline lugu, et kõik kes on sündinud nõuka ajal on tegelikult suure kuriteo ohvrid. Laps viidi lihtsalt ema juurest minema kohe peale ilmale tulekut ja tagatipuks ei tohtinud isa ka veel seal toeks olla. Oluline aga just ongi kõige algus. See muidugi ei ole veel ainuke põhjus. Kui paljud emad teadvustad seda hetke, kui uus hing sinu sisse tuleb? Teda tervitamas ja lubab talle armastust ning kaitset.
Mis need võlusõnad ongi, kui hirm naha vahele poeb? "Olen hoitud, kaitstud ja armastatud". Juhul, kui usklik ei ole.
Vasta
(25-05-2017, 22:39 )Lorenz Kirjutas:
(25-05-2017, 22:21 )Temimoor Kirjutas: Antud juhul siis Jeesust? Ma arvan, et kui sa oleksid kogenud Jeesust, siis sa seda ei naeruvääristaks.

Mis väljamõeldud persoonide kogemisse puutub, siis kas saaks ehk öelda, et mõni hea raamat on omamoodi kogemus? Või siis film. See küsimus tundub siinkohal väga oluline.

Kui sa oled võimeline edastama, et millise kogemuse sa said sellest raamatust, siis küll. Kui sa tahad rääkida raamatust endast (kirjanikust või keele ilust), siis me räägime erinevatest asjadest. Laps võib saada kogemuse ka Karu Aabitsast wink

Natuke järele mõeldes ma hakkan mõistma küll, mismoodi saab "kogeda" Jeesust ja muid väljamõeldud persoone Laugh Olen isegi neid "kogenud" aga liigitanud need tänaseks illusioonideks. Teadmine, mis sellest kogemusest on saadud NÄITEKS (igalühel on see erinev ja väga isiklik ja ei pruugi olla üks ainus) on, et "kõik läheb mööda" ja "elu läheb edasi" kuigi mul võib olla tunne, et "saabus maailma lõpp". Need tundusid mulle ennem klisheed aga nüüd ma tean, et nii ongi.

Vasta
(26-05-2017, 08:11 )Temimoor Kirjutas: Teadmine, mis sellest kogemusest on saadud NÄITEKS (igalühel on see erinev ja väga isiklik ja ei pruugi olla üks ainus) on, et "kõik läheb mööda" ja "elu läheb edasi" kuigi mul võib olla tunne, et "saabus maailma lõpp". Need tundusid mulle ennem klisheed aga nüüd ma tean, et nii ongi.
Tegelikult saabus maailma lõpp ka. Aga sinu maailmalõpp ei tähenda lihtsalt teistele sama.
Vasta
(26-05-2017, 09:53 )säga Kirjutas: Tegelikult saabus maailma lõpp ka. Aga sinu maailmalõpp ei tähenda lihtsalt teistele sama.

Justnimelt, seesama maailm aga hoopis teistsugune. Mina olen füüsiliselt seesama, maailm on seesama aga ma kogen seda hoopis teistmoodi nüüd...

Vasta
(23-05-2017, 20:35 )Lorenz Kirjutas: Inspiratsioon lihtsalt tuleb, kuidagi tahtmatult. Pingutusega see aga ei tule. Pingutatud inspiratsioon tundub veider mõiste lausa. Samas võiks aga mõelda inimeste peale, kes inspiratsiooni kogevad. Tihtilugu teevad nad palju tööd ja pingutavad millegi nimel. Inspiratsioon toimib siis nagu pinge vabastaja, heureka moment kroonimas tehtud tööd.
Kas mõistmisega pole midagi sarnast? Mõistmise moment pole ehk pingutatud, aga kas see saab tulla ilma vaevata mõistmise otsimise teel?

Kas sa kaht asja siin pisut segi ei aja? See heureka muarust on pigem taipamine kui inspiratsioon ja nõus, et üldiselt saabub mingi koguse energia panustamise järel: kas siis teatud hulk kogemisi, info läbitöötamist või pingsat eesmärgipärast tööd: mõned tuntud teadlased nt, mendelejevi tabeli ilmumine unes, M.Curie avastus jt - taipamised, mis tulid justkui vabakslaskmise hetkel ületöötamise järel, tohutu kogemuste hulk alateadvuses loksus paika vabaks laskmise järel?

Ent inspiratsioon muarust justkui vastupidine: käivitav energia, milles saab alustada loomist, ehkki ka see eeldaks samuti Tonalist lahtilaskmist: ei lasta välisel end häirida, lastakse vabaks - sellepoolest sarnane - siis see miski liigub vabalt ja saab luua (mitte taibata - ehk isegi mitte mõelda, sessuhtes erinev, et nö kontseptuaalne mõtlemine võib pigem järgneda, taipamisele ent eelneb) Ehkki piire pole mõtet tõmmata ja seotud on nad muarust küll ja sageli teineteisest tulenevad. Samas inspiratsioon kui pigem tajupõhine võib paljude inimtüüpide jaoks olla olulisim tingimus üldse, et millegagi algust teha ja nad ei tohikski nö kuivalt pingutada ja konstrueerida, kui mõni teine on kui ratsionaalseks konstrueerimiseks loodud ja ehk ei koge inspiratsiooni kunagi ega tunne sellest ka puudust. Kas see viimane nt taipamiseni üldse jõuda saab?
Vasta
Kirjanik kindlasti inspiratsiooni saab, kuid sellega loodud stsenaarium pigem fantaasia - mujaoks inspiratsiòon tähistab meeleseisundit, millega luuakse. Fantaasiate puhul inimeste erinevast suhtumisest kinni, kes võtab fantaasiat tõe pähe ( muarust konstrueerija tüüpi on need kes võtavad, kes ise ei loo vaid järgivad) ja kelle jaoks fantaasia on vahend eri tahkude kogemiseks (võimalikud variandid asju näha -avardab ilmapilit - pole jäik, teeb voolavaks - võib ka hulluks teha). Revolutsiooni näen kui liidri fantaasiast vaimustunud konstrueerijate massilist elavnemist Laugh
Vasta
Härrasmees lubab daamil jääda tema veendumuse juurde. /kpt J. Sparrow/


hmmm see on suur oskus kõikide jaoks - lubada teisel jäda tema veendumuste juurde wink
Vasta
(26-05-2017, 16:23 )murjam Kirjutas: Kas sa kaht asja siin pisut segi ei aja?
(27-05-2017, 10:17 )murjam Kirjutas: - mujaoks inspiratsiòon tähistab meeleseisundit, millega luuakse.

Esiteks vabandan hilinenud vastuse eest, teiseks jah - sul on selles osas õigus. Ma võrdlesin enne kaht erinevat asja halvasti. Mis ei tähenda, et seda võrdlust ei saaks ka paremini välja tuua. Kahjuks pole mul mahti seda teha, ehk ongi parem nii. Siin on juba palju segaseid ja lahtiste otstega ideesid liikvel.

Vasta
(31-05-2017, 20:30 )säga Kirjutas: Härrasmees lubab daamil jääda tema veendumuse juurde. /kpt J. Sparrow/


hmmm see on suur oskus kõikide jaoks - lubada teisel jäda tema veendumuste juurde wink

Ja suur oskus on draamades jääda väärikaks... Õige daam oskab lahkuda lavalt püstipäi ja mitte midagi kahetsedes ja halades...
Vasta
......
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 4
  • 5
  • 6(current)
  • 7
  • 8
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat