Majakas.

Kui inimene siia ilma sünnib – sünnib ta kindlasti, mingi eesmärgi nimel. Võib olla on mõnel inimesel see eesmärk, juba algusest saadik teada – aga tavaliselt, ei tea keegi oma eesmärki, selles elus. Juba väiksena hakkavad lapse vanemad, last ette valmistama oma tulevaseks eluks. See on; tutvustates lapsele majakaid – mille poole püüelda. Kuid - kas need majakad on õiged või valed, seda ei tea keegi? Kui inimkond leiakski majaka mille poole tasub kõikidel püüelda. Ka see tuntakse ära? Või öeldakse – võtame teadmiseks. Aga meil on vaba valik. Vaba valik valida ka vale tee. Tee mis viib rappa. Kust tagasiteed ja edasiteed ei ole.
Filosofeerime nende küsimuste üle. Võib olla leiame mingigi konsensuse.

Eks probleemiks olegi see, et paljud ei leia kunagi oma elu tegelikku eesmärki. On inimesi, kes on siia ilma kutsutud ja valitud tegema vaimsed asju - seda ilma muutma paremaks ja aitama teisi. Samas on nad endale pähe võtnud mingid kinnisideed ja tegelavad hoopis muuga.

Paljudele aga hakatakse juba pisikesest peale selgitama, et nad peavad midagi tegema ja millegi poole püüdlema. Näiteks peavad lõpetama ülikooli jne. Ühesõnaga seatakse inimesele ette suunad, sageli tahetakse teha inimesest midagi, mida ta ei ole ja milleks ta ka ei peaks saama.

See on ikka kurb küll kui mõni avastab alles siis, kui eluküünal juba kustuma hakkab, et kogu elu on tegeletud millegagi, mis tegelikult ei olnudki tema elu eesmärk. Aga mõni ei suuda seda näha isegi siis.

Mõne isikuga on ikka samamoodi kui siis kui luigemuna kanapessa satub. Kanaema haub selle kenasti välja ja teeb luigelapsele selgeks, et otsi nüüd tõuke ja teri ja sibli, aga ära üles vaata, sest meie kanad ju ei lenda ja kui luigelaps tahab lendama hakata, siis saab talle osaks teiste kanade halvakspanu. "Sina istu siin all ja hoia oma nokk mullas" Niisiis paljud ei suudagi (tänu oma kodakondsete selgitustele) kunagi aru saada, et tiivad kannavad ja võib tõusta üles taevalaotusesse ja ei pea olema nina mullas.

Aga kahjuks mõnaga on tõesti nii, et teed temaga näiteks nõiaringi ja ta hakkab asju nägema ja kuulma jne ja ikka ta läheb pärast sinna kanade juurde tagasi ...

1) Eesmärk kehastumisel ... on ALATI teada vaimu (igavikulise tervikolemuse) jaoks ... kuid hinge jaoks pole paljudel eesmärk selge (miks ma siin kannatan, mida ma saan? -> Elukogemuse saad!) ... lihakeha tasandil (materialisti & pseudo-skeptiku jaoks) on eesmärk veelgi segasem.

Ehk kellega igaüks ennast samastab? Vaimuga -> hingega -> lihakehaga ... siit tulenevad ka erinevad vastused/maailmapildid.


2) Vanemate juurde kehastutakse kindlatel eesmärkidel: saada mingi konkreetne elukogemus, mida mujalt ei saa .... taoline elukogemus võidakse saada üsna kummalistest nö "siga & kägu" kooslustest (ema on kõrgustes hõljuv muusik, isa on lame autojuht - kuid 2 vastandit koos annavad muusiku, kes saab palju rännata -> siit aga tuleb mõne jaoks uudne/huvitav elukogemus).

Ehk need "majakad" on juba kehastumise eelselt lapse jaoks nähtavad/teada.


3) Õige & vale pole "absoluutsed mõisted" (mis ühele on õige, on teistele vale) ... tasand kõrgemad vasted on "kasulik & kahjulik".

Ehk kas vanemate "majakad" on kasulikud või kahjulikud ... kui kehastuti just nende juurde, siis on nad lapse vaimu jaoks kasulikud.

Eraldi teema on selles, et neid "vanemate majakaid" muudab meedia/ühiskond üsna räigelt: ehk tihti ei saa seda mille järele kehastusid, kuna vanemad ise on vahepeal muutunud.


4) Vaba tahe on vaid vaimu tasandil ... hinge jaoks pole "vaba tahet", on vaid nö "ette antud valikud" ... kuid hinge jaoks on võimalus ühenduda nö "kõrgemate maailmade külge" (tegevuste maailmast kujundavasse, loovasse, emanatsioonide maailma), ning seal muuta/kujundada "ette antud valikuid".


5) Kui tagasiteed pole .... siis "edasi tee" jääb alati olema: kehastud uuesti ... isegi kui Maa lakkab kunagi olemast, siis teised planeedid lihakehalise eluga jäävad alles ... ning isegi kui Universum hääbub/vananeb, siis tulevad järgmised Universumid (Multiversumi vaatenurk) ... jne.