Jumal, meie endi looming

Viimasel ajal teadusmaailmas läbi viidud uuringute järgi ,on meie usk nii nimetatud kõige võimsamasse, meie endi ette-kujutus, kõige suuremad ja kinnisemad usulised on inimesed, kes põevad epilepsia sündroomi all, olenevalt usu versioonist ,arvestades elukoha regiooniga, on just epilepsia all kannatavad inimesed surm kindlad ,et nende kas kristlik jumal või mõni hindude pool-loomlik jumalus on ennast neile unes või ilmsi ilmutanud ja nendega vestelnud ,epilepsia sündroomi all kannatavatel inimestel on aju alumise magamis(une-nägude)eest töö hoidva aju osa ebatavaline ,mitte normaalses rütmis töötav, nagu teistel, kuid üks kanada tuntumaid teadlasi sellel alal MICHAEL PERSINGER ,tegi katse umbes tuhande vabatahtliku tudengi peal, mille käigus loodi pea aegu samasugused sümptomid nagu epilepsia haiguse all kannatavatel inimestelgi, tulemusena olid enamus kindlad ,et nägid ilmutusi oma jumalast,vaimust või mis iganes tondist, seega võib järeldada ,et religioon pole midagi muud ,kui mõnede inimeste lootus ,et meie olemas olul oleks mingi põhjus või seletus, ise isiklikult olen kriitiline selle epilepsia teooria suhtes, kuid kes teab??, mida teie arvate asjast.(vabandan sellise küsimuse pärast siin teemas, oleksin pidanud hoopis küsitluse tegema.)

See iseenesest ei pruugi veel tähendada, et kõik need jumalad jne ongi "uinuva mõistuse" sünnitused. Mingisugune puue (või kunstlikult esile kutsutud eriseisund) võib meeli teritada ka välisilmast lähtuvate aistingute suhtes (nt pimedate hea kuulmine). Muidugi pole see konstanteering jumalate olemasolu reaalsuse tõestuseks.

Meite vahel elab palju vaime. Mõningad suudavad end vahel meile näidata... osad aga mitte.
Selleks et vaim suudaks sekkuda näiteks inimese ellu on vaja inimese kontakti selle vaimuga.
Sellised kokkupuuted olid vanasti täielikult kontrolli all ning sellega võisid tegeleda ainult ja ainult arbujad kes omasid kogemusi vaimudega ning suutsid neid eristada. Eristamine oli vajalik vaimu tahte määratlemiseks.

Mis aga juhtuks siis kui inimene hakkaks mõnda vaimolendit austama? Teda kummardama...
Ta seob end selle vaimolendiga ning hoiab teda meie tasandil kinni. Niikaua kuni vaimule see meeldib, ehk siis kui ta saab piisavalt jõudu oma kummardajailt, niikaua on ta rahul.
Sellist vaimolendit kes suudab meie tasandil tegutseda tänu allikatele mis teda toidavad... nimetataksegi tänapäeval jumalaks. Inimene loob ise jumala ning samas jääb lõksu oma loometöö kätte. Soovides teenimist lõpetada satub ta "jumala" viha alla ning saab rünnaku osaliseks omaenese kingitud jõu poolt. Seega kui pole piisavalt tugev inimene ei suudagi ta vaimu uinuma sundida.
Kui aga aastasajad mööduvad ning keegi enam ei mäletagi algset vaimu äratamist siis ongi välja kujunenud religioon koos kõikide oma dogmade ja müütidega.

Vanaaja jumalaid oli palju. Inimesed uskusid et iga jumal on oma kindla ala jumal. Tegelikult nad olidki erinevad loodusvaimud keda siis inimesed ise suureks ja võimsaks nuumasid.
Tänapäeval on palju rühmitusi mis kummardavad ammu-unustatud ja ammu uinunud vaimolendeid soovis luua uusi jumalusi keda teenida.

Miks? Miks teenida jumalat... miks teenida vaimolendit ja kasvatada tema võimu suuremaks teda iseenda jõuga toites?

Inimene pole terviklik kui tema jõupunkt ei asu tema enda sees, vaid on kuskil välisilmas. Sellest saab lugeda siin..

Seega see jõupunkt on nagu ekslev energiapall mis otsib kohta kuhu kinnituda. Leides sellise vaimolendi hakkab teda kohe toitma oma jõuga. Inimene tunneb turvatunnet kuna tal "isiklik" side kõrgema jõuga. Lihtne kuid kahjuks efektiivne võte.

Kuidas aga uinutada kõik kunagised loodusvaimud, kelledest nüüd on suured jumalad saanud?

see, et jeesus (tol hetkel 1 suvaline mees lihtsalt) tõesti elas, on ju mingite kirjutiste põhjal üsna kindlaks tehtud nagu ka see, et ta tõesti mingeid enda vaateid levitas, millest hiljem kristlus sai..
muidugi on veidi raske ette kujutada seda, mis jeesusest edasi sai (ülestõusmine jms) ja see võibolla juba ongi inimeste enda peas loodud mingitel põhjustel..
ja noh..et inimesed usuvad jumalasse või millesse iganes..ma leian küll, et see on osaliselt
enda eksistentsile põhjuse otsimine

kuigi..selleks edasiviivaks jõuks usu puhul ongi ju uskumine?
mitte jumal (antud juhul) ise.
ma võiksin ju uskuda näiteks aknalaual seisvasse kaktusess ja seda igapäev siiralt kummardada ja see kindlasti annaks mu olemasolule mingisuguse mõtte
pole oluline mida inimesed usuvad vaid kas nad usuvad : )
ja kui midagi uskuda ei ole siis loomulikult tuleb see tekitada..enda peas näiteks

Usk on asi, millega inimkonda kontrolliga. Uskujaid on lihtne mõjutada erinevates suundades.

"Uskujaid on lihtne mõjutada erinevates suundades."

Kena. Siin ma olen - usklik inimene.
Lase käia - näita siinsamas, kuidas sa mind mõjutad?

erinevates suundades religiooni piires

val ja celtic:

Miks te ei mõjuta mind "erinevates suundades religiooni piires"?
Ootan.
Olge oma sõnade taga, kui need juba ütlesite.
Või oligi see vaid õhuliigutamine?

religiooniväline ei suuda suunata religioonisisest religioonireeglite järgi.

ja Harri... me mõlemad teame et sa ei esinda nö. igapäeva kristlast. sina oled enda jaoks leidnud kristlusest sügavama ja filosoofilisema poole, mida aga suudavad väga vähesed.

kui kohtad kuskil sõnapaari "ajupestud kristlane," "ristide ori" jne... siis tea et see käib mitte sinu, vaid suurema enamuse end kristlasena tituleeriva inimkonna kohta, kellede teadmised kristlusest piirduvad pühapäevakoolis õpetatuga ning kellede jaoks igasugune filosofeerimine ja õpetussõnade taha nägemine on niisama targutamine.

need on inimesed kes lihtsalt on nime poolest kristlased.
seega palun Harri... ära ela pimeduses, sest nii nagu sina mõtled... mõtlevad veel ehk paar kolm teoloogi...

Ma ei tea inimkonnast midagi, kuidas inimkonnal kristlusega on. Kuid tean, et reaalsetel inimestel on elus vaja tuge, millel püsida ja millest juhinduda, mile abil hakkama saada iseenda, oma elu ja lähedastega. Ei loe, et nende teadmised pole akadeemilised, on lihtsad ja nad pole ise sõnaosavad. Neil on seda vähestki väga vaja, nagu neil on vaja teadmisi matemaatikast, füüsikast, keemiast... olemata ise seejuures ise matemaatikud, füüsikud, keemikud.

Mis on selles valesti või halba, kui nad on endile sellise aluse ja toe elus leidnud ja on õnnelikud?

Pole vaja kõike mõnitada, mida sa ei tea ega taipa.

Kui see nii oleks - "usud ühinevad ja rahvas mõistab, et on ainult üks Jumal" - siis see oleks inimkonnale väga suureks sammuks edasi.

Inimene on keeruline olend. anna talle näljasena õng ja ta tahab teist juurde. selle asemel et endale söögiks kala püüda. süües kasvab isu - öeldakse... ja tõsi ta ju on.

inimene elab puutumatus võimus.
peetakse ennast kõige elava peremeheks, mängitakse jumalaid. samas kardetakse mingit ebamäärast saatust põrgutules.
seega paljud ei saa isegi aru mis kamm käib.

kas ehk on siin peidus see miks inimesed keskkonnaga nii hooletult ringi käivad? peale mind tulgu või veeuputus?

mina näen asja nii: kristlik süsteem milles elame hoiab meid rakmeis. meile dikteeritakse päevast päeva mida tohib ja mida ei tohi... mis on õige ja mis on kindlalt vale. me teame seda oma olemuse põhiselt ju isegi kuid meile ei anta võimalust selle teadmiseni jõuda. seega on süsteem piirang.

mis juhtub näiteks mehega kelle naine teda tingimusteta ei armasta? naine loob reeglid ja raamid mille sisse ta paneb mehe?
mees läheb ja viskab üle aisa. ehk siis mida rohkem inimest piirata seda rohkem temas tekib soov neid piire rikkuda. kui suhe oleks vaba... kaoks ka vajadus lisaenergia järele, sest kahe inimese sümbioosis on neile kõik vajalik juba olemas.

nii on ka elu suuremas plaanis... täpselt sama malli järgi. mida rohked sa inimese jumalikkust piirad... seda rohkem hakkavad nad jumalat mängima. mäng aga pole olemine.
jumalatena on meie kohus luua mitte hävitada. aga jumalat mängides me hävitame.

kui me kaotaks süsteemsed ettekirjutused selle kohta mida ja kuidas me peame tegema... siis saaksime me ise otsustada et just nii ongi õige. hetkel saavad sellega hakkama vaid vähesed.

Saab ka ilma igasuguse usuta. Olen elav näide. Paljud mu head sõbrad on usklikud(üldine ''kristlik'' mass), ei pane ma seda neile pahaks, kuni mulle seda peale ei aeta. Hea näide on need neetud(!!!) Jehoova tunnistajad rongidest ja korra sattus meil kodu ukse taha(nüüd on 3koera, irw). Et mida nemad usuvad?
Koolis regigiooni tunnis räägiti usundite tekkest. See algne kristlus on nagu tüvi, millest sirguvad ''mingid ideed'' teiste uskumuste näol. Enamasti on loojateks teatud isik.

Kuidas saab reaalselt mõtlev inimene ammutada jõudu ''asjalt'' mille ta ise välja mõtleb. Sel juhul võiksin minagi köögi aknal sirguvat kaktuse juppi kummardada ja vahel ka ohvriande tuua... et noh, ei mahu mulle pähe. Ehk olen liiga loll seda mõistmaks.

Samas, mulle on jäänud mulje, et need ''rätikupead'' oma islami usuga on kõige usklikumad. Mul tuttav käis iraagis ja oli ühes kõrvalisemas linnas, sõjategevust ses kohas polnud. Kõik inimesed olid suhteliselt sõbralikud ja isegi noorem seltskond mõikas inglise keelt. Kuid pingsalt jälgiti oma neid usulisi traditsioone.
Kuid nad ei kiitud heaks 9/11 juhtumisi. See pidavat olema lihtsalt teatud rühmade vaen ja vihkamine ühendriikide vastu, mis peidetud ususõja nime alla.
Valge lina sisse oli neil pakitud ka kaks AK-47 automaati, mis asetsesid voodi all. Väidetavalt enesekaitseks.

Kuid kas meil on ikkagi üks jumal? Miks see jumal sunnib sellistele tegudele? Või tõlgendame me neid *märke* liiga erinevalt, mis tekitabki kokkupõrkeid.

celtic - kristlust on maailmas igal võimalikul tasemel. Ja kõrvalt arvatakse kristlusest midagi igal võimalikul tasemel. Pole vaja aluseks võtta igat banaalsust, mida sa elus kohtad. Ma ei võta ju maailmakirjanduse hindamise aluseks mingi harimatu tegelase arvamust sellest, või ei hinda matemaatikat selle inimese järgi, kes teab vaid nelja tehet matemaatikast. Ma ei saa aru, miks peaks kellegi jaoks siis kristluse etaloniks olema miski pime usuhull, kes on sageli vaid kujutleja oma fantaasia vili!?

Sa unistad mingist "vabast armastuse suhtest"? Kas sa oskad ikka ühe ja ainsa naisega nii hästi elada ja toime saada, et oled valmis lülitama teie kahe vahele veel teist, kolmandat ja neljandat naist? Või kui sinu naisel on sinu kõrval veel paar meest - intiimsõpra - tuled sa sellise "vaba armastuse suhtega" ikka toime? Ei lase kedagi ahastusest maha? Ei hüppa ise aknast pea ees kivisillutisele? Ah?

"kui me kaotaks süsteemsed ettekirjutused selle kohta mida ja kuidas me peame tegema... siis saaksime me ise otsustada et just nii ongi õige."

Ära taha seda. See oleks sulle katastroof. Mõtle see polügaamia näide enne läbi - ja mõtle ning kujutle seda olukorda väga reaalselt. Ja katsu endale öelda - kas teatavad reeglid suhete reguleerimiseks on vajalikud või ei ole?


Muudetud: 15-8-06 kell 23:42:54 HarriKingo

"Sel juhul võiksin minagi köögi aknal sirguvat kaktuse juppi kummardada ja vahel ka ohvriande tuua... et noh, ei mahu mulle pähe."

Ei noh, eks tee seda.
Too talle ohvreid ja anneta talle ja kummarda ja palu teda jne.

Kuid asja teine pool.
Oletame, et seda kõike su kaktus sinult saab.
Jutusta nüüd, milliseid õpetusi ja tarkusi sulle su kaktus õpetab?

Selles ongi minu point. Sa saad kaktuselt kõikvõimalikke õpetusi, kui sa nii väga ootad ja tahad. Kaktus muutub sulle nagu elusaks kaaslaseks. Kuradi keeruline teema. Seleta sa edasi, sul head mõtted

Rääki mulle oma kaktuse õpetustest. Ma ju seda palusingi. Kui need on väärt, ma juhindun neist.

Noh kaktus oli üks näide lihtsalt mida kummardada. Sama hästi võib mul olla hambahari või siduri pedaal. Inimene on see loll, kes teeb elutust elusa(enda jaoks).

Ei suuda seletada oma mõtet hetkel, pea veel ärkab

Ma saan aru su mõttest - sa arvad, et usu ja religiooni mõte ongi kedagi või midagi kummardada, teenida, jumaldada jms. - ja pole üldse oluline, mis või kes see on.

Mina arvan religioonist sootumaks teisiti. Ma ei näe küll vähimatki mõtet telliskivi või kaktust kummardada. Kui, siis vahest ehk hommikuvõimlemise mõttes ja selja sirutuseks. Mulle näib, et sul on väga ähmane arusaam, mis üldse on religioon ja milleks see hea on. Ole ühes kindel - religioon ei ole kummarduste tegemiseks olemas, ei ole olemas mingite mõttetute rituaalide läbiviimiseks ja enesele kaktustest kultusobjektide loomiseks.

Milleks siis - küsid? Areng on selle nimi. Märka, et kõik religioonid tegelevad mitte rituaalide, vaid õpetustega. Seepärast 3. kord küsin: mida su kaktus sulle õpetab, et tagada su enese areng?

Noh, kaktus õpetab elulisi asju. Näiteks, kui katsud teravat asja siis on valus. Ta õpetab ka, et... see vast ongi kogu ta õpetus Seega ega kaktus mind eriti ei arenda.
Sa viisid mul mõtte õigele suunale. Religioon ju tõepoolest õpetab. Ma pole kursis Piibliga, kuid räägitakse, et sealt leiab mõistu kõnes lahendusi ja nõuandeid kõigi eluraskuste kohta. Nende 10 käsuga olen samuti kursis ning nad pole sugugi pahad. Nõme on mõelda, et neist tänapäeval ka kinni peetakse. Kuid noh praktiliselt samad käsud ja reeglid on ka satanistidel. Vahest on neil isegi *ilmalikumad* vaated. Kuid nagu ma ise väitsin, ei ole ma sugugi uslkik inimene. Seetõttu võib mul olla veidi raske paljusid asju mõista.

Aga keda Teie kummardate?

Vaevalt, et sa leiad sakraalsetest tekstidest kõiki õpetusi - need tekstid pole näiteks teaduslikud. Kuid tekst ja mõte on seal päris otsene, mitte varjatud. Tuleb vaid mõista tollase inimese mõttemaailma.

10 käsku on lihtsad juhendid inimesele, kes elas ca 3200 aastat tagasi. Need pole mingid erilised käsud, v.a. esimene neist - mis sisuliselt ütleb, et ongi vaid üks Jumal, ja et pole vaja miskit jama ise välja mõelda - nagu see sinu kaktus.

Mina ei kumarda kedagi. Keegi ei vaja mu kummardusi - isegi see kaktus mitte. Jumalast rääkimata. Mida ta mu kummardustega peale peaks hakkama!? Kuid Jumal soovib, et ma areneksin ja saaksin paremaks inimeseks, ja see on väärt püüdlemist.

Muudetud: 17-8-06 kell 01:21:59 HarriKingo

KAs sa arened, kuna soovid oma jumalale meelejärele olla ?

Võib ka nii öelda.
Õiget asja teha on ikka hea.

Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
Rääki mulle oma kaktuse õpetustest.

Kaktust ju kummardatud küll: Peyote. Mis too annab või õpetab? Eks kah ... nägemusi, aga lähemalt tuleks muidugi ta kummardajate käest uurida*. Vaevalt, et zepacil nüüd Lophophora Williamsii köögiaknal kasvab (või kas tal seal üldse katust on), aga eks pea iga katus või (peale selle okaste asja) veel mõnda õpetada, nagu vähenõudlikkust, tema eest hoolitsejale tähelepanu, püsivust ja kannatust (ootamaks näiteks ta õitselepuhkemist), küllap mõnda muudki veel ...

*Indiaanlased uskusid kunagi (ja usuvad praegugi), et Peyote on Jumal, või vähemalt jumalate saadik, lähetatud suhtlemaks otse üksiku jumalakummardajaga.

edit: jumala söömisest-joomisest

Võib muidugi küsida, et kas siis jumalust süüa-juua sünnib, nagu seda peyotega tehakse. Aga eks sümboolsel kujul tehakse seda ka kristlikus traditsioonis.


Muudetud: 17-8-06 kell 10:41:43 Hallucigenia