Monoteismi algus

Tere!
Kas keegi oskab selgitada kuidas sai alguse monoteism ehk usk ainujumalasse. Huvitav on see et ristiusu päritolu kohta on väga erinevaid teooriaid, näiteks et kristlus sai alguse Egiptusest Ehnatoni valitsemisest, mis on teadaolevalt esimene katse teha monoteismi. Samas arvavad osad, et kristlus on hoopis budismi pealt maha kirjutatud.

On teooriaid, et, mille järgi judaism jõudis oma praeguse monoteistliku arusaamani Jumalast zoroastrismi ja vanakreeka filosoofia mõjul.

Monoteism on usk ühte Jumalasse. Mono on üks ja teism määratleb, et usutakse „isik“ Jumalasse, kes siis personaalselt pidevalt sekkub maailma (seab käsud, jälgib nende täitmist, lubab peale inimese surma tasu või karistust). Ajaloost alguse saamine polegi võibolla nii oluline, eks igal rahval olid teed sellise järelduse jõudmiseni erinevad. Põhi põhjus selle tekkeks on inimese persooni(ego) surmahirm ja samas Isakujundi (patriarhaalsus-mehe võim) jätkumine täiskasvanuna (Isa kiidab ja laidab). Kui see etapp on läbitud tuleb järgmisena tõenäoliselt Monism, kõik taandub Ühele Ainsale. Ei ole enam Kahte, ehk inimest ja temast eraldiseisvat Jumalat, aga see on ikkagi veel filosoofiline seisukoht/usk, mis oleleb mõttes...

(20-01-2019 14:36 )Q11 Kirjutas:  Monoteism on usk ühte Jumalasse. Mono on üks ja teism määratleb, et usutakse „isik“ Jumalasse, kes siis personaalselt pidevalt sekkub maailma (seab käsud, jälgib nende täitmist, lubab peale inimese surma tasu või karistust). Ajaloost alguse saamine polegi võibolla nii oluline, eks igal rahval olid teed sellise järelduse jõudmiseni erinevad. Põhi põhjus selle tekkeks on inimese persooni(ego) surmahirm ja samas Isakujundi (patriarhaalsus-mehe võim) jätkumine täiskasvanuna (Isa kiidab ja laidab). Kui see etapp on läbitud tuleb järgmisena tõenäoliselt Monism, kõik taandub Ühele Ainsale. Ei ole enam Kahte, ehk inimest ja temast eraldiseisvat Jumalat, aga see on ikkagi veel filosoofiline seisukoht/usk, mis oleleb mõttes...

Kes suruvad inimkonda ühe/kahe/kolme jne jumaluse kummardamisele...on juba kaotanud ....Universumi üldise arengu mõttes.
Pole olemas ülem-jumalaid, sest isegi meid juhendavad kõrgemad olemused alluvad/õpivad kellegilt kõrgemalt ja nood kellegilt teiselt jne jne. Lõpmatus. Kuni tuleb lõpmatuse lõpp. Siis järgneb lõpmatuse lõpu algus jne jne.

Ainu-jumala nägemus tuleneb võimetusest mõista arengu-püramiidi lõputust (alati on kõige targemast/vägevamast keegi "veel targem/vägevam") ... ehk piiratud vaates suudetakse näha vaid ühte keskpärast "jutlustajat-direktorit", ning hakatakse teda "parema puudumisel" pidama ainu-jumalaks.

Ammustel aegadel (mitu tuhat aastat tagasi) oli inimeste arengutaseme tipp "loomas" (tööd osati teha, kuid põhjuslikust/karmat ei mõistetud) ... kui kogeti karmalisi ilminguid (mis on lihtne põhjus-tagajärg), nähti selles mingit "jumala kätt/karistust" (kuid tegu oli automaatse põhjus-tagajärg printsiibiga: mida külvad, seda lõikad ... ehk kui võtad õiguse teisi tappa, siis lepi ka õigusega "saada ise tapetud").

Kui arengutaseme tipp jõudis põhjuslikusesse (1 aste/level loomast kõrgemale), jäi endiselt mõistetamatuks loojalikus ... selle peale ongi üles ehitatud enamlevinud ainu-jumala-religioonid (justkui jeesused-allahid oleks maailma loomises osalenud, kuigi nad sinnani ei küündi).

Tänaseks päevaks on arengutaseme tipp kerkinud loojalikesse kihtidesse (miljonid direktorid, poliitikud, tele-diktorid, kes suudavad enda väidetesse uskuma panna pööblit/primkasid) ... siin peitubki religioonide allakäik (need, kes on otsapidi loojas, keelduvad uskumast mingi teise looja koostatud religiooni-pläma).

Järgmine hüpe arengus oleks Igaviku (budistide Atma/Nirvaana, kabalistide null-reaalsus) mõistmine ... siin on lähte-punktis nägemus Universumi kestvusest, kui vaid "ühest Brahma aastast" (planeedi kestvus on 1 Brahma päev) ... ehk nähtava maailma (Universumi) loomine on olnud ja jääb olema järjepidev protsess (taolises vaates on ainu-jumala-religioonid kui "tähtsusetu rämps").

Sarnane arengujada läheb edasi peenema poole: Universumeid loov Brahma on "surelik" (1 Brahma päev = 1000 Brahma aastat; 1 Brahma aasta = 8000 Brahma yugat; 1000 Brahma yuga = 1 Vishnu päev) ....
Kuid ka Vishnu on surelik (8000 Vishnu päeva = 1 Shiva päev).
Ning ka Shiva on surelik (Shiva päev, Shiva aasta, Shiva yuga).
Lõpuks tuleb nö "jagunemata Brahman" (kirjeldamatu struktuuriga), ning siin tegutsevad nö "Algsed Loojad" (nad loovad mingeid hüpoteetilisi kujutluspilte lahti-rullumata energeetilistest mustritest ... millede paljukordse "lahti-rullumise" tulemusena moodustuvad Universumid ... taolistes kõrgustes tegutsejaid ei huvita mingid "maised elukesed & maised religioonid".

Nagu näha saab intelligentsuse/mõistuse abil hoomata taolisi "maailma alguse" teemasid ... ning taoliste teemade kohta on üsna palju ülestähendusi muistsetes ürikutes (a'la budistlikud puranad) ... pigem on probleemiks pööbli/primkade nö "vähene huvi" taoliste maailma-alguse teemade vastu (igapäevane söök & seks on neile palju tähtsam: sellised ongi ainu-jumala-religioonide jaoks söödaks).

Karma on ego. Niikaua kui ego töötab,töötab ka karma.
Võtame sellise lihtsa näite. Kujutame ette, et lööd haamriga vastu näppu. Tekkib valuaisting, spontaanne karjatus ja suust pudeneb paar ebatsensuurset sõna. Nüüd... mõte näeb seal põhjust ja tagajärge-kui löön näpu pihta hakkab mu suu vanduma. Tõepoolest nii ju on. Need mõtted keerlevad mina mõtte ümber ehk mina olen keegi.
Aga Hetke seisukohast pole olemas põhjust ja tagajärge. Hetk oli täpselt sama kui lõid näpu pihta, Hetk oli täpselt sama valuaistingu juures ja Hetk oli sama kui vanduma hakkasid.
Võiks ju edasi küsida aga mis see minusse puutub. Vaatame kas on mingi „asi“ mis on pidevalt meie elus koguaeg sama.Ainult Hetk...kas pole? Kuidas me seda teame? Aga sellepärast, et me Ise tegelikult olemegi see „olend“ keda kutsutakse Hetkeks.
Karma rattast saab välja ainult siis kui meie põhiloomus ennast tunnetab. Siis pudeneb illusioon kokku ja karma kaotab oma väe. Hetkel pole ei algust ega lõppu ei „praegust ega järgnevat elu“ ja mitte midagi Teda ei mõjuta.
Kas saab midagi üldse olla kui Hetke ei eksisteeriks? See on selline filosoofiline küsimus, mis on sama „Miks Jumal ülepea olemas on“. Ja kuidas Hetk loob? Ta annab koguaeg kõigele Elu. Sama mis „Elav Jumal“ või „Armastav Isa“ – Uuest Testamendist...

(21-01-2019 12:34 )Q11 Kirjutas:  Niikaua kui ego töötab,töötab ka karma.

Üldlevinud tähnduses on Ego üks osa/tahk igavikulisest tervikolemusest, mis annab arusaamise enda (kui igavikulise vaimolendi) olemasolust (näiteks keelab ego inimesel teha kahjulike tehinguid: a'la panna pead tulisesse ahju) ... taoline arusaamine enda igavikulisest olemasolust (ingliskeelne "I am") jääb alles ka kehatuna Igavikus/Atmas/Nirvaanas/Null-reaalsuses olles (võimekus teha inventuuri enda järgnevate kehastuste eesmärkide osas)

Samuti on ego, kui arusaam enda igavikulisest olemusest nö "kosmilise intelligentsi" üks mõõdupuudest (need, kes näevad vaid oma jooksvat kehastust, pole piisavalt intelligentsed, ning taolised ei paku arenenud tulnukatele huvi - kuid need, kes tajuvad enda eelmisi kehastusi, on piisavalt intelligentsed ja pakuvad arenenud tulnukatele huvi).

Kui ego ei töötaks, oleks tegemist mingi "hingetu robotiga", mille inimkehaliseks vasteks oleks "bio-pasteet" ... see oleks üsna huvitav arutelude teema "mis jääks alles, kui ego-t poleks".

------

Osad koolkonnad defineerivad "ego" veidi piiratumalt: tegu on nö "enesetähtsusega", ehk "sureliku minaga", ehk "väikese minaga" ... taoline objekt ei saa põhimõtteliselt küündida põhjusliku tasandini ... ning kui põhjuslikuseni ei küündi, siis ongi "karma" üks arusaamatu jamps.

Kuid isegi taolises piiratud vaates saaksid nö "kahestunud isiksuses" toimida koos see "piiratud ego" & toimiv põhjuslikus.

Haamri näide: põhjuslikuna saada aru, et haamrilöök teeb valu - kuid ikkagi annad "eksperimendi mõttes" kontrolli enda keha üle "teisele kahestunud isksuse poolele": piiratud_ego ei suuda ette näha haamrilöögi tagajärgi ja tekitab haamrilöögi valu.

----

Seega jäi endiselt lahtiseks/selgusetuks väide: "Niikaua kui ego töötab,töötab ka karma".

Minamõte on Minale ääretult lähedal. Näitena, sinna vahele saaks panna paberilehe. Ego tähtsus seisneb Varjus. Mida suurem see on, nagu inimesel, seda parem võimalus on Hetkel Ennast tunnetada. Muidugi tekkib küsimus „mispärast Hetk üleüldse siis endaga peitust mängib?“ Vastus oleks – siis poleks Ta ju Jumal kui ei oskaks seda mängu.
Kui ego kaob....või tegelikult see pole päris õige...kui Hetk iseennast tunnetab näeb ta eraldiseisva mina illusioonist läbi (Valetaja jõud kaob).
Ma igaksjuhuks ka defineeringuna – ego on valemina ehk ta alati ennast tutvustab "mina olen see ja see". Ladina keeles ego vist tähendab Mina aga enamjaolt ikkagi mõistetakse selle all just seda Varju.
Ego ongi Karma (Saatus)... Rist mida pead kandma. Vaba Tahe selles seisnebki...Sul on Vaba Tahe Uskuda, et oled keegi. Sul on Vaba Tahe uskuda, et oled puuris ja püüad sealt leida väljapääsu...selles elus....järgmises...aga selles Puuris pole tegelikult mitte kedagi...