Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Kultusekivid
Autor Sõnum
Punahabe
Vana kala

Postitusi: 749
Liitunud: Sep 2007
22-04-2019 20:50
Postitus: #1
Kultusekivid
Huvitaval kombel on selles foorumis üllatavalt vähe et, mitte öelda üldse mitte juttu olnud Eestis väga laialdaselt levinud kultusekividest.
Muidugi on neist ja nende otstarbest väga vähe ka teada. Kõige salapärasemad on kunstlikud lohud nii umbes 5-7 sm laiused. Kas need on seotud kuidagi ohverdamisega või mingite perekondlike arvestustega pole teada. Ohverdamise vastu räägib ka asjaolu et,
lohkusid on leitud ka külgedelt.
Olen ise lapsepõlves tuvastanud oma maamaja juures sellise kivi, polnud teine ametlikult tollal teadagi. Igal juhul mäletan kuidagi erilist lähedust selle kiviga mis tulene ilmselt sellest et poisikesena meeldis seal mängida .
http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/kultusekivid

Mehr sein als scheinen
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Heigo Teppo
Uustulnukas

Postitusi: 8
Liitunud: Jan 2019
22-04-2019 23:16
Postitus: #2
RE: Kultusekivid
Kas kuskil on ohvrikivide kaarti või maaameti statistikat nende kohta näha?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Punahabe
Vana kala

Postitusi: 749
Liitunud: Sep 2007
23-04-2019 16:41
Postitus: #3
RE: Kultusekivid
Pigem leiab selle alast infot ajaloo ja arheoloogia asutuste kaudu.
Neil on kindlasti iga kultusekivi mida nad teavad arvel ja neid ei tohi sa millimeetritki nihutada. Tõenäoliselt võib aga vanade talukohtade juurest leida veel senitundmatuid kive. Minu kivil on üks suurem lohk 3,4 väiksemat ja veel hulga pisemaid, nagu algusjärgus või nii.
Huvitav aga on et meie foorumis on hulgaliselt sumerolooge.egiptolooge ja keda iganes kuid oma koduse maarjamaa kultusekividest ei teata suurt midagi.
Minu arusaamist mõõda on neid kive rohkem Põhja Eestis. Kuidagi peaks see kivide tohutu hulk kasvõi ümber Tallinna näitama ju omaaegset asutustihedust. Mõelgem kasvõi nii. Milline kogukond kasutas seda kivi? Kui kive on nii tihedalt siis peaks olema kivide juures näha ka iidsete asustuste jälgi kuid nii see enamasti pole.
Kas kivi kuulus eraldi mõne talupere juurde? Tundub samuti väheusutav et tollal majapidamised nii hajevil asusid.
Seega kivide kasutus on suuresti saladus eriti veel sellepärast et neid nii palju on.
(selle postituse viimane muutmine: 23-04-2019 16:42 Punahabe.)

Mehr sein als scheinen
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Heigo Teppo
Uustulnukas

Postitusi: 8
Liitunud: Jan 2019
24-04-2019 01:27
Postitus: #4
RE: Kultusekivid
Enne infrastruktuuride loomist sai võibolla mingilmääral kivide järgi orienteeruda kuna kivi on raske ja seda naljalt paigast ära ei liiguta? Olen selle poolt, et väga huvitav oleks rohkem juttu kuulda asjade kohta mida saame siin ise suurema vaevata käega katsuma minna.
(selle postituse viimane muutmine: 24-04-2019 01:27 Heigo Teppo.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Punahabe
Vana kala

Postitusi: 749
Liitunud: Sep 2007
24-04-2019 15:30
Postitus: #5
RE: Kultusekivid
https://et.wikipedia.org/wiki/Lohukivi

Mehr sein als scheinen
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
antiamerikanist
Tavaliige

Postitusi: 142
Liitunud: Nov 2013
09-10-2021 19:39
Postitus: #6
RE: Kultusekivid
Minu arvamus mõnedest (kultus)kividest ja megaliitidest:

Ehitustöödes on suhteliselt pikk aeg teada selline tehismaterjal nagu geopolümeerne betoon. Seda betooni saab vajadusel panna imiteerida graniiti või muud loodusliku kivi, nii et sellega saab eriti hästi maja välisseinu dekoreerida.

Kui ennemuiste oli olemas arenenud tsivilisatsioon, siis tema teadlased tahtsid raudselt jätta kaugetele järeltulijatele kindla ajakapsli. Kuid erinevalt NSVL'i unistajatest, ei lootnud eelajaloolised sõnumisaatjad rahulikku ja püsivasse Maailma (nõukogude ajakapslite saatjad arvatavasti vist üldse saaksid südamerabanduse, nähes seda sküzofräänilist tsirkust, mis täna ümberringi toimub, ha-ha). Pigem nad eeldasid et tulevad katastroodid ja tulevad ka neist madalama mõistustasemega tsivilisatsioonid. Seega nad pidid järele jätma selliseid ajakapsleid, mis oleksid vähearenenud elukatele vähehuvitavad, aga juba arukatele ja tarkadele just sobivad ja küllaltki kergesti märgatavad ning mõistetavad.
Niisugust ajakapslit on targem just geopolümeersest betoonist teha, erilist oskust vaja ei olnud: lihtsalt valmistada formitu kamakas ja sinna sisse midagi väärtuslikku sisendada ja peita. Pärast seda asja natuke värvida ja kraapida, et see tavalisi kivirahnusid matkiks ning ongi ideaalne ajakapsel valmis! Mitte keegi ei saaks aru et see on kellegi poolt tehtud, tavalisest tavalisem kivimürakas!

Muidugist saaks ka looduslikust kivist peitekohta valmistada, aga see tõmbaks juba ürginimese tasandil olendeid ligi: oleks ju kivil näha et see oli pooleks tehtud ja siis uuesti kokku liidetud. Ka oleks selle valmistamine tüütum, peab kivi saagida ja sellesse artefakti jaoks ruumi koukida.

Nii et põhimõtteliselt mis iganes pargis või kuskil olev rahn või pühakohas lebav megaliit võivad osutuda hoopis ajakapsliteks, mille sees võib kõiksugu huvitavaid vidinaid ja infokandjaid leida. Eriti tasub tähelepanu juhtida just pühakivide suhtes, kuna nad on just nagu kellegi poolt meelega tõmbekohtadeks tehtud, äkki noode kivide sees on midagi eriti tähtsat oma aega ootamas.
On vaja ainult piisavalt läbitungivat ja suurt röntgenaparaati.
Pole ju tühiselt sellised pogovorka'd sõnakasutusse tulnud nagu ,,närida teadmiste graniiti", ,,teadmiste kihid", ,,mürakas", ,,kivimägi" (kaht viimast omadussõna kasutati oma ala suurte spetsialistide kirjeldamiseks).

Muidugi on maailmas palju karjääre, aga peab silmas pidada et paleontoloogidele pakuvad professionaalset huvi ainult kihtidest koosnevad mitteühtsed kivid, ju ainult nemad nende arvates midagi endas sisaldavad. Samas on neid ka kergem avada. Ühtsed kivikamakad lähevad hulganisti parkidesse või jäetakse niisama lebama. Ei pea ka ignoreerima teatud struktuuride kohalolekut, kes enda valve all karjääre ja väljakaevamisi hoiavad: iga väike leid, mis ähvardab mineviku pilti pöörata, viiakse koheselt minema või hävitatakse halastamatult.

Kunagi lugesin kuidas veel nõuka ajal tegid Uurali kandis karjääritöötajad enda tööala kohaseid asju, kui järsku läks üks tavaline kivimürakas pooleks ja sellest kargas hirmsa kraaksumisega luust ja lihast pterosaurus. Jooksis hüplevalt paar sammu, lehvitas saamatult tiipadega ja suri sobiva õhu puudumisse. Ph34r2
(selle postituse viimane muutmine: 09-10-2021 21:14 antiamerikanist.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xcad
Veteran

Postitusi: 4,293
Liitunud: Dec 2015
09-10-2021 19:53
Postitus: #7
RE: Kultusekivid
Väga huvitav teema! Pole siiani selliselt mõelnud, et kivis võib "midagi" leida!
(selle postituse viimane muutmine: 09-10-2021 19:54 xcad.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog