Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Päikesetorm ja mõjud
#26
See kõik VÕIB ju tulla...VÕIB ka mitte...wink
Vasta
#27
Päikesetormid pole ju mingi uus asi.
On neid varem olnud alati ja jäävad
nad ka tulevikus tulema.

Aga et asi nii hulluks kätte läheb..
VÕIBOLLA.

Muide, kui ma ei eksi, siis aastal 2003
toimunud päikesetormi nimetati tollal
sajandi suurimaks.
Vasta
#28
Hehe, see on üks neist asjadest mille puhul peab küsima, MILLAL see tuleb, mitte kas see tulebSmile

Veidike lugemist neile kes ei mäleta: http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_storm_of_1859
Vasta
#29
Lingi taga tehakse taaskord juttu võimaliku päikesepurske üle, mis viib rivist välja kõik elektriga seonduva. Ei midagi uut, aga huvitatutel võimalus pilk peale visata.

Eesti koos teiste riikidega valmistub kuudepikkuseks elektrikatkestuseks




Vasta
#30
Ei saa seda päikesetormi nii väga pealiskaudselt ikka võtta ka. Kõik oleneb ka sellest, kui suure "litaka" päike meile nii öelda saadab.
Sisuliselt on päikesetorm elektromagnetimpulss. Maakeral olev magnetväli on samas väljastpoolt tulevate elektromagnetimpulsside (edaspidi impulss) vastu kaitsekilbiks. Nüüd kui päikese poolt peaks tulema impulss, mis ületab maa magnetvälja võime/jõu väliseid impulsse blokeerida, siis lüüakse maa magnetväli segi - poolused võivad vahetuda, tekkida uutele kohtadele jne. Teadupärast rändlindude "kompass" töötab maa magnetväljade järgi. Järeldus - lindude orienteerumine taevas lennates on ka segamini. See oleks üheks näiteks.
Ma küll ei ole kursis ja ei ole viitsinud seni uurida maa magnetvälja ja magnetpooluste seosest maakera pöörlemisteljega, kuid kui need on omavahel seotud, siis koolis füüsika või astronomia tunnist (või oli see kuskilt lugedes), et kui maa pöörlemine muutub ööpäevas 1-2 sekundit, siis ookeanidele mõjuv inerts tekitab korraliku ja seninägematu veeuputuse. Arvan, et midagi taolist nagu seda on kujutatud filmis 2012 või isegi hullem.
Edasi impulsi juurde. Siiani kirjeldavad lehtedes, internetilehekülgedel ja mujal massimeedias päikesetormi mõju elektrijaamade, sidesüsteemide ja GPS süsteemide seiskumisega mingiks ajaks. Ma nagu mäletan (toksige otsingumootrisse "elektromagnetimpulss" ja leiate piisavalt lugeda, mida see impulss teeb) viib see impulss rivist välja kõik pooljuht süsteemidel töötavad elektroonikaseadmed - arvutid, telekad, raadiod, mobiilid, sidesüsteemid (mobiilimastid, tele- ja raadiojaamad) jne. Ühesõnaga kõik seadmed, kus on sees dioodid, transistorid ja mikroskeemid. Kui nüüd natuke järele mõelda, siis tõdeme, et kõik seadmed, toimingud ja teenused on meil üldiselt arvutite põhised. Elektrjaamad on arvutite juhtida, linnaliikluses valgusfoorid samuti. Tänapäeva autod sisaldavad vähemalt 2-3 "aju", mis juhivad mootori tööd, pidureid jne. Tipp automudelitel on ca 20-30 aju (Volkswagen Phaetonil oli vist 40 tükki suisa). Kokkuvõttes siis sedasi, et elektrit ei ole, vett ei ole, katlamajad ei tööta, kanalisatsioonid hakkavad uputama, pangad ei tööta (rahaautomaat on üks nõme kapp, mis ei tööta), autod ei sõida (vana vene Lada ja Mosse sõidavad), poed on sisuliselt kinni, bensukatest bensiini ei saa (tavameetodil), turvaseadmed ei tööta. Leotelu võiks jätkata, kui hakata mõtlema ja analüüsima, mis meil kõik arvutipõhiselt ja elektri alusel töötab. Või näiteks kui 2-3 päeva talvel kogu linnas elektrit ei ole. Mõelge natuke ja kujutage seda olukorda ette. Viimane talv Tallinnas Kopli linnaosas ei olnud peaaegu ööpäev otsa elektrit. Katlamaja jäi seisma, vett ei tulnud, elektripliidil süüa teha ei saanud. Internetti sai küll läpakaga üle netipulga, seni kuni aku töötas. Sellest tulenevat jama ei ole vaja edasi kirjeldada, kui kujutada ette, et kogu Tallinnas ei ole elektrit näiteks 3 kuud.
Piisab vist ainult vihjest, kui tuumaelektrijaamad äkitselt oma töö lõpetavad. Sellest tulenevat jama ei tahaks isegi ette kujutada.
Lõpetan praeguseks selle pika monoloogi Smile. Lihtsalt kui natuke mõelda sellele võimalikule päikesetormile ja mis kahju võib teha üks korralik elektromagnetimpulss, arvestades, et kogu meie elu ja toimine on rajatud elektrile ja arvutitele.
Vasta
#31
On tuldud välja ka hüpoteesiga, et tugev päiksepurse põhjustas kunagi suure sademete tulva, mille käigus tõusis mereveetase ja ühest toonasest magevee järvest tekkis praegune Must meri.
Ancient X file, teine hooaeg, 8 osa (the great flood).
Hetkel toimis see link:
http://www.youtube.com/watch?v=R5zkmTMSqas

Megapurske põhjustas hinnanguliselt Päikesesse kihutanud ca 2-3 kilomeetrise läbimõõduga komeet või muu taevakeha.
Temperatuur maal hüppeliselt tõusis ja veeaurustumise tõus tekitas meeletud sademed. Ilmselt ka polaarjää sulas.
Kui see tõele vastab, siis võib tänu oodatavale päikeseaktiivsuse kasvule 2012-2013 oodata meid ka temperatuuri tõus.
Vasta
#32
Ega jah! Nii öelda "suure jama" jaoks Eestis ei ole rohkemat vaja, kui näiteks keegi Narva elektrijaamas "rubilniku" välja lülitab mingiks ajaks. Kui ikka totaalselt elektrit ei ole, siis kõik seisab. Kui see "rubilniku" teema nüüd laiendada üle maailma, siis kaose tekkimiseks piisab sellest, kui elektrit ei ole.
Eks see päikesetorm mõjutab meid kahtepidi - Inimete poolt loodud infra on "käpuli" ja maakera geoloogilised toimimised muutuvad, tuues endaga kaasa suured muutused.
Vasta
#33
To Mulk:
Vaatasin ka ise seda filmi. Lisaks hukkus üks iidne tsivilisatsioon, kuskil 9000 või 10 000 aastat vana, osad iidsed rahvad liikusid edasi mujale. Isegi oletati, et oli vanem tsivilisatsioon kui Vana-Egiptus. Filmis näidatakse üht Bulgaaria iidset koobast. Uuritakse Bulgaaria rannikuala, kus on siiani jälgi iidsetest asundustest. On leitud 7000 a vanu skelette. Arheol.muuseumis säilitatakse iidseid kuldehteid, milledest vanemaid pole seni leitud.
To Priest: Loodame, et midagi nii koletut ei juhtu. Aga on suurlinnades ennegi juhtuńud, et elektrit ei ole ja päris kaua aega ei ole. Inimesed jäid elektrirongidesse ja tunnelitesse kinni ja kes istus ööläbi liftis...kes ei saanud transpordi seiskumise tõttu koju ja pidi öö pimedal tänaval veetma ja kõige kohutavam on sellisel juhul vee puudumine, sest veepumbad ei tööta.
Vasta
#34
Kuulun nende hulka, kel on vedanud, sest siiani pole olnud pursete ajal mingit ebameeldivust.
Komeet aga vaevalt P'a'ikesele tahkena langeb, enne ikka aurustub.Smile Mingi suurem asteroid ehk, aga see ilmselt ikka harukordne juhtum.
Vasta
#35
ei komeet ega asteroid tee Päikesele miskit.
Mina aga ootan seda aega, mil supermagnettorm elektroonika p...sse keerab, siis laguneb koost ka globaalne hullumaja - globaalne-suurkorporatiivne majandus, maailm puhastubki aegajalt läbi looduskatastroofide.
Vasta
#36
Ootan ka ise seda millal see jama lõppeks, aga kui see juhtub läbi päikesetormi siis mis võib juhtuda tuumajaamadega?
Vasta
#37
(26-07-2012, 07:30 )soe1 Kirjutas: Ootan ka ise seda millal see jama lõppeks, aga kui see juhtub läbi päikesetormi siis mis võib juhtuda tuumajaamadega?

Saab palju suuri seeni Ph34r2

Selliseid näiteks: Ядерные грибы
Vasta
#38
(25-07-2012, 22:12 )Wilholmensis Kirjutas: ei komeet ega asteroid tee Päikesele miskit.
Mina aga ootan seda aega, mil supermagnettorm elektroonika p...sse keerab, siis laguneb koost ka globaalne hullumaja - globaalne-suurkorporatiivne majandus, maailm puhastubki aegajalt läbi looduskatastroofide.

Tead sa, mis siis juhtub? Oled sa ikka valmis kohtuma oma hirmude ja seeläbi ka oma tumedama poolega?

See globaalne hullumaja on siiski kontrollitav ja mõjutatav ka iga üksiku inimese poolt. Peale sinu soovitud supermagnettormi, aga enam mitte - siis valitseb kaos ja hirm. Hoolimata sellest, et eksisteerib miski "eliit", kes seda "hullumaja" väidetavalt juhib, siis ei maksaks ka ennast alahinnata. Igaüks meist on looja vastavalt oma mõtetele ja tegudegle.



Vasta
#39
(26-07-2012, 07:30 )soe1 Kirjutas: Ootan ka ise seda millal see jama lõppeks, aga kui see juhtub läbi päikesetormi siis mis võib juhtuda tuumajaamadega?

Tuumajaamadega juhtub sama, mis hiljuti juhtus Jaapanis, aga sellise erinevusega, et siis ei saa me ookeanist tuumajaama jahutamiseks vett pumbata. Tulemuseks on see, et suur osa Maast saab radioaktiivse ainega reostatud.

Aga asjal on veel teinegi külg. Eespool keegi mainis, et päikesetormide mõjul võib Maa pooluseid vahetada ja kuna meil pole õrna aimugi, kui kaua selline protsess kestab ( tund, päev, nädal? ) või mis selle käigus täpselt toimub ( võimalik, et maa magnetväli läheb ajutiselt maha ), siis tõenäoliselt muutub meie kallis Maa Marsi sarnaseks. Seda sellepärast, et Maa osoonikiht põleb ära ning atmosfäär "puhutakse" minema. Kui nii juhtub, siis pole erilist põhjust tuumajaamade pärast muretseda või kuidas?



Vasta
#40
Tuumajaamaga ei juhtu midagi. Olulisem elektroonika on niigi kiirguse eest kaitstud ja paljukest neid laetud osakesi läbi metallsõrestiku ning betooni siis ikka tungib? Avariijahutuseks on reeglina diiselmootoriga pumbad. Vastu taevast võivad lennata pikkade traatliinide küljes olevad seadmed - kõrgepinge trahvod, koduelektroonika jne.
Ja kui juba kiirguse pärast elektronkell käe peal otsad annab ja auto aju üles ütleb, siis ei ole enam ka muretsemiseks põhjust - aeg orgiat pidada kuniks veel jaksu on.
Mind see võimalik magnettorm muretsema ei pane. Peab olema ikka suur juhus kui päike selle sahmaka just maa orbiidi suunas saadab ja maa parasjagu ees juhtub olema. Sama hästi võib ju ka kosmosest tulev kivikamakas pool maakera segamini lüüa....
Vasta
#41
(26-07-2012, 10:06 )togli Kirjutas: Tuumajaamaga ei juhtu midagi. Olulisem elektroonika on niigi kiirguse eest kaitstud ja paljukest neid laetud osakesi läbi metallsõrestiku ning betooni siis ikka tungib? Avariijahutuseks on reeglina diiselmootoriga pumbad. Vastu taevast võivad lennata pikkade traatliinide küljes olevad seadmed - kõrgepinge trahvod, koduelektroonika jne.
Ja kui juba kiirguse pärast elektronkell käe peal otsad annab ja auto aju üles ütleb, siis ei ole enam ka muretsemiseks põhjust - aeg orgiat pidada kuniks veel jaksu on.
Mind see võimalik magnettorm muretsema ei pane. Peab olema ikka suur juhus kui päike selle sahmaka just maa orbiidi suunas saadab ja maa parasjagu ees juhtub olema. Sama hästi võib ju ka kosmosest tulev kivikamakas pool maakera segamini lüüa....
Ma küll ei tea mis pumbad jaamades kasutusel on, aga no kui Jaapanis ei suudetud jahutus pumpasid tööle saada peale hiidlainet siis pole ka kindel, et need pumbad on tehtud päikesetormi kindlad. Muidugi hiidlainega teine teema. Võibolla jah mõnes vanemas jaamas on mingid suva pumbad mille ajad käsitsi käima nagu vanasti auto mootori aga vaevalt et enamus jaamades need nii käitatavad on. Kuskilt lugesin, et kui ikka tuleb kõva päikesetuule latakas siis ka kõik akud õhtal. Aga no need ju kõik spekulatsioonid.

Vasta
#42
Jaapaniga on asi lihtne. Insenerid ei arvestanud projekteerides tuumajaama vee all töötamise võimekusega (maavärinatega ja võimaliku kiirguslekkega aga küll). Avariipumbad on suutelised töötama ka suure kiirgusfooniga, seega päikesetuul neid ei mõjuta. Seadmete uppumist aga ei suudetud ette näha.
Vasta
#43
(26-07-2012, 10:06 )togli Kirjutas: Tuumajaamaga ei juhtu midagi. Olulisem elektroonika on niigi kiirguse eest kaitstud ja paljukest neid laetud osakesi läbi metallsõrestiku ning betooni siis ikka tungib? Avariijahutuseks on reeglina diiselmootoriga pumbad. Vastu taevast võivad lennata pikkade traatliinide küljes olevad seadmed - kõrgepinge trahvod, koduelektroonika jne.

See väide, et tuumajaamaga ei juhtu midagi, ei vasta küll tõele. Et probleemi tõsidusest aru saada, on vaja enne selgeks teha, kuidas tuumajaamad toimivad.

Nimelt kõik tuumajaamad töötavad väga suure kuumuse juures ning neid jahutatakse võimsate elektriliste pumpadega. Kui need pumbad mingil põhjusel oma töö lõpetavad, siis hakkab tuumajaam üle kuumenema. Täpselt sama juhtus ka Jaapanis. Oletame, et nüüd tuleb üks tugev päikesetorm ning ükskõik kui väike see tõenäosus tegelikult ka poleks, tabab see täpselt Maad. Selle tulemusena lüüakse elektrivõrgud rivist välja ning seejärel lakkavad ka töötamast need pumbad, mis peavad tuumajaamasid jahutama. Küsite kuidas? Vastus on väga lihtne. Nimelt elektrijaamu varustatakse elektriga, mis tuleb läbi elektrivõrgu, mitte ei toodeta seda kohapeal. Seejärel hakkab jaama jahutamiseks tööle tagavarasüsteem, milleks on kas diiselgeneraatorid või akud ( nagu arvuti UPSid, aga väga võimsad ). Fukushima näitas meile, et need akud kestavad ligikaudu 8 tundi ning peale seda saab tuumajaamu jahutada ainult diiselgeneraatoritega. Nii kaua, kui diislit jätkub, on kõik korras. Aga siit ka küsimus, kuidas sa transpordid piisavalt kütust, kui ülejäänud maailm on elektrita?

Jaapanis üritasid insenerid tuumajaama ümber lülitada, et nad saaksid kasutada elektrit, mida toodeti seal samas jaamas ning selle kaudu jahutussüsteemi tööle saada, aga nad ei suutnud seda probleemi lahendada.

Kes tahab täpsemalt lugeda, siis inglise keelne materjal on kättesaadav siin: http://www.naturalnews.com/033564_solar_...lants.html
Vasta
#44
(26-07-2012, 10:06 )togli Kirjutas: Tuumajaamaga ei juhtu midagi. Olulisem elektroonika on niigi kiirguse eest kaitstud ja paljukest neid laetud osakesi läbi metallsõrestiku ning betooni siis ikka tungib?

Magnettorm põhjustab Maa magnetvälja kiiret kõikumist, mis tekitab suletud vooluringis elektrivoolu(nagu generaatoris tekitab magnetstaator pöörlevas mähises elektrivoolu), mis siis elektroonikat kärsatab...
Seega tuumajaama radioaktiivsuse vastane varjestus ei aita fluktueeriva magnetvälja vastu...

(26-07-2012, 13:40 )interlude Kirjutas: Nimelt kõik tuumajaamad töötavad väga suure kuumuse juures ning neid jahutatakse võimsate elektriliste pumpadega. Kui need pumbad mingil põhjusel oma töö lõpetavad, siis hakkab tuumajaam üle kuumenema...

Õnneks on viimasel ajal üha rohkem hakatud üle vaatama ja uurima nn. IV põlvkonna reaktorimudeleid, kus see probleem jahutusega peaks olema lollikindlam: http://en.wikipedia.org/wiki/Generation_IV_reactor

Ühes Tarkade Klubi numbris rääkis pikemalt sellisest reaktorist nagu see: http://en.wikipedia.org/wiki/Molten_salt_reactor
Sulasoola reaktori üheks eeliseks praeguste ees on see, et elektrikatkestuse korral käib ahelreaktsioon automaatselt ise maha...
Lisalugemist: http://www.eees.ee/index.php?option=com_...&Itemid=42
Vasta
#45
Päikesetormide mõjust inimesele tekkis mul selline teooria ,et miks vanematele inimestele ja haigematele inimestele see mõjub ja miks noortematele ja tervetele ei mõju.
Inimene on iseenesest üks ise elektrit tootev patarei kus närvirakud suhtlevad omavahel elektri impulsidega. Ehk siis samamoodi nagu teiste elektriliste aparaatidegagi mõjutab päikeetorm inimestegi närvidevahelisi elektri impulse ja tekitab sellega seoses iga sorti tervise hädasi.
Aga mis eristab vanu inimesi ja noori on 2 põhikomponenti. Tervis ja nahk. Noorte inimeste nahk on see täiendav maandaja mis muudab päikesetormi mõju väiksemaks ja nooremate ja tervete inimeste tervis neutraliseerib lõpugi ära.
Vanematel inimestel on nahk õhem ja ei ole enam nii elastne seega ei maanda nii tõhusalt enam pluss vanematel inimestel on veel põduram tervis. Sellest ka suuremad mõjud.

Vasta
#46
Kas Päikese tekitatud supertorm võib 2012. aastal hävitada tsivilisatsiooni sellisena, nagu me seda tunneme? Tavaliselt ettevaatlik USA rahvuslik aeronautika- ja kosmoseagentuur NASA on astunud ebatavalise sammu ja hoiatanud maailma.
Päikeseeksperdid on väga mures, sest näevad, et Päike on ärkamas oma ebatavaliselt pikast uinakust raevukusega, mida pole nähtud põlvkondade jooksul. See raevukus võib võtta hiiglaslike magnettormide kuju. Need tormid võivad Maad tabades olla nagu hiiglase rusikas õrnale elektroonilisele tehnoloogiale, mis maailma liikuma paneb. Orkaanid, maavärinad ja tsunamid kahvatuvad selle kõrval, kirjutab Helium.com.

„Me teame, et see on tulemas, aga me ei tea, kui rängalt see meid tabab,“ ütles NASA päikesefüüsika divisjoni direktor Richard Fisher ajalehele Daily Telegraph. „See viib rivist välja kommunikatsioonivahendid, nagu satelliidid ja autode navigatsiooniseadmed, katkestab lennuliikluse, paiskab segi pangasüsteemi, arvutid, kõik, mis on elektrooniline. See tekitab maailmale tohutuid probleeme.“

Hiiglaslik Päikese supertorm võib viia sõjaseisukorra kehtestamise, massilise näljahäda ja lõpuks ühiskonna kokkuvarisemiseni.

„Süsteemid lihtsalt ei tööta enam. Protuberantsid muudavad magnetvälja Maal. See ongi Päikese mõju,“ ütles Fisher.

Alates sellest, kui Päike viimati 1859. aastal ülemaailmset segadust ja hävingut külvas, on tsivilisatsioon arenenud kiiresti tehnoloogilisele infrastruktuurile põhinevaks ühiskonnaks, mille võib geomagnetilise tormiga mõne hetkega minema pühkida.

USA rahvuslik teaduste akadeemia avaldas 2008. aastal sünge raporti „Halva kosmoseilma nähtused – sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud“, milles on piinavalt üksikasjalikult kirjeldatud USA 21. sajandi tehnoloogilise baasi potentsiaalset hukku ning sellele järgnevat majanduslikku ja ühiskondlikku kaost.

See sünge raport äratas maailma riikides vähe tähelepanu. Nüüd püüab NASA meeleheitlikult häirekella lüüa, kuigi enamik poliitikutest jäävad hoiatustele kurdiks ning vihase Päikese ees pimedaks.

Kui tõsine on oht?
Kes seda eelmise aasta artiklit lugenud ei ole või on juba unustanud, siis edasist artiklit saab lugeda siit:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=44813001
Vasta
#47
Nasa artikkel: http://science.nasa.gov/science-news/sci...4jun_swef/

See selle aasta detsembri jutt on puhtalt paanikaõhutajate poolt juurde kirjutatud, originaalis pole sellest juttugi.
Vasta
#48
(15-11-2012, 14:14 )Nuril Kirjutas: Nasa artikkel: http://science.nasa.gov/science-news/sci...4jun_swef/

See selle aasta detsembri jutt on puhtalt paanikaõhutajate poolt juurde kirjutatud, originaalis pole sellest juttugi.

Jumal tänatud, keegi viitsis ka NASA lehe lahti võtta. Delfi ei vaevu muidugi uudiste algallikat enam lingiga viitamagi, sest siis oleks ju kohe selge milline iba Delfist tuleb.
Vasta
#49
Delfi delfiks, aga eks ole siin teemas ju NASA lehekülg kõige toimuva kohta ammu ära toodud:

(27-04-2011, 15:44 )Müstik Kirjutas: NASA enda teadusuudiste lehekülg päikesetormide kohta:
http://science.nasa.gov/science-news/sci...rmwarning/

Vasta
#50
(18-03-2013, 11:35 )zzz34 Kirjutas: Eile oli tugev päikestorm mille mõjud ulatusid isegi meile,siin klippi kokkupandud,näha kuidas reageerisid sajadtuhaded linnud sellele http://youtu.be/xJn4x3rAXdY samuti koduloomad,näiteks kassid ja koerad pugesid tuppaSmile

Seda ma mõtlesin, et miks see kiisu keset südaööd hulluks läks - tormas edasi tagasi mööda tube ja ajas kolinal asju ümber, ma lausa mitu korda pidin talle "käratama".

Ja muidugi praegu on swedbank ja veel mõningad netiasutused häirete tõttu töövõimetud.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat