Tere!
Kirjutan teile tagasivaate oma foorumis oldud ajast ning miks mind viimastel aastatel foorumis eriti pole, kuidas ma foorumi administraator-juhi rolli enam ei kanna, kuhu kadus huvi ja kuidas on läbi aja muutunud minu maailmapilt. Ehk on kellelgi huvitav lugeda.
Olen foorumi juures olnud foorumi loomisest peale (2003). Varakult astusin personali liikmeks. 2010. aastast andis foorumi üks loojatest Tutanhamon juhtohjad minu kätte.
Ühel hetkel kadus foorumi regulaarse lugemise harjumus. See võis olla ka nii, et kui mul igapäevast foorumi jälgimise harjumust enam polnud ja samaaegselt oli foorumis puudus aktiivsetest moderaatoristest, siis muutus iga mu külastus pigem vajaduseks ohjata igasugu nääklemisi, jauramisi ja reeglite rikkumist. See oli tüütu.
Paralleelselt olen leidnud ka järjest rohkem para-teemasid ja valdkondi, mille sisus ma pettusin.
Sain aru, et on väga palju igasugu jamaloogiat, mille tõelevastavus ei ole kontrollitav. Mõistsin, et valesid ja inimeste naiivsuse ära kasutamist on meeletult palju. Mitte tingimata foorumis, vaid para-, vandenõu-, esoteerika- jms valdkonnas igalpool.
Kunagi nii umbes 17 aastat tagasi avastasin interneti ja vandenõuteooriad. Huvi oli muidugi ka igasugu parateemade vastu. Samal ajal loodi ka Para-web, mis sai alguse parateemalistest aruteludest torufoorumis (neid teemasid pole seal alles, sest too foorum on vahepeal reinkarnatsiooni läbi teinud). Mäletan käsitletavate teemade hulgast just püramiide ja UFOsid.
Lugesin Jüri Lina raamatuid ja päriselt arvasingi, et maailma juhitakse läbi meeletute vandenõude. Edasi tuli David Icke ja veel kõik, mis hetkel populaarne oli. See oli nii põnev ja tundus, et võibki ju tõsi olla, et kust mina noor inimene tean, kes valetab. Palju sellest, mis maailma kohta teadsin olid ka lihtsalt justkui lood. Ei osanud täpselt ka aru saada, et kes ja miks peaks valetama ja kuhu panna seda informatsiooni, mida otseselt ümber ka lükata. On ju põnev, kui maailm on nagu ulmeromaan, kus on ka alternatiivajalugu ja igasugu saladused.
Esoteerilisemate asjadega oli nii, et mul endal küll ei olnud paranormaalseid kogemusi, aga näe teised räägivad ja käituvad nagu nad tõsimeeli oma peas ja teiste hingedes asju näevad ja seal midagi toimetavad. Käivad kokkutulekutel ja justkui saavad üksteisest aru ka. Miks peaks inimesed kokku saama ja üksteisele valetamas käima ja samas käituma nagu nad saavad asjadest ühtmoodi aru. Mina ei käi teistele kärbseid pähe ajamas, miks ma peaks eeldama, et teistel on halvemad kavatsused?
Ma siiamaani ei tea, mis süsteemi alusel inimesed suhtlevad ja räägivad neist mittemateriaalsetest asjadest ilma, et nad omavahel kohe vastuollu ei lähe. Kas subjektiivsed kogemused ja välja mõeldud lood on nii ümmarguse ja häguse sisuga, et soovmõtlemisega paneb kuidagi omavahel ikka kokku?
Ma olen end koguaeg reaalteadustes tugevana tundnud ja on huvi füüsika, geomeetria, astronoomia ja teaduse vastu. Seega on mul koguaeg huvi olnud ka nö materiaalse maailma vastu. Ei kadunud kuskile paranormaalsuse mulli sisse ära. Üks hetk tuli tõdeda, et need vandenõud ja paranormaalsed asjad võivad ju eksisteerida, aga neil pole justkui mingit põhjus-tagajärg seost minu heaoluga. Või siis on need asjaolud sellised, et ma ei saa sinna midagi parata. See ei ole muidugi mingi ümber lükkav argument. Oletame, et astroloogia on reaalne asi ja planeetide seis põhjustab mõni hommik heaolutunde ja mõni päev on halb olla, siis kuidas ma saakski vahetult tajuda, et asi on planeetides või kuidas ma neid mõjutada saaks. Sama hästi võiks väita, et tundsin end tollel päeval hästi, sest kaitseingel mõtles mu peale või lennuk ei pritsinud tollel öösel keemiat mu kodu lähedal. Kõik need seosed on lihtsalt kellegi jutustatud lugu, mille tõelisust ei saa kas kontrollida või siis kui saab kontrollida, siis selgub, et jutt on jama.
Oletame, et kui need asjad ongi reaalsed, siis nende peale aega pole ikkagi mõtet kulutada. Niikuinii ei oska keemiapilvi ja planeete ega ka kaitseingleid suunata. Maailma võivad valitseda mingid sisalikud, kurjad korporatsioonid või salajased energiad, aga mina seda kuidagi ei mõjuta.
Esoteerilisi asju ei saa ju vapsee üldse kuidagi kontrollida. Tuleb lihtsalt kellegi juttu uskuda. Usutavalt ja karismaatiliselt võivad inimesed mida iganes rääkida. Äärmisel juhul peaks ise kõvasti praktiseerima midagi ja siis äkki hakkaks ka tajuma ja nägema midagi ebamaiset. Seda kogemust mul pole. Teiseks terve Para-webi ajaloo jooksul ei ole ma kunagi ühtegi paranormaalsust näinud ega keegi pole mingit paravõimet mulle demonstreerinud. On küll minu ümber inimesed käitunud nagu nad näeks tunneks ja teeks, ilma et ma peaks kahtlustama, et nad valetavad. Seni kuni ma ise näinud või kogenud pole siis teiste inimeste jutt jääb ainult jutuks.
Tuleb välja, et maailm on täis inimesi, kes tahavad teisi hirmutada, valetada, segadust tekitada, inimeste naiivsust ära kasutada, manipuleerida. Seda siis isiklike psühholoogiliste vajaduste rahuldamiseks – võim, tähtsustunne, kuuluvustunne või on siin puhtalt rahalised huvid. Klikid veebilehtedel, videodel, raamatute müük. Neid põhjuseid on ilmselt veel.
Mu usk inimestesse vähenes drastiliselt, siis kui hakkas hoogu koguma lameda maa teooria. Tihtipeale ei saa mitteteaduslike väiteid kuidagi ümber lükata, vaid tuleb lihtsalt nentida, et keegi pole vastavat nähtust täheldanud ning keegi pole suutnud asja tõestada. Siin on just vastupidi. Iga lamedamaalise väide on lihtsalt ümber lükatav, kuna on täis loogikavigu ja vastuolusi tavalise koolifüüsikaga. See teooria on väga tore selles suhtes, et see on nii läbipaistev ja lameda maa poolsete väidete ümber lükkamine on lõbus nagu tekstülesannete lahendamine, mis paneb erinevaid füüsikateadmisi kordama ja sunnib ruumiliselt mõtlema. Mainin lamedat maad siin ainult sellepärast, et see oli minu jaoks hämmastav jälgida, kuidas inimesi oli võimalik sellega nii kergesti petta ja nende teadmatust ära kasutada. Selgelt oli aru saada mismoodi teooria eestkõnelejad meelega valetavad ja manipuleerivad inimestega ja mõtlevad igasugu tobedais pseudofüüsikalisi asju oma teooriale juurde. Aru oli saada, mis meetodeid nad kasutavad, et usutavad näida. Toodetakse kõrgekvaliteediga ja ilusa graafikaga infograafilisi videosid, mis mõjuvad usaldusväärsemana kui mõni suvaline veebikaamerasse rääkiv inimene. Nüüdseks on internet täis ilusa graafikaga videosi erinevatel libateemadel. Näidatakse kuidas kohe hakkavad vulkaanid purskama ja hirmsad maavärinad on igal pool ning Nibiru lendab kohe kohale.
Ehk siis jama on igal pool nii palju ja jama tekitatakse igasugustel põhjustel ja seda on rohkem kui te oskate arvata. Seega tasub kõigi para, esoteerika ja vandenõude juttude juures kaaluda, kas ma saan kuidagi selle jutu tõelisust kontrollida või tuleb see lihtsalt statistiliselt kanda sinna jama valdkonda. See muidugi tähendab, et kui midagi tõeliselt erilist juhtub, nt Jeesus tuleb tagasi, või keegi ennustab maailmalõpu õigesti, siis ma klassifitseerin selle suure tõenäosusena täieliku jamana ja eksin. Siiski on see parem kui iga kord petta saada ja kellegi 5 minutiga välja mõelduid fantaasiaid naiivselt uskuda.
Olge enda vastu aus. Me oleme väga tugevalt mõjutatud sellest, mida me tegelikult tahaks, et tõsi oleks. Siin kirjutab Nielander ka teistest kognitiivisetest moonetes (cognitive bias)
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=7677
Ülaltoodud jutt on väga üldistatud. Sellepärast, et see veel pikemaks ei läheks ja ma ei taha öelda, et kõik para- ja vandenõuteemad on kindlasti jama, vaid lihtsalt jama liigub internetis väga palju ja levitatakse kergekäeliselt. On palju põnevaid vastusteta küsimusi ja nähtusi.
Jõudsin järeldusele: see et ma foorumi juhtimise rolli ära andsin on ikka eelkõige minu aktiivsuse puudumisest ja vähesest foorumi külastamisest. Oleks natuke ajuvaba olla juht, kohas mida ise eriti ei külasta. Ei ole otseselt seotud vaadete muutumisega, kaudselt võib-olla küll.
See ei ole mingi hüvastijätukiri.
Kirjutage siia eelpool loetuga seoses omi mõtteid ja täpsustavaid küsimusi.
Abi
Mannu
