25-03-2006, 23:57
zed on saatnud paar huvitavat viidet, mille lahtikirjutamine aga ei osutunud lihtsaks ... katsun esmalt siis sellega -
Vladimir Pakhomov "Mystery of the Calendar"
Kiirpilk asjale ütles, et jama ... ja siis poleks sellest olnud siin erilist mõtet kirjutada. Sest asju, millest ma nii arvan, on palju, aga ma ei leia, et selle arvamise levitamise peale eriti oleks mõtet aega raisata. Aga järele mõeldes tekkis mingeid mõtteid ... mis ehk siiski kirjutamist väärt võiskid olla. Seetõttu esmalt kiirülevaade Vladimir Pahhomovi kalendriuuringutest.
VP väidab, et kalendri(te)sse, millel on väga pikk ajalugu, on kätketud ühe muistse (võõr)tsivilisatsiooni sõnum, mille "väljalugemiseks" on VP algoritmi leidnud. See põhineb samale kuupäevale langevate nädalapäevade esitamisel läbi aastate teatud kindla tabeli kujul. Ütleme nii, et ega seda sõnumit (ilma rahata) just eriti palju lugeda anta ja küllap on VP eesmärgiks ka ta raamatu "The Message to the Unborn" müügiedu.
Aga küsigem, kas taoline asi üldse võimalik võiks olla? Paljuräägitud piiblikoodidega on nii, et kui keegi tõesti oleks soovinud sinna sisse midagi kodeerida, siis selleks olid suht head võimalused. Piibel on päris paks raamat ja sinna annab märkamatult peita ka päris pika salasõnumi. VP "kalendrialgoritm" on aga suht lihtne konstruktsioon ja kuigi tema abil saab konstrueerida pikki (tegelikult kuitahes pikki) "kalendritabeleid", ei sisalda selline tabel endas palju informatsiooni - kui jupike temast teada, on kogu tabel teada. (Võrdluseks - Moosese 1. raamatu põhjal te vaevalt oskaksite väga täpselt öelda, millest 2. raamat räägib). Siin on (vähemalt minu jaoks) aga üks aga ... Tõsi, suletud süsteemis peaks informatsioon vaid kaduda (entroopia kasvada) saama - rohkemat, kui sisse pandud, välja võtta ei saa. Ja VP kalendrialgoritmi infomahu saab bittides päris täpselt ära määrata - julgeks hinnata, et see on kindlasti väiksem, kui selle teksti infomaht siin. See kõik on nii, aga eksiteerivad näited, kus vägagi lihtsast algolekust võib lihtsate reeglite järgi areneda (näivalt?) vägagi keerukas süsteem. Seeme. Idu. Munarakk. Või väga lihtsa näitena sellesama vipelga liikumine (kuskil oma veebikohas teeb ka VP pisut silma John von Neumannile ja rakkautomaatidele). Mis see on? Selle küsimuse järel võin nüüd öelda, et konkreetselt VP "kalendrisõnumi" kohta arvan küll, et jama (ja seepärast ei tee seda teemat ka "Iidsete kultuuride" alafoorumisse) ... aga ikkagi võib pea märkamatust seemnest kasvada võimas puu. Kui ta sattub viljakale pinnasele. Milline pinnas peitub meis enestes?
Vladimir Pakhomov "Mystery of the Calendar"
Kiirpilk asjale ütles, et jama ... ja siis poleks sellest olnud siin erilist mõtet kirjutada. Sest asju, millest ma nii arvan, on palju, aga ma ei leia, et selle arvamise levitamise peale eriti oleks mõtet aega raisata. Aga järele mõeldes tekkis mingeid mõtteid ... mis ehk siiski kirjutamist väärt võiskid olla. Seetõttu esmalt kiirülevaade Vladimir Pahhomovi kalendriuuringutest.
VP väidab, et kalendri(te)sse, millel on väga pikk ajalugu, on kätketud ühe muistse (võõr)tsivilisatsiooni sõnum, mille "väljalugemiseks" on VP algoritmi leidnud. See põhineb samale kuupäevale langevate nädalapäevade esitamisel läbi aastate teatud kindla tabeli kujul. Ütleme nii, et ega seda sõnumit (ilma rahata) just eriti palju lugeda anta ja küllap on VP eesmärgiks ka ta raamatu "The Message to the Unborn" müügiedu.
Aga küsigem, kas taoline asi üldse võimalik võiks olla? Paljuräägitud piiblikoodidega on nii, et kui keegi tõesti oleks soovinud sinna sisse midagi kodeerida, siis selleks olid suht head võimalused. Piibel on päris paks raamat ja sinna annab märkamatult peita ka päris pika salasõnumi. VP "kalendrialgoritm" on aga suht lihtne konstruktsioon ja kuigi tema abil saab konstrueerida pikki (tegelikult kuitahes pikki) "kalendritabeleid", ei sisalda selline tabel endas palju informatsiooni - kui jupike temast teada, on kogu tabel teada. (Võrdluseks - Moosese 1. raamatu põhjal te vaevalt oskaksite väga täpselt öelda, millest 2. raamat räägib). Siin on (vähemalt minu jaoks) aga üks aga ... Tõsi, suletud süsteemis peaks informatsioon vaid kaduda (entroopia kasvada) saama - rohkemat, kui sisse pandud, välja võtta ei saa. Ja VP kalendrialgoritmi infomahu saab bittides päris täpselt ära määrata - julgeks hinnata, et see on kindlasti väiksem, kui selle teksti infomaht siin. See kõik on nii, aga eksiteerivad näited, kus vägagi lihtsast algolekust võib lihtsate reeglite järgi areneda (näivalt?) vägagi keerukas süsteem. Seeme. Idu. Munarakk. Või väga lihtsa näitena sellesama vipelga liikumine (kuskil oma veebikohas teeb ka VP pisut silma John von Neumannile ja rakkautomaatidele). Mis see on? Selle küsimuse järel võin nüüd öelda, et konkreetselt VP "kalendrisõnumi" kohta arvan küll, et jama (ja seepärast ei tee seda teemat ka "Iidsete kultuuride" alafoorumisse) ... aga ikkagi võib pea märkamatust seemnest kasvada võimas puu. Kui ta sattub viljakale pinnasele. Milline pinnas peitub meis enestes?
