Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Minu lugu.
Autor Sõnum
antiamerikanist
Uustulnukas

Postitusi: 24
Liitunud: Nov 2013
17-11-2020 01:55
Postitus: #1
Minu lugu.
Olin lapsest saati natuke ,,mitte sellest ilmast" pärit. Paranormaalsed kogemused juhtusid minuga varasest east: Mäletan üht veidi hirmutavat und, milles figureerisid veripunased sauruse-ja putukalaadsed loomad, nad elasid veripunast valgust eralduvas veripunases metsas.
Siis oli veel üks must-valge uni milles nägin hirvepeaga inimest või inimlaadset olendit.
Esimeses klassis olles lebasin õhtupoolikul voodis ja järsku lambilt tuli silme ette must inimlaadne olend. Tema keha oli justkui lateksist tehtud, ta ise keerles oma telje ümber, kuid ta pikad sõrmed ka keerlesid ta keha ümber. Kusjuures tegu ei olnud reaalis minu ette tulnud tegelasega, ta tekkis nagu mu aju sees, sisemise ekraani ette, ega kadunud kuhugi kui ma teisele küljele ennast pöörasin või ka silmad kinni pigistasin.
Seitse aastat tagasi juhtus kõige hirmsaim kogemus minu elus. Tõusin hommikul üles ja otsustasin veel veidi pikutada, enne kui ema töökohale teda abistama läksin. Suur viga... Sain uneparalüüsi ja suure palaviku käes viibides nägin deemonliku punanahalist ja hiiglaslike küünistega olendit, kel olid rohelised silmad. Tundsin ülitugevat hirmu, nii et lamasin tund-kaks aega liikumatult ja terve ülejäänud päeva olin väga apaatilises seisundis.
2016. aastal sain sotsiaalvõrgustikus jutule ühe sensitiiviga, kes kohe avastas mu küljes mitteorgaanilist parasiiti.
Olin ennegi kahtlustanud et minu küljes midagi seesugust on.
See energeetiline olend olevat minuga kanaliga seotud ja sai minult madalavibratsioonilist energiat. Selleks aga et mina tema jaoks seda toodaks, suurendas ta tugevalt minu jalafetishit, mis mind mitu aastat kohe hullult-hullult köitis.
Nädalapikkust rituaali tehes, rebis sensitiiv fetishi-suurendaja minu küljest lahti. Fetishi-kirg hakkas koheselt nõrgenema ja paari kuu aja pärast kadus sõnaotseses mõttes jäljetult...
Aga vat kõige ,,lahedam" asi mis pärast juhtus oli see et pärast 2-3 päeva peale nähtamatu olendi eemaldamist teatas sensitiiv järsku mulle et avastas minu küljes veel kaht kolli, ning nemad juba tegelesid agressivsete sundmõtete minusse sisendamisega (neid mõtteid esines tõesti ja need valmistasid suuri ebamugavusi ning pakkusid hingelist nuhtlust iga kord kui vaatevälisse ilmus potensiaalselt ohtlik ese). Neid tegelasi sensitiiv eemaldas ka, aga ei ole üldse arusaadav miks ta kohe tervikpilti ei näinud. Sad
Mina ju eeldasin kõike vastupidi olevat: et mitteorgaaniline olend on ainult üks ja et see mitte mingil juhul ei olnud jalafetishiga seotud. Olin ju enne lugenud et nähtamatud olendid suudavad inimeste orientatsiooniga tembutada, kuid et nad nii konkreetsete asjadega on seotud, see oli mulle üllatuseks.
Ausõna, kui algusest peale mulle see sens ütleks kuidas nende olenditega lood on siis ma küll keelduks sellest fetishi-nunnust loobuma.
Sensitiiv informeeris sellest väga ebaselgelt ja ebakonkreetselt: alguses tõdes et jalafetish ikka minus püsib, pärast aga kirjutas hoopis et see läheb üle.
Niisiis kirjutas sensitiiv et fetishi asemele tuleb midagi uut, hakkavad teised asjad meeldima ja hakkan rohkem tähelepanu vastassoo poole pöörama.
Kuid tuhkagi. Teised asjad ei ärata üldse mingeid tundeid peale jälestuse, see kõik tundub mulle vastikuna ja mitteerutavana, mis on ainult marginaalide asi, kuna ei sisalda endas esteetilist ilu, ainult puhtalt kehalist iha.
Isegi on ebameeldiv nüüd kui näen kuskil reklaamis suures plaanis ehk allajoonitud naiste kehaosi, see tundub mulle tobedana, kuna ei saa aru sellest, pole minu teema, aga minu teema paraku haihtus. :/
Huvi vastassoo vastu kadus üldse (jah, olen bi, ja meeldisid nii omast soost naiselikud inimesed kui ka vastassoost... kuigi praeguses seisus ei ole ma üldse mitte keegi). Kaotasin igasuguse mehejõu, sexuaalsus läks täiesti pekki.
Ainult naiselikke noormeeste vastu veel on romantilisi tundeid, kuid seegi on haiglaselt fikseeritud ühe kindla tegelase poole, isegi sain mõndaajalist depersonaliseerimist tema põhjal. See oli tõesti unikaalne seisund, oma Mina-elu ja probleemid jäid korraks varju ja ões käies talve ajal ei tundnud absoluutselt mingit külma ka. Tõsi küll, küüned ilgelt valutasid terve kuu, see oli ülimalt ebameeldiv.

Kadunud kirg küll asendus huviga toidu vastu, aga ikkagi tunnen sellest suurt puudust.
Muutusin mõneti psühhopaatlikuks.

Sensitiiv oma töö eest mingit raha ei võtnud. Samas oli mul paar unenägu milles viibis ka tema ning ta seal tundus mulle üsnagi kahtlasena ja uskumist mitte vääriva inimesena. Kuid kuna töö temaga juba käis, otsustasin asju lõpuni viia...

Kas kokkusattumus või mitte, aga mõni aeg pärast sensitiiviga kirjavahetuse algust toimusid kaks pensikut kogemust üks teise järel: askeldades ühel hilisõhtul arvuti taga, kuulsin vinget poltergeisti kes kohe kukkutas midagi terasest õues, sahistas põranda all, siis sooritas circa 20 lööki vastu kapi all seisvat plekkkarpi ja lõpupeale krigistas sõrmetega väljaspoolt aknaklaasi vastu, mis oli mul selja taga. Paar kuud pärast seda ründas mind elu esimest ja viimast korda sukkub. Rünnak toimus poolunises seisundis, teda tervelt ma ei näinud, ainult esmalt tundsin tema kaalu enda peal ja tema musta kätt minu suu kohal.
Mingit erutust ei tundud, vastupidiselt oli tunne nagu minu peale ronis hiiglaslik porikärbes. No ma siis kukkutasin ta minema ja jäin uuesti magama, nagu polekski midagi märkimisväärset toimunud xD
Mis puutub sensitiivi võimetesse, siis ta ju justnagu neid tõestas: vastas üksikasjalikult sellele küsimusele mida mina parajasti alles kirjutasin veel tekstis. Kuigi just selle tõestusega juhtus mingis mõttes kurikuulus Mandela Effekt, ei leidnud ju ma pärast aja möödudes sellest vestluskohast enam mingit etteteadmise märki, kuigi mäletam raudselt et see esines seal. Pealegi mul oli varem ka ME'ga tutvus, kuid seal sõbranna mäletas seda mida mina ei mäletanud.
Sensitiiv veel rääkis mulle välja et olen hingeliselt androgüünne tulnukas, kellel ei maksa oodata mingeid erilisi mehejooni ja et inimkehas tegelt tunnen ennast natuke ebamugavalt. Ei tea mis ta ,,natukese" all mõtles, aga vat kui mul oli au külastada botaanikaaeda siis oli küll enesetunne sealses Austraalia või Lõuna-Ameerika osakonnas võrreldamatult parem, tundsin ennast peaaegu et üliinimesena: hingata oli lihtsam, ilmus energia ja kadus raskus põlvedes...
Pärast botaanikaaia külastust tulin ma loogilisele järeldusele ning saingi aru kui täbaras seisundis ma tavaolukorras elan.
Ülaltoodu tagajärjel viibin nii öelda paranoias ja arvan et mõned inimesed kujutavad minu elule ohtu, kuna nad tunnevad ennast kehas paremini. Tekkis suur kartus et saan surma ning pean ennast kuidagi kaitsma, sest kui suren siis ei saa ju enam nautida seda viimast mis mul veel nautida jäänud- toitu.
Olgu lisatud et sensitiiv nägi minu elu lõppu umbes 47. aasta ringis (praegu olen 23) ja nii ma siis proovingi kõike kiirel korral läbi proovida ja saavutada ja mida kõike veel teha.
Muidugi oli see minu poolt natuke lühinägelik et ma lambilt esimest vastu tulnud sensitiivi nii kiirelt uskusin, aga siinkohal pean kirjutama et ega mul too kord midagi rohkemat oodata aega ei olnudki: need kaks kiusajat-kolli olid kohe väga võimu võtnud ja vajasid (küll nagu hiljem selgus et eraldi) eemaldamist.

Käisin veel umbes poolteist aastat tagasi hüpnotisööri juures, kuid vaene vend läks ise minuga vesteldes peaaegu et hulluks, kohe ei teadnud mida peale võtta ja oli tiba segaduses, ei jaksanud minu energeetikat välja kannatada. Minu poolt ka ei tulnud suurt soosimist seansisse, selgus ju et alakeha saan küll lõdvaks lasta, aga ülakeha, ehk siis õlad ja kael on jäigalt puitunud.
Hea et vähemalt hüpnotisööri nõuannel küsisin ema käest hüpoteetiliste sensitiivide olemasolust tema suguvõsas. 
Ta vastas jaatavalt: tema isa liini järgi elas Siberis šaaman. Oskanud vennike ilmatarkust-ennustust ja teadis mis ja kus kellegagi juhtub või juhtuma peaks. Palju inimesi käis tema juures eriti sõja ajal. Ju ta andis infot sõtta läinud inimeste pereliikmetele. Temalt said nad teada kas elab veel keegi või siis mitte.
Šaamani heatahtlikus ja aktiivne abistamine osutusid lõpuks talle endale saatuslikeks: ühel päeval tulid tema järele punaste NKVD-tähtedega ,,rohelised mehikesed" ja viisid ta autoga minema. 
Keegi teda rohkem ei näinud. Sad
Viidud teadja ise nägi ette mis tema endaga juhtuma peaks, ega ei söönud midagi sel päeval.

Nii et... kes mis kogu sellest loost arvab? :/
... Ja veel mis, see sens veel konstateeris et mina ei oska armastada ja kaastunnet tunda... pärast seda ei tunnegi neid emotsioone nii plalju nagu varem... vist.
Ning sest saati kui fetishi-olendit eemaldati, lõppesid mul ka normaalsed, head kontrollitavad unenäod (ehk siis Faas). Kui alguses (enne seda eemaldamist) nad olis päikesepaistelised ja kerge enesetundega, siis pärast muutus sealne ümbruskond öiseks ja tumedaks, iga korraga oli üha raskem üles tõusta, olin justkui pliitekiga kaetud. Viimasel korral ei saanud silmadki avatud.
Mitu aastat praktikaga ei tegelnud, natukene kardan ka, sest kui juhtub seal nii et tulevad tagasi hüperreaalsed fetishi-mälestused, siis kaotan reaalsuse vastu üldse mis tahes huvi.
(selle postituse viimane muutmine: 19-11-2020 19:06 antiamerikanist.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Minu sisekaemuste teekond. Mina Olen 101 17,372 07-04-2020 00:21
Viimane postitus: Poolvalge
  Palun aidake minu õde! torukoll 8 3,790 31-07-2016 17:24
Viimane postitus: erilineelu
  Imelik kuju minu toas muahavee 1 1,428 01-10-2013 17:50
Viimane postitus: Mannu
  UFO lugu Alendriei 32 7,902 29-12-2012 10:57
Viimane postitus: Elessandra
  Keegi ei näe minu sisse Dana 11 4,139 17-06-2012 09:02
Viimane postitus: Dana
  veider lugu -booO- 12 4,025 13-06-2010 17:41
Viimane postitus: jooshik
  Minu suitsiidilikkus anonymity_himself 36 8,690 12-02-2009 11:43
Viimane postitus: Indr3k
  Elektripliidi isiklik vaen minu vastu? Tom 9 3,177 15-11-2008 20:00
Viimane postitus: Estkitty
  Lugu kassiga. xXx 6 2,076 23-03-2008 12:47
Viimane postitus: isabellbritt
  Palju juhtumeid minu ja mu vanemate elus. Mori 11 3,876 11-12-2007 19:53
Viimane postitus: monika999

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog