17.veebruar 1913 Kullamaa

Artikkel ajalehest "Tallinna Teataja" 5.aprill 1913

Tsitaat:Lennumasinad. 18. veebruaril lagunes Läänemaal, Märjamaa kihelkonnas jutt laiali, et seal eelmise päeva õhtul kahte lennumasinat on nähtud. Hakati järele kuulama, kas jutul midagi põhja on. Selle juures selgus: Mitmed talumehed kinnitasid, nemad näinud 17. veebruari õhtul tõeste kahte lennumasinat Kullamaa telliskivi vabriku* kohal, mida lendurid helgiviskajatega valgustanud. Nad lennanud Laukna küla poole. Kuulati ka Lauknalt järele. Selgus, et seal 5 talupoega mõlemat lennumasinat näinud olid. Üks neist oli juba magamas olnut, kui ta korraga mootorivurinat kuulis. Õue minnes leidis ta neli meest ees, kes lennumasinaid vaatasid. Tuled olnud selgeste näha. Viimati keeranud üks lennumasin loode, teine edeli poole.

Kui seada kõnealune vahejuhtum perspektiivi, siis on tegemist tundmatute lennumasinate, ehk UFO'dega.
Sel ajal ei olnud Eestis veel ühtki lennukit. Samuti maailmas tol ajal valmistatud lennukid ei olnud mõeldud väga pikkadeks lendudeks, selleks et keegi oleks võinud lennata Eestisse näiteks üle lahe või Läti suunast. Rootsis tehti esimene õhulend 1910 aastal.
Vaid aasta varem - 1912 aasta aprillis nägid eestlased esimest korda oma silmaga lennukit kui Tartus Raadi lennuväljal kui Sergei Utotškin tegi demonstratsioonlennu.

Kust tulid need kaks Kullamaal nähtud lennumasinat? Ning samuti kui tegu oli siiski tolleaegsete piiritaguste lennukitega, oleks igati loogiline olnud, et nad oleks ka samas suunas lahkunud.

1912 Tartus lennanud õhumasin

*Kullamaa telliskivivabrik - google otsing selle kohta täpsemat infot ei andnud, kus see paiknes.

Ega need lennumasinad nii väga haruldased olnudki. Paar näidet:

Saarlane nr. 51, 21 detsember 1904

Tsitaat:Paari nädala eest langes Kihelkonnal õhulaew maha. Laewas oliwad kaks rootslast. Oma kodumaal olnud nad teaduslise otstarbega õhku tõusnud, tuul toonud nad aga üle mere Saaremaale. Et lund sadama hakkanud, ei ole õhulaew enam edasi sõita wõinud, waid langenud maha. Oleks õhulaew maast wähe kaugemale langenud, siis oleksiwad õhulaewas olijad ära wõinud uppuda. Ka seekord olnud nad poolest saadik wee sees. - Kihelkonnalt tuliwad öhulaewa sõitjad, kellest üks ohwitser ja teine insener oli, Kuresaarde, kus neid wäga lahkesti igal pool wastu wõeti- Ka hr. Wildenbergi hõbepulmast wõtsiwad nad osa. Rahwa seas arwasiwad mitmed, et nad Jaapani salakuulajad olla

Sakala nr. 71, 23 juuni 1914

Tsitaat:Õhulaew Wiljandis.

Reede õhtu enne kella kümmet oli kestwat auto sõidu hulumist kuulda, mis kord korralt waljemaks läks ja tähelepanemist äratas. Ülewal õhus puutus suur lind silma, kes põhjapoolt Valuoja kohalt järwe kohale lendas. Niipea kui see lendaja olewus lähemale jõudis, wõis temas mürategijat õhulaewa ära tunda, järwe kohal keeru tehes sõitis ta Põllum. Seltsi wana maja kohalt üle linna, mürin jäi häkki wait ja kiirelt, kiirelt langes õhulaew alla. Peetrimõisa põllule laskis sõitja maha, kuhu ametiwõimud ja hulk uudishimulisi kokku jooksis. Sõitja oli porutshik Sergejew, kes Tallinnalt Baltiski tahtnud sõita, eksikombel aga kitsarööpalise raudtee teejuhiks wõtnud ja seega Wilj. sattunud. Tallinna Wiljandi wahelise tee on ta poolteise tunnilise sõiduga ära käinud. Laupäewa õhtu kell 7 sõitis ta hulga rahwa juuresolekul siit edasi Pärnu poole.