[Päikeseinsener]

Me nüüd siin veits teemast küll väljas,
aga ehk meile andestatakse..

Ma ei tea nüüd, minul küll läheb seest
väga soojaks L.V. raamatuid lugedes.
Kuidagi lugedes tunnen kohe, et vot
see ongi just see.

[Stella]

Sinu maailmavaade ja Sinu arusaamine Sinu eksistentsiaalsest positsioonist on paigas, siis see sobibki. Ja kui ma loen seda nii, et ainult mulle lugemiseks, siis OK. Aga kui mõelda, et seda loeb näiteks inimene, kes istub tapmise pärast vanglas. Loeb ja mõtleb: nii, peksin Jaani läbi, palun andeks minu kehalt, vaimult, hingelt ja kõik on korras. Miks mind vabaks ei lasta. Nii, nüüd lähen vägivallatsen Jüri kallal, ta ajab mind ju nii närvi. Palun taas andeks ... ja jälle OK.
Nii sain mina aru tema esimese kolme köite baasfilosoofiast.

[Päikeseinsener]

Andestamisest on seal jah tõesti palju juttu,
aga ma päris nii ei võrdleks nagu teie siin.
Ja loomulikult on inimestel erinevad maitsed
ja arusaamad. Ega sellepärast midagi katki ole
ja lõpuks teeme me valiku ikka ise.

[Stella]

Aastaid tagasi tuli mu 8.-klassi õpilasest laps koju ja nuttis õhtu läbi, sest kirjanduse õpetaja oli andnud neile järgmiseks päevaks kohustusliku kirjandi: Minu esimese seksuaalsuhte kogemus ja miks see suhe enam ei kesta ...
Siinkohal küll: Tule, Taevas, appi! Tegin sel õhtul kirjandusõpetajale (õpetaja-metoodik) tunniajalise telefonikõne ja kirjutasin sellest vist ka loo ajakirjandusse, aga läks vist prügikasti. Küsisin kirjandusõpetajalt, et mis õigusega Te vägistate minu lapse psüühikat, millise õigusega Te lõpetate siinkohal vaimselt minu lapse lapsepõlve? Õpetaja ise oli vanatüdruk. Muuseas umbes selline kirjanditeema oli ka õpikus. Kui ma nüüd ei eksi, oli see 8.klass.
Minu meelest on see katastroof, millist elufilosoofiat pakutakse ja nõutakse koolis meie lastelt.

[Päikeseinsener]

Aastaid tagasi tuli mu 8.-klassi õpilasest laps koju ja nuttis õhtu läbi, sest kirjanduse õpetaja oli andnud neile järgmiseks päevaks kohustusliku kirjandi: Minu esimese seksuaalsuhte kogemus ja miks see suhe enam ei kesta ...
Siinkohal küll: Tule, Taevas, appi! Tegin sel õhtul kirjandusõpetajale (õpetaja-metoodik) tunniajalise telefonikõne ja kirjutasin sellest vist ka loo ajakirjandusse, aga läks vist prügikasti. Küsisin kirjandusõpetajalt, et mis õigusega Te vägistate minu lapse psüühikat, millise õigusega Te lõpetate siinkohal vaimselt minu lapse lapsepõlve? Õpetaja ise oli vanatüdruk. Muuseas umbes selline kirjanditeema oli ka õpikus. Kui ma nüüd ei eksi, oli see 8.klass.
Minu meelest on see katastroof, millist elufilosoofiat pakutakse ja nõutakse koolis meie lastelt.

Nõustun täiega- selline asi on katastroof.
Muide meil oli hiljuti kuskil teema, kus oli juttu,
et kas peaks lasteaias juba lastele tegema selgeks
miks, kuidas ja millega/kellega seksida..
Ühesõnaga tahetakse hakata lasteaialastele seksoloogiat
õpetama. No minul pole sõnu.
Minule kui veel vanakoolimehele on niigi tänapäeva
noorsugu nii alla viidud kui vähegi võimalik,
aga tundub, et veel ei piisa.

[Stella]

Ei ole niivõrd tähtis isiku suhtumine L.Viilmasse, vaid selle taga peituv laiapõhjaline soo - koolis meie laste suhtes kasutatav vaimne vägivald ja lapse hinge vägistamine. Veel jätkuvalt käsitletakse koolis inimolendit kui olendit, kes ülalt on piiratud pealae ja juustega, alt jalataldadega. Ja kelle olulisemaid suhtlemiskanal käib läbi suguorganite.

Loodan paari lähiaasta pöördelistele aegadele. Igor Mang räägib vanade struktuuride purustamisest. Indigo- ja kristallenergialaste olemusse on Universumist sisse programmeeritud sobimatus vanade süsteemidega ja mõttemustritega.
Võib-olla peaksime ise midagi tegema ja lapsi aitama.
Ma ei tea, filosoofiline kaos koolis on niivõrd kohutav. Tean, et paljud indigo- ja kristallenergia noored loevad siinset foorumit. Neil on see huvi olemas.
Ja tänud tegijatele ja kirjutajatele, et on see foorum!

[Celtic]

Selline arusaam Viilma jutust nagu Stella eespool mainib, on läbinisti ja lõhki väär. Ma pole ise samuti mingi suur Viilma fänn, tema õpetused mulle lihtsalt ei istu, ent samas ei saa ma öelda, et see läbiv filosoofia vale oleks, vastupidi - see töötab ja see aitab inimesel paremini aru saada, milline emotsionaalne vangla ta ikkagi on kõikidele allasurutud tunnetele ja pulbitsevatele emotsioonidele.

Kurbuse enese sisse nutmine algab juba lapsepõlvest ja kestab senikaua kuni inimene lõpuks hakkab tasapisi, kiht kihi haaval, oma hinge uurima. Need paisu taha paigutatud ja eneses suretatud hingeosad võivad vahel suisa pool hinge peitu viia, säärane inimene on aga poolik inimene.

Olukorras, kus rangelt 99% inimestest ei suuda isegi oma sisemuses korda luua, välisest rääkimata, on igavesti naljakas lugeda ajastute vahetusest ja uuele vaimsele tasemele minekust. Inimene on veelgi rumalam ja veelgi katkisem kui ta seda oli 100 või 1000 aastat tagasi... mis annab meile alust arvata, et oleme mingi suure "pääsemise" äärel? Kõik need jutud indigo- ja kristall-lastest on puhas jama, lastevanemate õigustus oma laste kasvatamatuse kohta.

[Jõhvikas]

Leidsin ühe tüütult pika ja häiriva artikli Postimehest. Globalistide ja multikulti ihalejate surve on tugev ja "kasvatustöö" käib maast madalast. Ilmselt peetakse sellist "kesksoolist" indiviidi tulevikus kõige paremaks relvaks, hävitamaks visalt kaduvat traditsioonilist perekonda ja arusaamu sellest.

Lasteaed paneb tugeva tüdruku end nõrgana tundma ehk soopõhine suhtumine lastesse

[euroruubel]

RE: Laps ja tema maailm
Luule Viilmast.
Ostsin ja lugesin tema sarja 3 esimest raamatut. Hakkas vastu tema 1.-3. köidet läbiv filosoofia. Selles õpetati inimest suhtlema iseendaga, oma hingega, vaimuga, kehaga. Käsitlusest järeldus, et teen mis tahan, palun kõigilt oma komponentidelt andeks (hing, vaim ja keha) ja ongi kõik OK. Lähen eluga edasi, teen mis tahan, palun andeks oma hingelt, kehalt, vaimult, ja taas OK. Inimolend oli lõigatud välja sidemetest ja suhtest Universumiga. Käisin ka temaga kohtumisel (kui oli ilmunud 3 köidet).

Andeks andmine ja palumine pole mingi formaalne tegevus. See on arusaamise küsimus. Kui oled aru saanud, enam nii ei tee. Ka mitte "kogemata". (Mõningad kogemused on muidugi alateadlikud, tänu sünnitraumale st oma energia vanematele andmisele sain õppetunni, et enese ohverdamine teistele on mõttetus. Siit ka siis vastuseis religioonidele, mis rõhutab, et kus meie poolt on ikka ohverdatud ja teie peate nüüd selle eest tänulikud olema ) .

Inimolend oli lõigatud välja sidemetest ja suhtest Universumiga

Enne tuleb iseendaga hakkma saada, siis võib universumi käsile võtta. Proovi maja korstnast ehitada.

Lihtsalt...laialt jagab siin "Gaia kanaldusi ja suuri universumi saladusi", aga väga lihtsad asjad veel...nojah.

Ei ole küll otseselt teemasse, aga seda postitust lugedes....no ei saanud märkimata jätta.

[kr66t]

Aastaid tagasi tuli mu 8.-klassi õpilasest laps koju ja nuttis õhtu läbi, sest kirjanduse õpetaja oli andnud neile järgmiseks päevaks kohustusliku kirjandi: Minu esimese seksuaalsuhte kogemus ja miks see suhe enam ei kesta ...
Siinkohal küll: Tule, Taevas, appi! Tegin sel õhtul kirjandusõpetajale (õpetaja-metoodik) tunniajalise telefonikõne ja kirjutasin sellest vist ka loo ajakirjandusse, aga läks vist prügikasti. Küsisin kirjandusõpetajalt, et mis õigusega Te vägistate minu lapse psüühikat, millise õigusega Te lõpetate siinkohal vaimselt minu lapse lapsepõlve? Õpetaja ise oli vanatüdruk. Muuseas umbes selline kirjanditeema oli ka õpikus. Kui ma nüüd ei eksi, oli see 8.klass.
Minu meelest on see katastroof, millist elufilosoofiat pakutakse ja nõutakse koolis meie lastelt.

Nõustun täiega- selline asi on katastroof.
Muide meil oli hiljuti kuskil teema, kus oli juttu,
et kas peaks lasteaias juba lastele tegema selgeks
miks, kuidas ja millega/kellega seksida..
Ühesõnaga tahetakse hakata lasteaialastele seksoloogiat
õpetama. No minul pole sõnu.
Minule kui veel vanakoolimehele on niigi tänapäeva
noorsugu nii alla viidud kui vähegi võimalik,
aga tundub, et veel ei piisa.

Olen küll selle vestlusega 2 aastat hilinenud, kuid mina jällegi arvan et kuidagi peaks ka lasteaia lastele seletama mis ja kuidas tohib/ei tohi... Muidugi mitte väga brutaalselt. Ja kui küsida MIKS, siis just sellepärast et olen üks nendest keda omas "turvalises" kodus k***ti. Ja kas ma oskasin ennast kaitsta?

Ning 8. klassis on lapsed juba sellises vanuses kus alustavad ise juba musitamisi ja muid värke, ning pole mu arust küll liiast et on kursis ka elu pahupoolega.

[katakaroliina]

Igale lapsele tuleb laheneda individuaalselt, vastavalt tema v6imetele ja arengutasemele - narr on eeldada, et /k6ik poisid niikuinii kaklevad kogu aeg, on rapased ja riiakad/, sellest teevad ylejaanud lapsed kohe jarelduse, et kui poiss on / heledate juustega ja ei oska kakelda, pealegi kaib puhtalt riides - jarelikult on pede/ ... t6estiolnud arvamusavaldus 1. klassi lastelt ... eks ole see vanemate endi moodustatud arvamine.
Mu meelest on 6iglane, et ema kes tunneb oma last ilmselgelt paremini - sest yldsus ei vaevugi iga inimese olemusse syyvima - ning suudab jaada reaalsusesse ega muutu maratsevaks kanaemaks - peab oma last kaitsema.
Mis puutub eelnevasse vaitesse - ei ole loomulik eeldada lastelt varast suguelu ega muid kiirelt taiskasvanuks saamise t6estusi, selle asemel, et kaega lyya ja arvestada lapse arenguga kui paratamatusega, tuleb v6tta vastutus lapse ilmaletoomise ja ellu kaasa v6etavate teadmiste ning emotsioonide eest - selleks ju vanemad ongi? Imestan ikka vanemate yle, kes arvavad, et nende algkoolilapsed on piisavalt suured ja arukad, et juba iseenese elu korraldada - lihtsalt pole m6tetki sekkuda, ise teab millega riskib. Ja keskkooli6pilasi v6etakse juba nagu omasuguseid,saamata olla laps viimase v6imaluseni on ta vanemate s6ber v6i s6branna, kellega on hea 6lut libistada v6i shoppamas kaia.

[lahendused]

Laste kasvatamise juures peaks olema "põhiküsimus" selles, et lastel ei "sulguks" kõrgemad tsakrad.

Celticu algsest postitusest ilmnes, et lastel "avanevad" tsakrad (ülalt alla):
1) kroontsakra = 1. eluaastal
2) kolmanda silma tsakra = 1. eluaastal.
3) kõri tsakra = 2. eluaastal.
4) südame tsakra = 3. eluaastal.
5) päikesepõimiku tsakra = 3. eluaastal.
6) nabatsakra = peale 3. eluaastat (4. ilmselt).
7) juurtsakra = peale 3. eluaastat (4. ilmselt).
8) maaühenduse tsakra = pole andmeid (5. eluaastal ilmsel?).



Kuid millegipärast "sulguvad" ülemised tsakrad enne 7. eluaastat, ning kogu järgneva elu "taas-avataske" neid tsakraid suurte pingutuste abil (alt üles), tõustes 7 aasta järel 1 tskara võrra, ehk:

1) 7. eluaastaks elatakse juurtsakra mõjudes (söön, jooksen, ronin).
2) 14. eluaastaks elatakse nabatsakra mõjudes (suudetakse oma emotsioone kontrollida, ehk pubeka iga hakkab läbi saama).
3) 21. eluaastaks elatakse päiksepõimiku mõjudes (ehk mõistuses, ehk keskkooli ja ülikooli akadeemilistes teadmistes).
4) 28. eluaastaks elatakse südametsakra mõjudes (ehk tuntakse vastutust enda tegude tagajärgede eest).
5) 35. eluaastaks elatakse kõritsakra mõjudes (ehk loovus ja suhtlus pakub huvi).
6) 42. eluaastaks elatakse kolmanda silma mõjudes (ehk hakatakse huvi tundma selgeltnägemise ja maailma laiema olemuse vastu).
7) 49. eluaastaks elatakse kroontsakra mõjudes (ehk hakatakse tundma ennast maailmakõiksuse osana - või kaotatakse oma seniste vigade mõistmisel elutahe ja kustutakse vaikselt viinapudeli kõrval).
8) Edasi tulevad pea kohal asuvad kosmilise plaani tsakrad, ehk vanaduses hakatakse oma järgmisi elusid "ette elama".



Seega tuleks 1-3 aastasi lapsi vedada linnamägedele/vooremägedele/tulnukate soodesse, ning õhutada neid vaatama ja suhtlema "teise kihtide" elanikega (puudel elavad tiibadega haldjad, puude all jooksvad elemtaalid, maast välja piiluvad päkapikud, soodes elavad tulnukad, jne).
Näiteks mina vedasin paar aastat tagasi oma 2 aasta vanuse tütre Kaiu rappa kaasa, ning lasin tal näidata kus igasugu "mõmm-mõmmid" ja muud segases lapsekeeles väljendatud olendid asusid: VironShaman on nende kirjelduse pärast vist siiani minu peale "pahane", kuna pool Eestist teadvat tänu sellisele parahullukese ja tema tütre sümbioosis koostatud mulale, kes ja kus seal Kaiu rabas on.

Aga see minu tütre näide oli vaid katse-eksituse-meetodil õige lahendi otsa komistamine: seega üritaks luua süstemaatilisemat lähenemist, kuidas 1-3 aasta vanustel lastel vältida tajude "kinni minekut": see oleksgi see "õige kasvatus", mida meie esievanemad valdasid, kuid mis praeguel põlvkonnal hakkab kaduma minema.

[lahendused]

Aga Celtic ürita siis kirja panna pikem ja sisukam vastus, kuidas 1- 3 aasta vanustel lastel vältida kõrgemate tsakrate sulgumist?

St mitte lühike repliik stiilis: "Kaiu raba tulnukate vaatamise asemel pange oma laps hoopis Varbola linnuse kaevu tulnukaid vaatama" - vaid midagi sisukamat ja süstemaatilisemalt, nagu Celticu peal 2008. aastal jooksnud "tarkvara" suutis oma parimatel päevadel produtseerida.

[Skarre]

Aga Celtic ürita siis kirja panna pikem ja sisukam vastus, kuidas 1- 3 aasta vanustel lastel vältida kõrgemate tsakrate sulgumist?

Minu arvates hakkab probleem sellest, et lastele ei õpetata loovat mõtlemist (ENG: "lateral thinking"). Sellest siis ka "tšakrate sulgumine" või saunamehe sõnades, mandumine.

Mina julgustan alati kõiki vanemaid panema oma lapsi küsimusi küsima (ning miks mitte ka ennast). Praeguses süsteemis aga õpetatakse meid ainult vastuseid leidma - mina mäletan hästi ENE lappamist, kui koolis pidi koprast referaati tegema; iga lõiguke viis uue lõigukeseni, kuni lõpuks istusid elutoa põrandal raamatuhunniku keskel ja lugesid õhinal artiklit väikeseõielisest hiirehernest. Praegused lapsed seda ei tee - nendel on ainult üks teadmine: sõber Google teab vastust.

Koer on maetud mitme kivi alla, üks neist kindlasti ebaadekvaatne haridus. Ent ebaadekvaatne miks? Me räägime sajanditevanusest traditsioonist, mis algselt oli loodud suhteliselt ühepalgelise klientuuri jaoks. Täna istub aga tulevane ÜRO juht mehhaanik Jüri kõrval - neil on selgelt erinevad huvid ja erinev erialane võimekus. Õppekava on aga kõigile ühtne. Õpetaja eesmärgiks on õpilased läbi lasta, tõenäoliselt ainekavaga, mida ta viimati modereeris 1996. aasta kevadvaheajal. Vanematel on ükskõik, nad küll hoomavad, et nendega koos elavad mingid pisikesed inimesed, aga neid peaks kasvatama riik, TV, lasteaed, põhikool - ükskõik kes, aga mitte ema ja isa. Meie elu on meie lapsepõlve miim ja me regeneerime sellest ajast tuttavlikku - kui me just nende muredega eraldi ei tegele.

Lapsed on oluliselt targemad, loovamad ja "lahtisemad" kui täiskasvanud, olgu see siis tšakrate pärast või lihtsalt seetõttu, et neid pole ühiskond/haridus suutnud veel ära rikkuda. Kuna olen seda loengut pidanud mitmeid-setmeid kordi, on mul varuks ka väike rosin, mida alati uhkelt demonstreerin. Pärit eksperimendist, mida tehti lasteaialastega ning seejärel kõrgelt haritud professionaalidega erinevatest ettevõtetest. Mina olen sama testi teinud finantsanalüütikute, raamatupidajate, inseneride, advokaatide, arstide jne peal ja eranditult - ma rõhutan, eranditult - olen ma saanud sama tulemuse. Seega, head sõbrad, vastake palun alljärgnevale küsimusele koos selgitusega, kuidas tulemuseni jõudsite

KUMMAS SUUNAS SÕIDAB BUSS?

[Anonymous]

Pildi peal buss seisab. Samas on võimalik sõita bussil nii edasi kui ka tagasi. Tulemuseni jõudsin loogikaga.
Kui läheneda teisest küljest, siis buss sõidab paremalt vasakule, eeldades et tegemist on parempoolse liiklusega (bussi uksed asuvad teisel pool bussi).
Kolmandast küljest lähenedes, see buss ei olegi võimeline liikuma. Tulemuseni jõudsin seda pilti vaadates. Ei ole ju võimalik, et selline buss liiguks.

[Skarre]

Anonymous, täitsa ilma naljata, ma kuulasin ükskord kuidas soojusinsener 12 minutit mulle oma vastust selgitas, kasutades sõnu, mis teeksid iga semiootiku päeva. Üldjuhul lasteaialapsed kasutasid vastusena sinu "teise külje" lähenemist ning seda väga lühikese aja jooksul. Täiskasvanud jõudsid selle lahenduseni kas harva või väga pika aja jooksul ning kasutades vastuseks õpitud fraase nagu "sotsiodemograafiline abstraktsioon", "paradigmaatiline nihe" ja "horisontaalse hõõrdumise teel irdunud staatiline energia" (olen teadlik viimase fraasi vigasusest).

Ja mul on hea meel näha, et siinse foorumi külastajad on nõnna lahtise peaga.

[kage]

Aga Celtic ürita siis kirja panna pikem ja sisukam vastus, kuidas 1- 3 aasta vanustel lastel vältida kõrgemate tsakrate sulgumist?

Kõigepealt peavad need tšakrad olemas olema, et need sulguda saaksid. Kui neid ei ole, siis pole ka millelii sulguda.

Mina julgustan alati kõiki vanemaid panema oma lapsi küsimusi küsima (ning miks mitte ka ennast). Praeguses süsteemis aga õpetatakse meid ainult vastuseid leidma - mina mäletan hästi ENE lappamist, kui koolis pidi koprast referaati tegema; iga lõiguke viis uue lõigukeseni, kuni lõpuks istusid elutoa põrandal raamatuhunniku keskel ja lugesid õhinal artiklit väikeseõielisest hiirehernest. Praegused lapsed seda ei tee - nendel on ainult üks teadmine: sõber Google teab vastust.

Küsimuste asjus täiesti nõus, aga Google poole pealt mitte päris kuna selle või Wiki vmt kaudu lapates võib samamoodi igasuguste huvitavate asjadeni jõuda nagu raamatuid mööda lapates - sama tegevus ainult meetod on teine. Küsimus on ikkagi huvis ja kasvatuses ning ka lastega koos olemises ja koos tegemises.

KUMMAS SUUNAS SÕIDAB BUSS?

Esimene reaktsioon oli, et seisab kuna pildil ei saa sõidusuunda tuvastada seega küsimusele ei saa õigesti vastata. Samas kui küsimust otseselt võtta, st buss siiski sõidab, siis võib kulli ja kirja visates seda otsustada või natuke laiemalt sõitmist käsitledes öelda, et suvalises suunas kahemõõtmelise tasandi piires. Või kui bussi kolmemõõtmelisena käsitleda, siis suvalises suunas ruumi piires kuna sõitmine võib olla ka liikumine kosmoses või näiteks mäest alla sõitmine (sest kui juba sõidusuuna asjus lubatakse fantaseerida, siis võib seda teha ka juba laiemalt).

[Celtic]

Kui seltsimees lahendused üritab siin välja koolitada nõidu ja nägijaid, siis alustagu pigem sellest, et õpetagu kuidas KÕIK OMA tšakrad SULGEDA! Seda suudavad väga vähesed ja väga võimekad nõiad. Lahendused on aga võtnud pähe (ja ka enamus tänapäeva pseudonõidu ja new-age jamalooge), et eesmärk valgustumiseks peaks olema kõik oma tšakrad võimalikult pärani valla ajada. Ta ei tea, et enamus põhitšakraid, mida uusajastulased suisa väevõimuga lahti kangutada tahavad, on juba ammu kaaperdatud ja inimene, kes ei oska täiel määral oma dormantseid emotsioonpunkte kasutada, valatakse lihtsalt religioosse "ilmutusega" üle. Suurim vägivald, mida saab oma lapsele teha, on tema emotsioonpunktide vägivaldne lahtihoidmine - nii kahjustad tema emotsioonkeha lõplikult ja rikud tema elu juba eos.

See on täielik jama jutt, et meie tšakrad on sulgunud ja neid peab avama ja seda saab teha ja see maksab jne jne. Pullikaka. Meie emotsioonkeskused on PIDEVAS DÜNAAMILISES tsüklis - kord avanevad, kord sulguvad, vastavalt vajadusele. Nagu automaatsüsteem, mis vastavalt olukorrale seda olukorda hinnates klappe avab ja sulgeb. Kui ikka allveelaev on sukeldunud, siis sa ei kisu ühtegi lüüsi lahti, et veidi tuulutada. Vaja kõigepealt tõusta pinnale ja siis automaatika teeb juba ise oma töö ning saad lüüsid avada suurema vaevata. Veealune vägivald aga uputab terve laeva.

[Teloslane]

Algklasside õpetaja palus kord enda õpilastel kirjutada kirjandi sellest, mida nad soovivad, et Jumal teeks nende heaks.
Õhtul, kui ta kontrollis neid töid, jäi ta pidama ühe töö juurde, mis tegi teda väga kurvaks. Sel hetkel tuli tema mees tuppa ja nägi teda nutmas.
"Miks sa nutad?" küsis ta.
"Loe ise," ulatas ta kirjandi enda mehele.
"Jumal, täna ma palun Sinult midagi erilist: muuda mind palun televiisoriks. Ma soovin tema kohta endale. Soovin elada nii, nagu elab televiisor meie majas. Soovin, et mul oleks eriline koht ja et perekond koguneks minu ümber. Et mind kuulataks mitte vahele öeldes ja mitte esitades küsimusi, kui ma räägin. Ma soovin olla tähelepanu keskpunkt. Soovin, et minuga tegeletaks samamoodi, nagu tegeletakse televiisoriga, kui ta lakkab töötamast. Soovin olla isa seltskonnas, kui ta tuleb töölt koju, isegi siis, kui ta on väsinud. Et minu ema selle asemel, et ignoreerida mind, tuleks minu juurde, kui ta jääb üksi ja muutub kurvaks. Soovin, et vanemad kas või vahest jätaksid kõik toimingud sinnapaika ja veedaksid natuke aega koos minuga.
Jumal, ma ei palu palju… ma ainult soovin elada nii, nagu elab tavaline televiisor."
"Õudne. Vaene poiss!" hüüdis õpetaja mees, "Mis vanemad need sellised on?"
Õpetaja vastas nuttes: "See on meie poja kirjand."