04-07-2005, 17:59
Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi administratsioon salastab USA riigipabereid kiirusega 125 dokumenti minutis ja see läheb maksumaksjatele maksma 7,2 miljardit dollarit ehk umbes 94 miljardit Eesti krooni aastas, kirjutab Guardian.
2004. aastal salastas USA valitsus 15,6 miljonit dokumenti ehk kaks korda enam kui 2001. aastal.
Varasemast suuremal hulgal võimaldavad pabereid salastada Bushi kinnitatud riiklike dokumentide käsitlemise uued kategooriad nagu näiteks «sensitiivne turvainformatsioon» ja «seadusandlikult sensitiive.»
Salastatud dokumentide avalikuks kuulutamise tempo on aga Bushi valitsusajal märgatavalt langenud.
Kui veel 1997. aastal muudeti avalikult kättesaadavaks 204 miljonit lehekülge seni salajasi dokumente, siis möödunud aastal vaid 28 miljonit lehekülge.
«Te oleksite väga üllatunud, kui saaksite teada, milliseid andmeid meil salastatakse – igapäevast informatsiooni ja asju, mida me saame lugeda ajalehest,» kinnitas endine New Jersey kuberner Thomas Kean.
Respublikaanist poliitik toonitas, et ameeriklasi saab terrorismi eest kõige paremini kaitsta avatuse, mitte salastamisega.
Informatsioonivabaduse eest võitlevate organisatsioonide kinnitusel muutus olukord eriti hulluks pärast 11. septembri rünnakuid.
04.07.2005 18:40
Allikas: PM Online
Vandenõud möllavad ja isegi avalikumalt kui enne
2004. aastal salastas USA valitsus 15,6 miljonit dokumenti ehk kaks korda enam kui 2001. aastal.
Varasemast suuremal hulgal võimaldavad pabereid salastada Bushi kinnitatud riiklike dokumentide käsitlemise uued kategooriad nagu näiteks «sensitiivne turvainformatsioon» ja «seadusandlikult sensitiive.»
Salastatud dokumentide avalikuks kuulutamise tempo on aga Bushi valitsusajal märgatavalt langenud.
Kui veel 1997. aastal muudeti avalikult kättesaadavaks 204 miljonit lehekülge seni salajasi dokumente, siis möödunud aastal vaid 28 miljonit lehekülge.
«Te oleksite väga üllatunud, kui saaksite teada, milliseid andmeid meil salastatakse – igapäevast informatsiooni ja asju, mida me saame lugeda ajalehest,» kinnitas endine New Jersey kuberner Thomas Kean.
Respublikaanist poliitik toonitas, et ameeriklasi saab terrorismi eest kõige paremini kaitsta avatuse, mitte salastamisega.
Informatsioonivabaduse eest võitlevate organisatsioonide kinnitusel muutus olukord eriti hulluks pärast 11. septembri rünnakuid.
04.07.2005 18:40
Allikas: PM Online
Vandenõud möllavad ja isegi avalikumalt kui enne