16-04-2021, 04:03
(Seda postitust muudeti viimati: 17-04-2021, 11:55 ja muutjaks oli antiamerikanist.)
Sain paar päeva tagasi lugeda huvitavat infot ,,igavese lambi" kohta. Lugesin seda ühe vene parateemalise veebilehe foorumilt. See kasutaja, kes infot andis, tegi seda vist poolilukirjanduslikus stiilis, vähemalt kohtasin muus netis ka sama teksti, kuid tema enda poolt kirjutatud. Nii et ei tea kui tõele kõik vastav, aga tundub mulle vähemalt usutav. Siin on see tekst eraldi variandis: https://zen.yandex.ru/media/id/5ef858078...23ab6fa03c
Neil kel ei näita (minul ka ekraan valge) soovitan lugeda seda ilukirjandualikus variandis, peatükk 40. http://neveroyatno.info/forum/3-269-2
Siia aga asetan minu poolt tõlgitud infot.
Igavene latern.
Paljudes antiik-ja keskaja manuskriptides mainitakse igavesi laternaid, mis põlesid sadu ja isegi tuhandeid aastaid hauakambrites, olles ilma mistahes inimese poolt teatud kütusest. Üks selline latern leiti 15. sajandi alguses Itaalias, kuulsa Rooma oraatori Cicero tütre hauakambri avamise käigus. Latern põles peaaegu poolteist tuhat aastat, kuid läks kaotsi kahe päeva pärast, keegi varastas. Iesuiidi munk Aphanasius püüdis selliste laternate töö põhimõtet seletada lihtsa nafta põlemise läbi: justnagu laterna juurde oli tehtud salajane kanal looduslikust naftaallikast.
Kuid sellisel juhul nii seinad kui ka lagi peaksid hauakambris olema paksu tahmakihiga kaetud, mida aga ei ole. Lisaks veel ei leidu hauakambri ümbruses mingeid naftaallikaid. Ning muidugi on põlemisprotsessi jaoks vaja hapnikku, mis oleks nii pika aja jooksul suletud ruumis ammu lõppenud.
Tegelikult sellise igavesti põleva laterna jaoks kasutasid vanaaja meistrid seda, mida tänased alternatiivenergeetikud nimetavad Lazarevi ringliks (siin vabatõlge)
Ringlis igavese helendamise jaoks kasutati Maakera enda gravitatsioonvälja. Sellepärast jätkab ringel helendamist kuni Maa eksisteerimise lõppu, vaja ainult seda hoolikalt kokku panna. Laterna skeem on järgmine.
Tehti klaasist kaks silindrit, üks teisest väiksem ja nii et see mahtuks täpselt teise sisse, ehk siis ühe silindri seesmine diameeter oleks vastav teise silindri välise läbimõõduga.
Väiksemasse silindrisse asetati asbestist vahesein, nii et aine kihid läksid ülevalt alla. See oli vajalik nõue, horisontaalasendis asbestikihidega latern tööst keeldub.
Vaheseina alumisse ossa löödi sisse naelu, nii palju kui vähegi andis vasknaelu. Mida neid rohkem- seda paremini hakkas latern helendama.
Asetati vaheseinas ka toru, mille kaudu olev vedelik saaks ülevoolata alumisest ruumist ülemisse. Pärast seda täideti vaheseina alumist ruumi nii et naelad oleksid poolenisti vedeliku sees, aga vedelik ise ei tohtinud vaheseinaga kokku puutuda, s.t jääks õhu ja auru kiht. Niisiis valati ülevalt vaheseina peale natuke sedasama vedelikku ja aeti ülemine klaassilinder väiksema peale. Kõik pilud vaheseina ja silindrite vahel pahteldati hoolikalt ja täideti vedela, kuuma biitumiga, see tagas vajalikku germeetilisust.
Latern töötab järgmisel põhimõtel. Vedelik imbub ülevalt alla, laskudes asbestist vaheseina kapillaaride kaudu ja õhukiht vajeseina all osutub igast küljest vedelikuga ümbritsetud. Ümbritseva soojuse mõjul vedelik tasapisi aurub ja hõivab gaasilises olekus õhukihti. Vedeliku aurumisega paralleelselt toimub tagurpidine juba tekkinud auru kondenseerimisprotsess. Varem või hiljem saab tõeks tasakaaluseis, kus aurumise ja kondenseerumise kiirused ühtivad.
Kui välisjõud puudub, siis mis iganes auru molekul omab võimalust aurufaasist üle minna nii ülemisse kui ka alumisse vedelikukihti. Kuid välise gravitatsioonijõu olemisel liitub molekulide kaootilisse Brouni-tüüpi auru liikumise juurde ka aeglane dreif selle jõu suunas ning iga molekul nüüd kannab suuremat võimalust laskuda rohkem alumisse kihti. Kui, näiteks, ülevalt ja alt aurustus 100 auru molekulit, siis ülesse läheb 99 molekulit, alla aga laskub 101. Algab aeglane aine ringlemine ülevalt alla, läbi veeaurust koosneva vahekihi. Vedeliku tase alumises osas suureneb, õhk vaheseina all surveneb ja pressib vedeliku torusse, mille kaudu see tõuseb ülemisse ruumi, tilkub ülevalt vaheseina peale ja nii see asi koguaeg korduma jääbki.
Selle pärast et vaheseina alumisel pinnal valitseb aurumine, vahesein jahtub. Kolbi alumises osas oleva vedeliku pind aga soojeneb, kuna seal prevaleerib kondenseerimine. Tekib temperatuuride vahe ja soojusvoog liigub alt üles, läbi vaheseina. Statsionaarne režiim seadistakse, kui otsene soojuse ülekanne gravitatsiooni mõjul ülevalt alla saab tasakaalustatud vastusuunalise soojuse ülekandega alt ülesse. Mida suurem on soojuse vastuülekanne, seda suurem on ka otsene soojuse ja aine ülekanne. Selle jaoks ongi vajalikud vasest naelad vaheseina sees: tänu oma kõrgele soojusjuhtivusele, saab metall soojuse tagastamist oluliselt tõhusamaks muuta.
Ringli tööd saab paremaks teha ka kogu õhu vaheseina all olevast auru-õhu ruumist eemaldamise teel, et see oleks ainult auruga täidetud. Õhk raskendab auru transportimise protsessi läbi vaheseina ülevalt alla, järgmisel põhjusel. Õhk läheb aeglaselt aurustuva auruga kaasa ja konsentreerib ennast vedeliku pinnal, kus käib kondenseerimine. Nii et õhu partsiaalsurve selles kohas kasvab, auru partsiaalsurve kahaneb. Tagajärjeks langeb küllustumistemperatuur vedeliku pinnal, langeb kraadisurve aurustamis-ja kondenseerimistsoonide vahel, ringli üldeffektiivsus ka langeb.
Õhku auru-õhu vaheosast eemaldada on küllaltki lihtne. Selleks peab lihtsalt kohe pärast vedeliku sissevalamist natukene hoida kolbi kätes, sissevalamisaugu lahti jättes. Vedelik hakkab käte soojuse tõttu tasakesi auruma ja sissevalamisaugust atmosfäärisse hajuma, tirides endaga kaasa ka õhu. Mõne aja pärast lõpetab kogu õhk vaheosas eksisteerimist. Sissevalamisauku seega võib sulgeda.
Töövedelikuna sobivad paremini kergeltaurustuvad eeterõlid. Neid sai vanaajal teha teatud taimede destilleerimisel: koriander, tüümian, aniis, piparmünt, lavandel, eeterlik roos j.t
Saadud vedelik peab olema ülimalt puhas, ilma vähimagi lisata. Vastasel juhul ummistavad lisaained varem või hiljem kapillaare ja töö jääb seisma.
Ringel töötab kõige paremini ümbritseva õhu kõrge temperatuuri korral. Mida tugevamini on õhk soojendatud, seda rohkem soojust tungib ringli sisse töö alguses ja seda rammusamini intensifitseerub töövedeliku aurumisprotsess, seda suurem osutub vedeliku kulu kontuuris.
Kuid sellest faktist ei tule järeldust nagu valgustamise jaoks oleks vaja ümbruskonna energiat. Väline soojus mängib ainult omalaadse katalüsaatori rolli, mis küll kiirendab reaktsiooni, kuid ise selles reaktsioonis ei kulu. Haukambrites on enamasti külm, seega ringel näitab sääl olles vähest valgust. Kuid kui ringlile läheneb inimene, intensifitseerib ta oma kehasoojusega ringli sees olevaid protsesse ja see hakkab see valgustama tuntuvalt paremini. Kõige paremini see toimib siis kui ringel asub inimese pea kõrgusel, sel juhul soojeneb ainult ringli alumine pool.
Selleks et ringel valgustust annaks, on vajalik temasse puisata tillukesi meres elavaid hiilgevähke Noctiluca Scintillans.
See, kes suples Mustas ja Azoovi meres just suve lõpus, peab teadlik olema merevalguse nähtusest. Selles on hiilgevähid süüdi. Nende kehakestes on olemas eriline reagent, mis annab valgussähvatust iga väikse mehaanilise värina tõttu. Mehaanilised värinad tekivad meres peaaegu alati laine löögi ranniku vastu. Mis on eriti tähtis, aine reageerib võnke peale sõltumatult hiilgevähi elus-või surnudolekust.
Kui lasta hiilgvähke kolbi sisse, saavad nad seal sees olles kohe surma, ei nad oska eeterõlis elama. Sellegi poolest, nende surmale vaatamata hakkab reagent korralikult andma valgussähvatusi ülevalt kukkuvatest tilkudest. Mida suurem on kõrgus, kust tilgud alla kukuvad, seda intensiivsemateks osutuvad valgussähvatused surnud vähikese sees olevast reagendist.
Vanad kirjatekstid räägivad järgmist:
1) Igavesti põlevate laternate sees oli tulesalamandri nahk, mida tänapäeval võib küllaltki kindlalt seostada asbestiga.
2) Nendes lambides asus puhas vedelik.
3) Valgus ise on tingitud sellest et valgusti sees on vangistatud kellegi hing.
Asbesti kasutamine. Tänapäeval kasutavad inimesed ringli vaheseinaks puitu, jõudluse parandamiseks keeravad selle alumise osa sisse metallist kruvisi. Kruvi lõikab puitu ja võrdlemisi nõrgalt paisutab. Vanasti kruvisid ei olnud, olid see eest naelad. Nael toimib teisiti: ta lõhkeb puitu. Kui lüüa puulittri sisse üht naela, litter peab vastu. Kui inimene lööb littri sisse kümneid ja sadu naelu, too vastu ei pea ja lõhkeb pooleks. Asbest on selles osas palju praktilisem, ta ei lõhke. Ise on ta sideline materjal ning loogiliselt sisaldab poore, seega saab vedelik hõlbsalt läbi tema tungida, nagu see tal ka puiduga oleks.
Ülimalt puhta vedeliku kasutamine. Kui rakendatavas vedelikus juhtub olema kas või vähene protsent kõrvalaineid, siis need ained kogunevad vaheseina pooride sees ja kristalliseeruvad, ummistades neid. Selle pärast valgusti, mis täidetud veidi räpase vedelikuga, ei saa kaua töötada.
Hinge helendamine. Teadmiste puudumine gravitatsioonväljast ja võimalusest sellest energiat juuritada (valgusti töötabki tänu gravitatsioonvälja energia ülemineku valgusenergiaks) pani iidsete autorite ette lahendamatu saladuse: tänu millele helendab latern? Ju nemad proovisid sellele küsimusele vastata sellega nagu laterna sees helendab justnagu hing. Enesestmõista, kristlikud mungad võisid ka merevähkidel hinge olemasolu eirata, kuid valgusteid meisterdati valmis veel sellistel aegadel, mil ristiusku veel polnud. Niisiis eelkristlike religioonide esindajad võisid selle suhtes teisel arvamusel olla. Nemad seda enda arvamust manuskriptides kirja ka panid. Kuid kui kristlik munk vana käsikirja ümber kirjutas, võis ta enda jaoks vastuvõetamatuid detaile merevähkidel hinge olemasolust märkimata jätta. Siis käsikirjas jäi ainult mainimine hinge helendamisest, ilma hingeomaniku täpsustamiseta.
See idee igavesti valgust andvatest lambidest võib väga hästi lahti seletada mõnedes egiptuse püramiitide kaamerates olevate freskode ja piltide fakti. Freskosi maaliti juba pärast kaamera ehitamist. Selles arheoloogid vististi ei kahtle. Kuid kui kaamera oli juba ehitatud, kuidas siis selles valgustati seinu freskode ja piltide pealemaalimise jaoks? Harilik tõrvik jätab endast tahmajälge seina peal. Ka hapniku hävitab ta kiiresti sootuks. Nii et tõrvik ja ka lihtsalt suitsev õlilamp sedalaadi töö jaoks ei kõlba. See eest kirjeldatud valgusti saaks ülesandega toredasti hakkama.
~~~~~
Siuksed lood. Muidugi pakub kahtlust nende vähikeste reagendi lõpmatu olemine, aga teada ju on surematud millimallikad, kes oskavad ennast regenereerida ja sellega noorust säilitada. Seega, kui see loomarühm oskab keha uuendada, siis miks küll ei peaks nad omama ka igavesti püsivaid reagente?
Need hiilgevähid elavad kõigis maailma meredes, aga siiski Eestist ikkagi kaugel, lähedasem koht on Ibeeria poolsaare rannikuveed.
Neil kel ei näita (minul ka ekraan valge) soovitan lugeda seda ilukirjandualikus variandis, peatükk 40. http://neveroyatno.info/forum/3-269-2
Siia aga asetan minu poolt tõlgitud infot.
Igavene latern.
Paljudes antiik-ja keskaja manuskriptides mainitakse igavesi laternaid, mis põlesid sadu ja isegi tuhandeid aastaid hauakambrites, olles ilma mistahes inimese poolt teatud kütusest. Üks selline latern leiti 15. sajandi alguses Itaalias, kuulsa Rooma oraatori Cicero tütre hauakambri avamise käigus. Latern põles peaaegu poolteist tuhat aastat, kuid läks kaotsi kahe päeva pärast, keegi varastas. Iesuiidi munk Aphanasius püüdis selliste laternate töö põhimõtet seletada lihtsa nafta põlemise läbi: justnagu laterna juurde oli tehtud salajane kanal looduslikust naftaallikast.
Kuid sellisel juhul nii seinad kui ka lagi peaksid hauakambris olema paksu tahmakihiga kaetud, mida aga ei ole. Lisaks veel ei leidu hauakambri ümbruses mingeid naftaallikaid. Ning muidugi on põlemisprotsessi jaoks vaja hapnikku, mis oleks nii pika aja jooksul suletud ruumis ammu lõppenud.
Tegelikult sellise igavesti põleva laterna jaoks kasutasid vanaaja meistrid seda, mida tänased alternatiivenergeetikud nimetavad Lazarevi ringliks (siin vabatõlge)
Ringlis igavese helendamise jaoks kasutati Maakera enda gravitatsioonvälja. Sellepärast jätkab ringel helendamist kuni Maa eksisteerimise lõppu, vaja ainult seda hoolikalt kokku panna. Laterna skeem on järgmine.
Tehti klaasist kaks silindrit, üks teisest väiksem ja nii et see mahtuks täpselt teise sisse, ehk siis ühe silindri seesmine diameeter oleks vastav teise silindri välise läbimõõduga.
Väiksemasse silindrisse asetati asbestist vahesein, nii et aine kihid läksid ülevalt alla. See oli vajalik nõue, horisontaalasendis asbestikihidega latern tööst keeldub.
Vaheseina alumisse ossa löödi sisse naelu, nii palju kui vähegi andis vasknaelu. Mida neid rohkem- seda paremini hakkas latern helendama.
Asetati vaheseinas ka toru, mille kaudu olev vedelik saaks ülevoolata alumisest ruumist ülemisse. Pärast seda täideti vaheseina alumist ruumi nii et naelad oleksid poolenisti vedeliku sees, aga vedelik ise ei tohtinud vaheseinaga kokku puutuda, s.t jääks õhu ja auru kiht. Niisiis valati ülevalt vaheseina peale natuke sedasama vedelikku ja aeti ülemine klaassilinder väiksema peale. Kõik pilud vaheseina ja silindrite vahel pahteldati hoolikalt ja täideti vedela, kuuma biitumiga, see tagas vajalikku germeetilisust.
Latern töötab järgmisel põhimõtel. Vedelik imbub ülevalt alla, laskudes asbestist vaheseina kapillaaride kaudu ja õhukiht vajeseina all osutub igast küljest vedelikuga ümbritsetud. Ümbritseva soojuse mõjul vedelik tasapisi aurub ja hõivab gaasilises olekus õhukihti. Vedeliku aurumisega paralleelselt toimub tagurpidine juba tekkinud auru kondenseerimisprotsess. Varem või hiljem saab tõeks tasakaaluseis, kus aurumise ja kondenseerumise kiirused ühtivad.
Kui välisjõud puudub, siis mis iganes auru molekul omab võimalust aurufaasist üle minna nii ülemisse kui ka alumisse vedelikukihti. Kuid välise gravitatsioonijõu olemisel liitub molekulide kaootilisse Brouni-tüüpi auru liikumise juurde ka aeglane dreif selle jõu suunas ning iga molekul nüüd kannab suuremat võimalust laskuda rohkem alumisse kihti. Kui, näiteks, ülevalt ja alt aurustus 100 auru molekulit, siis ülesse läheb 99 molekulit, alla aga laskub 101. Algab aeglane aine ringlemine ülevalt alla, läbi veeaurust koosneva vahekihi. Vedeliku tase alumises osas suureneb, õhk vaheseina all surveneb ja pressib vedeliku torusse, mille kaudu see tõuseb ülemisse ruumi, tilkub ülevalt vaheseina peale ja nii see asi koguaeg korduma jääbki.
Selle pärast et vaheseina alumisel pinnal valitseb aurumine, vahesein jahtub. Kolbi alumises osas oleva vedeliku pind aga soojeneb, kuna seal prevaleerib kondenseerimine. Tekib temperatuuride vahe ja soojusvoog liigub alt üles, läbi vaheseina. Statsionaarne režiim seadistakse, kui otsene soojuse ülekanne gravitatsiooni mõjul ülevalt alla saab tasakaalustatud vastusuunalise soojuse ülekandega alt ülesse. Mida suurem on soojuse vastuülekanne, seda suurem on ka otsene soojuse ja aine ülekanne. Selle jaoks ongi vajalikud vasest naelad vaheseina sees: tänu oma kõrgele soojusjuhtivusele, saab metall soojuse tagastamist oluliselt tõhusamaks muuta.
Ringli tööd saab paremaks teha ka kogu õhu vaheseina all olevast auru-õhu ruumist eemaldamise teel, et see oleks ainult auruga täidetud. Õhk raskendab auru transportimise protsessi läbi vaheseina ülevalt alla, järgmisel põhjusel. Õhk läheb aeglaselt aurustuva auruga kaasa ja konsentreerib ennast vedeliku pinnal, kus käib kondenseerimine. Nii et õhu partsiaalsurve selles kohas kasvab, auru partsiaalsurve kahaneb. Tagajärjeks langeb küllustumistemperatuur vedeliku pinnal, langeb kraadisurve aurustamis-ja kondenseerimistsoonide vahel, ringli üldeffektiivsus ka langeb.
Õhku auru-õhu vaheosast eemaldada on küllaltki lihtne. Selleks peab lihtsalt kohe pärast vedeliku sissevalamist natukene hoida kolbi kätes, sissevalamisaugu lahti jättes. Vedelik hakkab käte soojuse tõttu tasakesi auruma ja sissevalamisaugust atmosfäärisse hajuma, tirides endaga kaasa ka õhu. Mõne aja pärast lõpetab kogu õhk vaheosas eksisteerimist. Sissevalamisauku seega võib sulgeda.
Töövedelikuna sobivad paremini kergeltaurustuvad eeterõlid. Neid sai vanaajal teha teatud taimede destilleerimisel: koriander, tüümian, aniis, piparmünt, lavandel, eeterlik roos j.t
Saadud vedelik peab olema ülimalt puhas, ilma vähimagi lisata. Vastasel juhul ummistavad lisaained varem või hiljem kapillaare ja töö jääb seisma.
Ringel töötab kõige paremini ümbritseva õhu kõrge temperatuuri korral. Mida tugevamini on õhk soojendatud, seda rohkem soojust tungib ringli sisse töö alguses ja seda rammusamini intensifitseerub töövedeliku aurumisprotsess, seda suurem osutub vedeliku kulu kontuuris.
Kuid sellest faktist ei tule järeldust nagu valgustamise jaoks oleks vaja ümbruskonna energiat. Väline soojus mängib ainult omalaadse katalüsaatori rolli, mis küll kiirendab reaktsiooni, kuid ise selles reaktsioonis ei kulu. Haukambrites on enamasti külm, seega ringel näitab sääl olles vähest valgust. Kuid kui ringlile läheneb inimene, intensifitseerib ta oma kehasoojusega ringli sees olevaid protsesse ja see hakkab see valgustama tuntuvalt paremini. Kõige paremini see toimib siis kui ringel asub inimese pea kõrgusel, sel juhul soojeneb ainult ringli alumine pool.
Selleks et ringel valgustust annaks, on vajalik temasse puisata tillukesi meres elavaid hiilgevähke Noctiluca Scintillans.
See, kes suples Mustas ja Azoovi meres just suve lõpus, peab teadlik olema merevalguse nähtusest. Selles on hiilgevähid süüdi. Nende kehakestes on olemas eriline reagent, mis annab valgussähvatust iga väikse mehaanilise värina tõttu. Mehaanilised värinad tekivad meres peaaegu alati laine löögi ranniku vastu. Mis on eriti tähtis, aine reageerib võnke peale sõltumatult hiilgevähi elus-või surnudolekust.
Kui lasta hiilgvähke kolbi sisse, saavad nad seal sees olles kohe surma, ei nad oska eeterõlis elama. Sellegi poolest, nende surmale vaatamata hakkab reagent korralikult andma valgussähvatusi ülevalt kukkuvatest tilkudest. Mida suurem on kõrgus, kust tilgud alla kukuvad, seda intensiivsemateks osutuvad valgussähvatused surnud vähikese sees olevast reagendist.
Vanad kirjatekstid räägivad järgmist:
1) Igavesti põlevate laternate sees oli tulesalamandri nahk, mida tänapäeval võib küllaltki kindlalt seostada asbestiga.
2) Nendes lambides asus puhas vedelik.
3) Valgus ise on tingitud sellest et valgusti sees on vangistatud kellegi hing.
Asbesti kasutamine. Tänapäeval kasutavad inimesed ringli vaheseinaks puitu, jõudluse parandamiseks keeravad selle alumise osa sisse metallist kruvisi. Kruvi lõikab puitu ja võrdlemisi nõrgalt paisutab. Vanasti kruvisid ei olnud, olid see eest naelad. Nael toimib teisiti: ta lõhkeb puitu. Kui lüüa puulittri sisse üht naela, litter peab vastu. Kui inimene lööb littri sisse kümneid ja sadu naelu, too vastu ei pea ja lõhkeb pooleks. Asbest on selles osas palju praktilisem, ta ei lõhke. Ise on ta sideline materjal ning loogiliselt sisaldab poore, seega saab vedelik hõlbsalt läbi tema tungida, nagu see tal ka puiduga oleks.
Ülimalt puhta vedeliku kasutamine. Kui rakendatavas vedelikus juhtub olema kas või vähene protsent kõrvalaineid, siis need ained kogunevad vaheseina pooride sees ja kristalliseeruvad, ummistades neid. Selle pärast valgusti, mis täidetud veidi räpase vedelikuga, ei saa kaua töötada.
Hinge helendamine. Teadmiste puudumine gravitatsioonväljast ja võimalusest sellest energiat juuritada (valgusti töötabki tänu gravitatsioonvälja energia ülemineku valgusenergiaks) pani iidsete autorite ette lahendamatu saladuse: tänu millele helendab latern? Ju nemad proovisid sellele küsimusele vastata sellega nagu laterna sees helendab justnagu hing. Enesestmõista, kristlikud mungad võisid ka merevähkidel hinge olemasolu eirata, kuid valgusteid meisterdati valmis veel sellistel aegadel, mil ristiusku veel polnud. Niisiis eelkristlike religioonide esindajad võisid selle suhtes teisel arvamusel olla. Nemad seda enda arvamust manuskriptides kirja ka panid. Kuid kui kristlik munk vana käsikirja ümber kirjutas, võis ta enda jaoks vastuvõetamatuid detaile merevähkidel hinge olemasolust märkimata jätta. Siis käsikirjas jäi ainult mainimine hinge helendamisest, ilma hingeomaniku täpsustamiseta.
See idee igavesti valgust andvatest lambidest võib väga hästi lahti seletada mõnedes egiptuse püramiitide kaamerates olevate freskode ja piltide fakti. Freskosi maaliti juba pärast kaamera ehitamist. Selles arheoloogid vististi ei kahtle. Kuid kui kaamera oli juba ehitatud, kuidas siis selles valgustati seinu freskode ja piltide pealemaalimise jaoks? Harilik tõrvik jätab endast tahmajälge seina peal. Ka hapniku hävitab ta kiiresti sootuks. Nii et tõrvik ja ka lihtsalt suitsev õlilamp sedalaadi töö jaoks ei kõlba. See eest kirjeldatud valgusti saaks ülesandega toredasti hakkama.
~~~~~
Siuksed lood. Muidugi pakub kahtlust nende vähikeste reagendi lõpmatu olemine, aga teada ju on surematud millimallikad, kes oskavad ennast regenereerida ja sellega noorust säilitada. Seega, kui see loomarühm oskab keha uuendada, siis miks küll ei peaks nad omama ka igavesti püsivaid reagente?
Need hiilgevähid elavad kõigis maailma meredes, aga siiski Eestist ikkagi kaugel, lähedasem koht on Ibeeria poolsaare rannikuveed.
