Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mõtlemine
#1
Tervist !

Mind lihtsalt huvitab , kui palju jääb teil aega päeva sees lihtsalt elu üle järele mõelda . Võime arutada ka teemadel :

kas me mõtleme piisavalt ( rahvas üleüldse ) ?
mis üldse on mõtlemine ?
miks me mõtleme ?
jne

Soovitan ka lugeda minu blogi


Vasta
#2
Vaadates sinu blogi jääb mulje, et oled natukene vähe mõtelnud ja veel vähem lugenud.
Mõtelmisest üksi on vähe - vaja on ka informatsiooni mis annaks ALUSE mõtelmise viljakusele.
Sa võid mõtelda palju, sa võid mõtelda kaua - kui sul aga puudub ALUS informatsioon millest mõtelda
siis kaob ära MÕTE. Seega - loe mis on paraweebis kirjas - loe PALJU ja ära selle käigus unusta MÕTELDA.
Vasta
#3
1. Miks sa peaksid küsima, et kui palju keegi mõtleb? Kas sa pole tähele pannud, et inimene mõtleb pea iga hetke oma elust? Olgu see siis kas ilmast või elu mõttest.
2. Mõtlemine on tavaline aju tegevus milleta ei saa inimene üldse eladagi.
3. Sama vastus mis eelmiselegi.

Mina mõtlen hetkel, et miks sa paned iga kirjavahemärgi ette ja järele tühiku?
Vasta
#4
Tsitaat:Algselt postitas Nazz
1. Miks sa peaksid küsima, et kui palju keegi mõtleb? Kas sa pole tähele pannud, et inimene mõtleb pea iga hetke oma elust? Olgu see siis kas ilmast või elu mõttest.
2. Mõtlemine on tavaline aju tegevus milleta ei saa inimene üldse eladagi.
3. Sama vastus mis eelmiselegi.

Mina mõtlen hetkel, et miks sa paned iga kirjavahemärgi ette ja järele tühiku?

Ma ei küsinud , palju keegi mõtleb . Küsisin, palju keegi vabal ajal mõtleb elu üle järele.

Muideks inimesel on hetki ( minul on ) , kus ta lihtsalt unustab mõtlemise ja lihtsalt on . Kas siis kellegi kallimaga või kellegi/millegi teisega koos olles.
Su teise vastusega olen päri.
"Kas me mõtleme piisavalt ? ( rahvas üleüldse ) . Sellega mõtlesin seda,et kas me ikka mõtlema ka , mida me laseme endaga teha siin riigis. Kelle või mille poolt hääletada, et vot tsiuke ja tsiuke asi jõustuks/ei jõustuks.

Ja Excu kriitika on teretulnud!


[Muudetud: 11-28-2009 avardun]
Vasta
#5
Elu üle järele mõtlemine on vaieldav. Inimene mõtleb ilmast, siis ta nii võrd kui võrd mõtleb kah ju elust järele. Ta näeb kuda vihma sajab, see on tema elu, et tal seal vihma sajab. Inimene mõtleb nädalavahetusel, et mida ta peaks esmaspäeva hommikul tööl/koolis tegema. See on samuti inimese elu ja selle üle mõtlemine.
Sa vast tahad teada, et kas kunagi inimene istub maha ja mõtleb, et miks tema elu just nii läinud on? Võin sulle vastuseks öelda, et iga inimene teeb oma elus korduvalt sellist mõtisklust läbi. Selleks ei ole vaja aega, et seda mõelda. See ei ole nagu filmides, et inimene istub relv peos ja pudel ees diivanile ja hakkab nüüd mõtlema... "Hmm... Mida ma küll oma elus ära teinud olen, et siia ma välja jõudnud olen?"... Näide on küll dramaatiline, kuid nii paljud kujutavad seda hetke endale ette.
Iga väikene detail mida sa mõtled oma kunagistest tegevustest on elu üle järele mõtlemine. Olgu see lapsepõlves ronitud puu või pool tundi tagasi toimund poes käik.
Elu üle mõeldakse rohkem järele, kui seda endale teadvustatakse.

Ikka tahaksin teada miks sa paned kirjavahemärkitele nii ette, kui ka taha tühiku?

Kriitikat lisades ja tsiteerides sinu blogi:
Tsitaat:Need küsimused on mind terve elu kimbutanud . Ma pole osanud vastata nendele küsimustele , kuna ma lihtsalt EI TEA . Kuid nüüd , praegust , ma võin öelda ,et ma tean nendele küsimustele vastuseid . Just nimelt! Ma tean vastuseid.
Käisin su blogi risti põiki läbi, kuid ma ei leidnud küll ühtegi vastust suurematele küsimustele mida seal algul esitasid. Neid küsimusi vaadates ja sinu julget teadet, et tead vastust, siis võiksid sa mulle äkki öelda "Mis on elu mõte?" Need küsimused ju kõik viitavad sellele ja sina ju tead vastust.
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Vaadates sinu blogi jääb mulje, et oled natukene vähe mõtelnud ja veel vähem lugenud.
Mõtelmisest üksi on vähe - vaja on ka informatsiooni mis annaks ALUSE mõtelmise viljakusele.
Sa võid mõtelda palju, sa võid mõtelda kaua - kui sul aga puudub ALUS informatsioon millest mõtelda
siis kaob ära MÕTE. Seega - loe mis on paraweebis kirjas - loe PALJU ja ära selle käigus unusta MÕTELDA.

Ma tean ,et ma pole jõudnud oma lühikese elu jooksul nii palju lugeda SELLEST ( millest kirjutan blogis ) ja las sul jääb see mulje . Smile
Ja informatsiooni ma saan kogu aeg , mis paneb aluse mind teistmoodi mõtlema. ( kas just see viljakas on , aga ma näen,et olen teel sinna poole )
Ja sinu jutt , et " siis kaob ära mõte ." Kui sa veel aru ei saanud, siis mu blogiteksti mõte ei olnud seda teid uskuma panna. Mu eesmärk oli panna inimesi lihtsalt MÕTLEMA ( teise nurga alt ) . Excu , kõik ole nii intelligentsed ja valgustatud nagu sina ! : )
Vasta
#7
Tsitaat:Käisin su blogi risti põiki läbi, kuid ma ei leidnud küll ühtegi vastust suurematele küsimustele mida seal algul esitasid. Neid küsimusi vaadates ja sinu julget teadet, et tead vastust, siis võiksid sa mulle äkki öelda "Mis on elu mõte?" Need küsimused ju kõik viitavad sellele ja sina ju tead vastust.

Mu eesmärk ei olnud teile kõik need vastused ette öelda , vaid panna teid mõtlema.
Kirjavahemärkide kohta nii palju , et mul tuleb loomult see vahe sinna sisse. Iseasi , kas õige on nii kirjutada.

Aitäh ka oma mõtete eest, mis sa pikemalt väljendasid. Smile

Elu mõte on õppida armastama!

[Muudetud: 11-28-2009 avardun]
Vasta
#8
Mina usun, et enamik inimesi mõtleb elu üle järgi. Võibolla on mõned erandid küll. Aga reeglina kõik inimesed mõtlevad elu üle. Iseasi, kas keegi ka süveneb sellesse. On inimesi, kes süvenevad elu mõtte otsimisse ja nagu excu ütles - loevad ja kogevad asju. Et saada alus oma teooriatele. Samas enamus inimesi ei süvene sellesse. Seega jah.
A kust sa tead, mis elu mõte on. Smile Need mõtted on sinu omad. Bleh
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas Cassiopeia
A kust sa tead, mis elu mõte on. Smile Need mõtted on sinu omad. Bleh

Selles mõttes on ka sinul õigus Smile

Vasta
#10
Elu mõte on õppida surema. Armastus on lihtsalt kaasprodukt.
Vasta
#11
Minu arvates päris asjalik mõtteavaldus avardunilt,eakohane,kuid mõtleva inimese oma.
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Vaadates sinu blogi jääb mulje, et oled natukene vähe mõtelnud ja veel vähem lugenud.
Mõtelmisest üksi on vähe - vaja on ka informatsiooni mis annaks ALUSE mõtelmise viljakusele.
Sa võid mõtelda palju, sa võid mõtelda kaua - kui sul aga puudub ALUS informatsioon millest mõtelda
siis kaob ära MÕTE. Seega - loe mis on paraweebis kirjas - loe PALJU ja ära selle käigus unusta MÕTELDA.

Vabandust ,et ma uuesti võtan su postituse ette ja hakkan nüüd natukene pläägutama , aga ma vaatasin nüüd teise pilguga sinu kui väga intelligentse ja paljuteadija arvamust minu blogist.

Sa ainult vaatasid mu blogi ja tegid selle järgi oma arvamuse ja hakkasid oma pläma ajama , et " Mõtelmisest üksi on vähe - vaja on ka informatsiooni .mis annaks ALUSE mõtelmise viljakusele. " ja "et Sa võid mõtelda palju, sa võid mõtelda kaua - kui sul aga puudub ALUS informatsioon millest mõtelda
siis kaob ära MÕTE" ja siis veel toonitad "selle käigus unusta MÕTELDA"

Kui sa oleksid lugenud mu blogi läbi (mitte lihtsalt vaadanud) , siis oleksid tähele pannud,et just sellest samast asjast ma rääkisingi , mida sina mulle ette heitsid.

Ja muideks , kui ma seda blogi kirjutasin , siis mu mõte ei olnud öelda teile need vastused ja mu mõte ei olnud seda juttu kirjutada korralikult . Mu mõte oli kirjutada see emotsionaalselt ja lihtsasti arusaadavalt ja mis oli mu peamine MÕTE? Mõte panna inimesi mõtlema teisega nurga alt.

Vaadates sinu arvamust minu blogist , oled sa vähe lugenud. Nii , et loe . Loe korralikult läbi see! Smile (Kui ei viitsi , siis olgu)





Vasta
#13
(28-11-2009, 04:22 )avardun Kirjutas: mis üldse on mõtlemine ?
miks me mõtleme ?
jne

Albert Schweitzeril on mõtlemine üks põhilisi kategooriaid, ta kasutab seda ratsionaalsest vaimsest tegevusest kõneldes. Ratsionaalsusele lisandub aga ka tahteline komponent. Nii on mõtlemine vaikimisi alati eetiline tegevus.

Aforistlikul moel sõnastatakse “Mõtlemine on minus aset leidev väitlus tahte ja tunnetuse vahel”(1. lk. 264.) Tahtes ilmneb olemise huvi, mis järjekindel olles viib välja elu- ja maailmajaatusele. Tunnetus ilmutab asjade olemust.

Kirjandus.

1. Albert Schweitzer. Kultuur ja eetika. Tallinn, Eesti raamat, 1984.

http://kodu.ut.ee/~aguvis/teadus.htm




Vasta
#14
Mõtlemine-rääkimine, need on erinevad tegevused.
Vasta
#15
(07-02-2017, 21:52 )Beliar Kirjutas: Mõtlemine-rääkimine, need on erinevad tegevused.

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad.
Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta.

http://www.10winds.com/50languages/did_y...cedownload
Vasta
#16
Olen pidevalt siin foorumis kraaksunud! Kõikkidele nähtustele on olemas selgitus! Ja kõikide nende nähtuste selgituse võtmeks on KÕNE DEHFINITSIOON! See mida siiani peetakse kõne dehfinitsiooniks on tegelikult, kõne mehaaniline kirjeldus. Mitte ühegi kriteeriumi alusel ei vasta see kõne dehfinitsioonile.
Alustan kõne dehfinitsiooni lahti harutamist tagantpoolt. See peaks kõikidele arusaadav olema!
Niisis - KÕNE DEHFINITSIOON on;
KUJUTLUSPILTIDE KOKKULEPPELINE HÄÄLIKULINE VÄLJEND.
Rõhuasetus on sõnal KUJUTLUSPILTT.
Kuna aga aksioom ütleb et - mitte midegi ei ole võimalik, mittemillestki teha. Siis luuakse ka kujutluspildid sellest millestki, mis on olemas. Nimetame siis seda VABAKS LIIKUVAKS ENERGIAKS. Niisis – kõne dehfinitsioon :
VABAST LIIKUVAST ENERGIAST MOODUSTATUD KUJUTLUSPILTIDE KOKKULEPPELINE HÄÄLIKULINE VÄLJEND.
. Rõhuasetus on sõnal KUJUTLUSPILTT.
Olen nimelt jätnud siia dehfinitsiooni ühe vea. Arvan et see on Teie jaoks liig, mis liig!
Karma seadus ütleb nii:
Mõeldes ja tehes teistele head – täiusteme oma hinge.
Mõeldes ja tehes teistele halba – lammutame oma hinge.
Püüan tõlkida.
Luues teistest valgeid ja häid kujutluspiltte – täiustame oma hinge.
Luues teistest musti ja halbu kujutluspiltte – lammutame oma hinge.
Pärast materiaalse keha surma kustutab hing ära kõik mustad ja halvad asjad oma hingelt. Aga selleks kulub kaks korda rohkem rohkem puhast jõudu, kui on selle musta jõu hulk.
Hingede maale – peate Te jõudma puhtana!

Vasta
#17
(08-02-2017, 09:35 )kalldunn Kirjutas: Karma seadus ütleb nii:
Mõeldes ja tehes teistele head – täiusteme oma hinge.
Mõeldes ja tehes teistele halba – lammutame oma hinge.
Püüan tõlkida.
Luues teistest valgeid ja häid kujutluspiltte – täiustame oma hinge.
Luues teistest musti ja halbu kujutluspiltte – lammutame oma hinge.
Jaa, tuleb mõelda häid mõtteid. Väga õige!
Uurisin mõttetegevuse kohta.
Mõttetegevuse baaselemendiks on kahe osaleja – mõtte genereerija (ütleja) ja mõtte vastuvõtja (arusaaja) vaheline ühesuunaline protsess.
Kahjuks juhtub tihti, et ei saada mõtte genereerijast aru.

Gunnar Aarma, 1916-2001

Inimese saatus oleneb tema mõtlemisest ja on seetõttu absoluutselt õiglane.



Vasta
#18
Lugesin olemasoleva teemalisti läbi - mõttega ja mõtlesin...

Mulle tundub, et teema algataja oli tulnud siia saidile oma teekonda otsima, kuid üsna pea lintšiti ta nö "vanade kalade tarkustega" ära.
Oma viimases postituses staar Para-web'lasele, mis koosnes solvumisest ja pettumusest tema tähtsa arvamuse kohta, pole teemaalgatajal peale seda siia asja olnud (ca kaheksa aastat).

Miks ma sellest kirjutan? Oma aegu tagasi osalesin ühes koolis, kuhu kutsuti meile siis tundmatu inimene lektoriks, kes kõneleb vaimsetest teadmistest. Paljude küsimuste seas küsiti õpetajalt: "Kas tal internetis ka infot oma tegemiste kohta leidub?"
"On küll," vastas õpetaja ja jätkas, "Üks paljudest kohtadest on Para-web, kus saate infot minu mõtete kohta. Kas keegi teab sellist saiti?" jäi ta huviga ringi vaatama. Keegi ei teadnud (nagu mõistad lugeja ei ole mul kena avaldada tema kasutajanime, ega pärisnime. Nüüdseks on rajanud ta vaimse keskuse, kus õpetab armastust ja lugupidamist kõige vastu).
"Ma hiljuti lahkusin sealt jäädavalt," ütles ta siis.
Tema lahke näoilme muutus kurvaks.
"Mis sait see selline on ja milleks sa lahkusid?" küsis keegi.
"See on selline põnev sait, kus mõttekaaslased saavad vahetada oma arvamusi esoteerilistel temaatikatel. Soovitan teil sinna minna ja vaadata, kui palju mõtteid seal on ja tean, et leiate seal endale mingisuguse väljundi."
Peale hetkelist pausi jätkas ta, "Lahkusin, et mind solvati väga, väga palju. Nüüd ma küll tean, et vaimsuse üks kindlaid suundi on mitte kunagi solvuda ja kui sa seda suudad, arened jõudsalt. Loomulikult olin ka mina siis enese otsingul ja lubasin endale, et ealeski ei pöördu ma tagasi sinna juttu puhuma, aga eks näis... . Kui oleksin seal praegu ei märkaks ma enam neid tühiseid kõlksatusi, vaid tunnen südamest ütlejale kaasa ja saadaksin talle Armastuse Energiat."

Peale seda koolivärki hulga aastaid hiljem, saatsin talle maili naasmiseks Para-webi. Vastust ainult selle kutse kohta pole tulnud...

Üleskutse: Austatud Para-weblased! Oleme palun alati sallivad. Märkame kaasvaimus armastust - me oleme kõik energeetiliselt üksteisega seotud.
Kui suudame seda on see kindlasti parim mõtlemine.
Vasta
#19
(08-10-2017, 00:00 )Teloslane Kirjutas: .......

Üleskutse: Austatud Para-weblased! Oleme palun alati sallivad. Märkame kaasvaimus armastust - me oleme kõik energeetiliselt üksteisega seotud.
Kui suudame seda on see kindlasti parim mõtlemine.
Väljend "olge sallivad" ajab mul karvad turri. Ja just viimasel aastakümnel jõuliselt peale surutava propaganda pärast. Keda või mida ma pean siis sallima mida siinmail ennem aastatuhandeid sallitud ei ole? Meil toideti ja kaeti vanadusest või vaimust nõdrad ning sandid ennevanasti küla-valla piires ühiselt. Arvestades ajastu üldist taset ei elanud nad sugugi halvemini kui tänane pensionär.
Seega salliti erinevust küll.
Tänapäeva "sallijaid" pean vaimust nikastanud invaliidideks kellel kinnisidee hävitada enda ja oma rahva ainuomased jooned. Need mis teatud rahvakillule omased. Maailma värvikirevuse loob just erinevus ja oma juurte juurde jäämine aga mitte rahvaste ning keelte segamine "rikastamise" nime all mis meid vaid vaesemaks teeb. Kuidas luua värvikirevat maali kui oleme seganud värvid ja jäänud vaid ilmetu hall? Või pasakarva pruun?
Miks peaksin sallima hiiri oma sahvris, kuigi nad on imearmsad loomad? Või sotsiaaldemokraate? Nende ühiseks jooneks on süüa teiste loodut ja samas söögilaud täis sittuda ilma, et midagi kasulikku teeks või vastu annaks.

Lp. Teloslane! Postitusega ei tahtnud sugugi halvustada Sind ega Su foorumist eemale jäänud tuttavat. Vastupidi, näiteks mulle meeldib väidelda ja arutada maailma asjade üle. Isegi padupunase marksistiga. Mis aga solvumisse puutub, siis avalikus foorumis on see asjatu ning mõttetu. Paraweebud reeglina on aru saav rahvas ja mõistlikele mõtetele elavad usinalt kaasa.
Vasta
#20
Olen Teloslasega nõus, omi mõtteid ma siin ei avaldagi.

Soovitan raamatut “Teadvus. Kas tahad teada, kes sa päriselt oled ja mida tegelikult suudad? Teadvuse kasutamine. Kaugvaatlus. Kaugmõjutamine. Transdimensionaalne suhtlemine” Autor: Dr Terry D. King, PhD, Dmin

"Tuntud ameerika füüsik räägib teadvusest, hirmust vabanemise ja inimese eheduse vajalikkusest, eneseleidmisest, OBE-katsetest jpm põnevast.
"Katsed on näidanud, et meie enda tähelepanu fookus muudab reaalsust. See viitab asjaolule, et me elame vastasmõjudega universumis. Oleme teaduslikult tõestanud astmelist inimese mõttejõu kasvu seoses sama ideed jagavate inimeste hulgaga. Mitu ühes rütmis töötavat “pead” võimendavad sama mõtet. Mõte kõikehaaravast teadvusest pole mingi taevalik New Age’i idee. See on süvateaduslik reaalsus, selle rakendamisega on võimalik muuta maailma!
Weismani Teaduste Instituudi 1998. aastast pärit uurimuse pealkiri ütleb kõik: “Kvantteooria näitas: vaatlus mõjutab reaalsust” (ingl k “Quantum Theory Demonstrated: Observation Affects Reality”)." "

"Enamik kodanikest arvab, et meedia pakub neile lihtsalt meelelahutust. Need inimesed ei mõista, et nii kujundatakse nende endi eest nende eluviisi ja et tegelikult pannakse nende mõtted neile pähe. Neile tutvustatakse ideid ja kontseptsioone ning neid hirmutatakse, et nad ei esitaks tulevikus ohtliku olukorra tekkimisel mingeid küsimusi. Televisioon näitab meile, millised sõnumid peavad olema meie mõistusesse sisendatud – „õpetab“ meile, milliseid nuppe millises järjekorras vajutada. Ja kui see kõik on tehtud veatult, lavastatud usutava propagandana, reageerib elanikkond ja teeb täpselt seda, mida nad on programmeeritud tegema. See on kaugmõjutamine.
Kui televisioon kontrollib pidevalt informatsiooni, siis kontrollib ta ka selle inimestesse imbumist. Teles toodetud teavet võib nimetada signaaliks. Just see püsiv signaal kujundab ja juhib inimmasse nende otsustes. Oma mõistuse tagasi võitmiseks peame kõigepealt ära õppima selle signaali kõrvaldamise. Pärast televiisori välja lülitamist mõistad, et maailm, milles sa elad, on järsku väga harjumatu. Sa hakkad märkama, et pidevalt arutletakse täiesti tähtsusetute uudiste üle. Enda ümber olevate inimeste vestlusi kuulates märkad neid rääkivat nagu roboteid, kes lihtsalt kordavad uudistes kuuldut. Täpselt sellest rääkis Zbigniew Brzezinski oma raamatus „Between Two Ages“. Ta kirjutas: „Tulevikus ei suuda kodanikud arutleda ega mõelda enda eest. Nad suudavad vaid korrata neile eelmise õhtu uudistes ette loetud informatsiooni.“"

"Kõik nähtav ja nähtamatu oma puhtaimal ja algseimal kujul on teadvuse tulem. Teisisõnu on see kõige loodava puhul individuaalselt või kollektiivselt toimiv teadvus. Iga üksikisiku valitud mõtteviis ja mõttekvaliteet ühineb teiste üksikisikute mõttemustritega, andes omapoolse panuse ja määrates planeedi kollektiivse alateadvuse.
Lihtsamalt öeldes on sinu isiklikud mõtted otsustavad tegurid – külvatavad seemned, mille sort ja kvaliteet määravad SAAGI laadi ja kvaliteedi. Kokku loovad need su isikliku elukogemuse. Samamoodi mängivad sinu valitud mõtted tähtsat ja märkimisväärset rolli maailma rahvastiku kollektiivse mõttemustri kvaliteedi määramisel. Ma nimetan seda kollektiivseks teadvuseks. Needsamad, rohkem kui seitsme miljardi isiku (kollektiivse teadvuse) poolt loodavad ja külvatavad mõtteseemned toodavad suuremas ulatuses oma sordilt ning kvaliteedilt ühesugust saaki.
Paljud tänast maailma kaootilisena tajuvad inimesed ei mõista, et tegelikkuses on see ALATI selline olnud – täielikult väljendamata, kuid absoluutse täiuslikkusega loodav, kollektiivse teadvuse poolt külvatud seemnete laadil ja kvaliteedil põhinev looming."

Raamatu pikem tutvustus: https://kirjastus-om.com/uued-raamatud/
Vasta
#21
Ehhee..olgem sallivad ja  ametnike keskmine aga tõuseb. Nüüd tagantjärele  saab ilusti öelda keda need sallivusele kutsujad juba toona  teenisid.  Seega, kutsungi  sallivusele  järel karvad turri on õige  reaktsioon.

[Pilt: 369723948_699341512237541_67025974211822...e=64F1582E]
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat