[togli]

Oh, jess!
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=71301919

Mille üle rõõmustad ?!
Asja mõte on lihtne - kogu kinnisvara kaardistada et hiljem saaks kinnisvara maksu kehtestada. Seni ei ole seda puuduliku registri tõttu teha saanud.

Artikli täistekst:

Juulist käivituv ehitisregistri korrastamine karmistab ebaseaduslike ehitiste legaliseerimise tingimusi kuni hoone ümberehitus- või lammutustöödeni. Registrisse tuleb kanda kõik hooned, mis on suuremad kui 20 ruutmeetrit.

Tänavu 1. juulist jõustuva ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. juuniks. Korrastamise käigus kantakse registrisse kõik sinna seni kandmata hooned, neid hakatakse tuvastama ortofotode alusel.

Ortofotode abil avastatud registrisse kandmata hooneid hakkab kontrollima kohalik omavalitsus. Kontrolli käigus selgitatakse välja hoone ehitamise õiguslik alus, ehitusalune pind, ehitise kasutamise otstarve, tema valmimise aeg, varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv info jm.

“Ülaltoodud asjaolude väljaselgitamiseks on ilmselt kõige asjakohasemad meetmed küsitlemine, dokumentide nõudmine, vajaduse korral ettekirjutuse tegemine ja teatud juhtudel ka asja läbivaatus,” soovitatakse seaduse seletuskirjas.

Kui hoone on registrist puudumisest hoolimata rajatud igati õiguspäraselt ning omanikul on olemas vastavad dokumendid, kantakse ehitis nende alusel registrisse ning mingit probleemi ei teki.

Teisiti on lugu siis, kui dokumente (maakasutusõigus, ehitusluba, riikliku vastuvõtukomisjoni akt või muud dokumendid) pole säilinud või pole neid kunagi olnudki.
Kohustuslik audit

Mõnevõrra on ka oluline, kas niisugune hoone on ehitatud enne või pärast 2003. aasta 1. jaanuari, mil jõustus vana ehitusseadus. Enne seda tärminit püstitatud ebaseaduslikke ehitisi kohtleb uus seadus natuke leebemalt. Kui omanik ei suuda tõestada, et hoone on ehitatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, loetakse see ehitatuks pärast seda kuupäeva.

Kui enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis on valmis, seda kasutatakse aktiivselt, kuid see pole ehitisregistrisse kantud ning puudub ka ehtise kasutamise õiguslikku alust tõendav dokument (nt kasutusluba), hakatakse hindama ehitise ohutust.

“Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks selle audit (sisuliselt ehitise ekspertiis). Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Ülle Reidi.

Kõnealuse auditi tellib ja maksab kinni ehitise omanik. Kui audit tuvastab, et ehitis ei ole ohtlik, kantakse see viimaks ehitisregistrisse. Kui aga ehitis osutub ohtlikuks, tuleb omanikul probleemid enne registrisse kandmist kõrvaldada.

Kui registrisse kandmata ja ebaseaduslik ehitis on püstitatud ajavahemikul 1. jaanuar 2003 kuni 1. juuli 2015, tuleb esmalt tuvastada, kas ehitise ehitamise ajal oli olemas ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneering. Kui oli, võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu asendada projekteerimistingimuste andmisega.

“Projekteerimistingimuste andmisel rakendatakse avatud menetlust. Kui projekteerimistingimuste andmine ei ole võimalik vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude olulisest avalikust huvist tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering vastavalt planeerimisseadusele,” kirjeldas Reidi.

“Ka kõnealuse ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks selle audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detail­planeeringule või projekteerimistingimustele.”

Ka selle auditi kulud maksab kinni omanik.

Auditi tulemuste põhjal otsustab kohalik omavalitsus täiendavate riiklike järelevalvemeetmete vajaduse. Nende meetmete eesmärk on tagada ehitisele esitatud nõuete, ennekõike ohutusnõuete täitmine, samuti kinnisasja omaniku ning piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitse. Vajadusel tuleb ehitis korda teha, ümber ehitada või lammutada. Selle tagamiseks mõeldud sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

Kui ebaseaduslik ehitis saab viimaks registriküpseks, tuleb selle registrisse kandmise eest tasuda riigilõivu 500 eurot.

“See lõiv rakendub selliste ehitiste puhul, mis on püstitatud ilma igasuguse loata ning millel pole mingit õiguslikku alust,” ütles Reidi. “See ei ole riigi kius ja soov raha korjata, vaid soov tagada ehitiste ohutus.”

Ka praegu tuleb ehitise registrisse kandmise eest maksta riigilõivu, kuid selle suurus on seotud ehitise ruutmeetrite arvuga.
Käimlat registrisse ei kanta

Ülle Reidi selgitas, et ehitised on kõik maapinnaga ühendatud ning seinu ja katust omavad objektid. Registrisse pole vaja kanda kuni 20ruutmeetrise pinnaga kuni 5meetrise kõrgusega ehitisi. Seega näiteks välikäimlate ning ka väiksemate kuuride ja kasvuhoonete legaalsust tõestada või nende eest 500eurost lõivu maksta vaja ei ole.

Ent mida teha siis, kui paberid pole korras elumajal või kõrvalhoonetel, sh suurematel saradel ja kuuridel?

“Inimesed peaksid oma kodused kaustad läbi vaatama, ehk on dokumendid ikkagi olemas,” soovitas Reidi. “Väga paljudel juhtudel ei ole ehitatud lihtsalt niisama, reeglina on ehitistel ikka mingi õiguslik alus. Ma ei usu, et näiteks nõukogude ajal lubati inimestel lihtsalt niisama ehitada, toona oli suhteliselt karm järelevalve.”

Ka Teise maailmasõja eelsete talumajade kohta peaksid tema sõnul olemas olema paberid, kui mitte varasemad, siis maareformi käigus tekkinud. Mis puutub kuuridesse jms, siis vundamendi puudumine ei ole uue seaduse silmis kergendav asjaolu. Oma hoonete leidumist ehitisregistris saab igaüks juba praegu kontrollida veebiaadressil www.ehr.ee.

20–60ruutmeetrise pinnaga ehitiste puhul võib piisata ka lihtsalt omavalitsuse teavitamisest, ütles Reidi. “Eks siis omavalitsus vaatab, kas aktsepteerib ehitist ja kannab ta registrisse või mitte.”
Puudutab kümneid maju

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sandra Mikli sõnas, et inimesed, kes teavad, et neil on üle 60ruutmeetrise pinnaga hoone, millel ei ole ehitus- või kasutusluba, võiksid asuda lube taotlema kohe praegu.

“Sellisel juhul on loa eest makstav riigilõiv väiksem ja osa loakohustusi langeb uue seaduse jõustumisel ära,” soovitas ta.

Kui aga omanik ise ei ürita oma ebaseaduslikku ehitist seadustada, rakendub talle kohaliku omavalitsuse järelevalvemenetlus, sh ettekirjutused ja sunniraha.

Paralleelselt ehitisregistri korrastamisega on käimas ka aadressandmete korrastamine, mis võib Mikli sõnul samuti tuua päevavalgele ebaseaduslikke ehitisi ja juurdeehitusi, mille kohta ei ole tehtud registrikannet.

Kanepi valla majandusnõunik Ülar Kõrge ütles, et ainuüksi Kanepi vallas leidub kümneid paberiteta maju. Tema sõnul ei ole paljud inimesed isegi teadlikud faktist, et nende hooned pole ametlikult arvele võetud.

“Neil on vanad nõukogudeaegsed hooned, mis olid kantud riiklikku hooneregistrisse. See aga likvideeriti 2003. aastal ning andmed anti ehitisregistrisse edasi üsna suvaliselt. Ma olen pettunud, et selle asja kordaajamine on nüüd inimeste jaoks nii keeruliseks tehtud,” rääkis Kõrge. “Tihti on tegu pensionäridega, mu meelest ei ole päris õige hakata neilt 500eurost lõivu
võtma.”

Ülle Reidi lausus, et andmete kandmine omaaegsetesse hooneregistritesse oli hooneomanike kohustus ning need registrid peegeldasid andmeid, mida omanikud esitasid.

“Hooneregistrite ajal koostati hoonete kohta toimikud, mis hooneregistrite tegevuse lõpetamisel anti arhiivi. Võimalik, et mingil põhjusel jäid esitatud dokumentidel olevad andmed elektroonilisse andmebaasi kandmata, seega oleks mõistlik uurida ka hooneregistris koostatud toimikut,” soovitas Reidi. “Hooneregistri toimikute arhiivinimistud, ehk siis millised toimikud millistesse arhiividesse anti, on samuti kättesaadavad ehitisregistri veebilehel.”

[BleedingOutMyEyes]

Minu "oh, jess" oli väga irooniline.

[BleedingOutMyEyes]

Btw, kas dekreedis oldud aeg, lastehoolduspuhkused jne arvestatakse töötatud aja sisse pensioni mõttes?

Oskab keegi peast öelda? Ei viitsi googeldada...

[Teeline]

See on juba uus tase, ei viitsi googeldada Ikka läheb.

[I'll be back]

valinud 20 aastat kartellikaid, eriti Alde erakondi ja aidanud paljaks varastada Eesti,

Lihtsalt faktiline märkus- 20 aastat tagasi, 1998 aasta kolmandas kvartalis oli keskmine palk 4011 krooni ehk 256 eurot, täna on see 1586 eurot ehk 24 821 krooni. Polegi kõige hullem või mis...muideks, võrdluses näiteks Soomega- kui aastal 2005 oli Eestis keskmine palk 516 eurot ja Soomes 2555 (pea viis korda), siis tänaseks on see vahe vähenenenud- Eestis 1586 ja Soomes 3594. Vahe on tublisti vähenenud ja on vaid tiba üle kahe korra.

[igihali]

valinud 20 aastat kartellikaid, eriti Alde erakondi ja aidanud paljaks varastada Eesti,

Lihtsalt faktiline märkus- 20 aastat tagasi, 1998 aasta kolmandas kvartalis oli keskmine palk 4011 krooni ehk 256 eurot, täna on see 1586 eurot ehk 24 821 krooni. Polegi kõige hullem või mis...muideks, võrdluses näiteks Soomega- kui aastal 2005 oli Eestis keskmine palk 516 eurot ja Soomes 2555 (pea viis korda), siis tänaseks on see vahe vähenenenud- Eestis 1586 ja Soomes 3594. Vahe on tublisti vähenenud ja on vaid tiba üle kahe korra.

Statistika on vahva: ehk kui Juuli sööb vorsti ja Maali saia siis söövad nad keskmiselt vorstisaia! Reaalsus palgalõhes on tegelikult masendav.

[I'll be back]

Reaalsus palgalõhes on tegelikult masendav.

Preguses tööjõusituatsioonis palga üle kurtjatel on oma suurems enamuses tõsine põhjus peeglisse vaadata ning endalt küsida- kas ma olen loll, laisk või õppimisvõimetu? Vähegi mingit spetsialiteeti ja silmavaadet omavatel inimestel pole mingit probleemi eesti keskmise või suuremagi sissetuleku teenimisega. Seda ka vanemapoolsetel. Jätkuks vaid tervist.

[Eithea]

Reaalsus palgalõhes on tegelikult masendav.

Preguses tööjõusituatsioonis palga üle kurtjatel on oma suurems enamuses tõsine põhjus peeglisse vaadata ning endalt küsida- kas ma olen loll, laisk või õppimisvõimetu? Vähegi mingit spetsialiteeti ja silmavaadet omavatel inimestel pole mingit probleemi eesti keskmise või suuremagi sissetuleku teenimisega. Seda ka vanemapoolsetel. Jätkuks vaid tervist.

No see nüüd ka ei ole mingi jutt, keegi peab kõik need alamakstud, kuid samas väga vajalikud tööd ära. Enamasti ongi alamakstud see osa töötajaist, kus ollakse tööl tootmises, põllumajanduses ja luuakse reaalset lisandväärtust. Üli- tarkadel, virkadel jne siidinäppudel oleks nälg jne ammu majas, prügi ja muu s*tt ujutaks samuti üle, mida muide on juba ka märgata nii mõneski osas. Üldiselt sellist halvustamist oled sa varem ka siin reaalse töö tegijate kohta harrastanud, seega ei ole enam huvitav, me kõik oleme kursis sinu maailmavaatega.

[I'll be back]

Enamasti ongi alamakstud see osa töötajaist, kus ollakse tööl tootmises, põllumajanduses ja luuakse reaalset lisandväärtust

Ei vasta tõele. Võtke lahti tööpakkumised tootmises ja vaadake pakutavaid palganumbreid. Erinevates valdkondades on palgad 1500 kuni 2500ni bruto. Töö sealjuures kellast kellani, töötingimused kah head. Pädevustunnistusega usaldusväärset ja joonist lugeda suutvat elektrimontööri alla 2000 leida pole lootustki, laotöölise võttis tuttav ametisse Harjumaa keskmise palgaga...

[Aadu66]

Enamasti ongi alamakstud see osa töötajaist, kus ollakse tööl tootmises, põllumajanduses ja luuakse reaalset lisandväärtust

Ei vasta tõele. Võtke lahti tööpakkumised tootmises ja vaadake pakutavaid palganumbreid. Erinevates valdkondades on palgad 1500 kuni 2500ni bruto. Töö sealjuures kellast kellani, töötingimused kah head. Pädevustunnistusega usaldusväärset ja joonist lugeda suutvat elektrimontööri alla 2000 leida pole lootustki, laotöölise võttis tuttav ametisse Harjumaa keskmise palgaga...

Jah, kuulutusi on küll, aga leia tööd!
Isiklik kogemus:
Aasta jooksul 120 kandideerimist. Alla 10 vestluse ja tööd null.
Kõrgem haridus, aastakümnetetepikkune kogemus kodumaiste ja rahvusvaheliste kontsernide suurtehastes tootmisjuhina, töötanud ka mitme ettevõtte tegevjuhina.
Kelle jaoks olin kandideerides ülekvalifitseeritud, kes ei andnud üldse tagasisidet. telekast nägin saadet, kus kurdeti tootmisjuhtide tapvat põuda ja vajadust kõrgkoolitasemel neid koolitama hakata. Näivalt justkui ainult võta ja vali, tegelikult tööd ei leia.
Kahel tuttaval sama häda. Üle 50-ne mehed, haritud, kogenud, laitmatu CV, aga tööd ei leia.

[Eithea]

Enamasti ongi alamakstud see osa töötajaist, kus ollakse tööl tootmises, põllumajanduses ja luuakse reaalset lisandväärtust

Ei vasta tõele. Võtke lahti tööpakkumised tootmises ja vaadake pakutavaid palganumbreid. Erinevates valdkondades on palgad 1500 kuni 2500ni bruto. Töö sealjuures kellast kellani, töötingimused kah head. Pädevustunnistusega usaldusväärset ja joonist lugeda suutvat elektrimontööri alla 2000 leida pole lootustki, laotöölise võttis tuttav ametisse Harjumaa keskmise palgaga...

Jah, kuulutusi on küll, aga leia tööd!
Isiklik kogemus:
Aasta jooksul 120 kandideerimist. Alla 10 vestluse ja tööd null.
Kõrgem haridus, aastakümnetetepikkune kogemus kodumaiste ja rahvusvaheliste kontsernide suurtehastes tootmisjuhina, töötanud ka mitme ettevõtte tegevjuhina.
Kelle jaoks olin kandideerides ülekvalifitseeritud, kes ei andnud üldse tagasisidet. telekast nägin saadet, kus kurdeti tootmisjuhtide tapvat põuda ja vajadust kõrgkoolitasemel neid koolitama hakata. Näivalt justkui ainult võta ja vali, tegelikult tööd ei leia.
Kahel tuttaval sama häda. Üle 50-ne mehed, haritud, kogenud, laitmatu CV, aga tööd ei leia.

Nii ongi, sellised kuulutused on enamasti reklaamiks, saad küll tööd, kuid pead CVs
palganumbri pakutavast kordades alla tooma, regiooniti erinev.

[I'll be back]

Tootmisjuht...pealikke on sit...ks, a vaat indiaanlasi pole kuskilt võtta. Seesinane "tootmisjuht" võiks ju teha omaenda OÜ, hakata osutama tootmise juhtimise teenust ja maksta endale megapalka. Seda mõistagi juhul, kui tema pakutud teenusele on nõudlust. Või õppida selgeks mõni muu amet, millele nõudlust on. Näiteks maalri oma. Täna vestlesin just prouaga, kes kurvastas, et sai maalri korterit remontima alles oktoobri teiseks pooleks. Eile teine klient jorras, et pisikese maja plaatvundamendi valamise eest küsiti seitse tonni ja enne hilissügist pole lootustki. Eestis pole tööpuudust, vaid on massiivne tööjõu puudus. Juba aastaid.

[Aadu66]

Enamasti ongi alamakstud see osa töötajaist, kus ollakse tööl tootmises, põllumajanduses ja luuakse reaalset lisandväärtust

Ei vasta tõele. Võtke lahti tööpakkumised tootmises ja vaadake pakutavaid palganumbreid. Erinevates valdkondades on palgad 1500 kuni 2500ni bruto. Töö sealjuures kellast kellani, töötingimused kah head. Pädevustunnistusega usaldusväärset ja joonist lugeda suutvat elektrimontööri alla 2000 leida pole lootustki, laotöölise võttis tuttav ametisse Harjumaa keskmise palgaga...

Jah, kuulutusi on küll, aga leia tööd!
Isiklik kogemus:
Aasta jooksul 120 kandideerimist. Alla 10 vestluse ja tööd null.
Kõrgem haridus, aastakümnetetepikkune kogemus kodumaiste ja rahvusvaheliste kontsernide suurtehastes tootmisjuhina, töötanud ka mitme ettevõtte tegevjuhina.
Kelle jaoks olin kandideerides ülekvalifitseeritud, kes ei andnud üldse tagasisidet. telekast nägin saadet, kus kurdeti tootmisjuhtide tapvat põuda ja vajadust kõrgkoolitasemel neid koolitama hakata. Näivalt justkui ainult võta ja vali, tegelikult tööd ei leia.
Kahel tuttaval sama häda. Üle 50-ne mehed, haritud, kogenud, laitmatu CV, aga tööd ei leia.

Nii ongi, sellised kuulutused on enamasti reklaamiks, saad küll tööd, kuid pead CVs
palganumbri pakutavast kordades alla tooma, regiooniti erinev.

Minu puhul polnud küsimus palgas. Sinnamaani vestlustes isegi ei jõutud. CV-s oli märgitud läbirääkimiste küsimus ja vastavalt panusele. Paaris kohas tegin ise pakkumise, et makske esimesed kuud, mis heaks arvate. Siis näete minu tööpanust ja vastavalt sellest kujunenud arvamusele räägime palgast lähemalt.

[Eithea]

Minu puhul polnud küsimus palgas. Sinnamaani vestlustes isegi ei jõutud. CV-s oli märgitud läbirääkimiste küsimus ja vastavalt panusele. Paaris kohas tegin ise pakkumise, et makske esimesed kuud, mis heaks arvate. Siis näete minu tööpanust ja vastavalt sellest kujunenud arvamusele räägime palgast lähemalt.

Jah, see on ju vana bürokraadi võte, alluv ei tohi kunagi targem olla, muidu paistab ülemuse l*llus kaugele, aga nii... lebotame edasi ...

[xcad]

Minu puhul polnud küsimus palgas. Sinnamaani vestlustes isegi ei jõutud. CV-s oli märgitud läbirääkimiste küsimus ja vastavalt panusele. Paaris kohas tegin ise pakkumise, et makske esimesed kuud, mis heaks arvate. Siis näete minu tööpanust ja vastavalt sellest kujunenud arvamusele räägime palgast lähemalt.

Jah, see on ju vana bürokraadi võte, alluv ei tohi kunagi targem olla, muidu paistab ülemuse l*llus kaugele, aga nii... lebotame edasi ...

Keskmine palk maarajoonis on ebareaalne. Üldse keksmine palk on minu nägemuses kunstlikult tõstetud. Isegi NSVL-us bürokraadil ei olnud nii muretut elu kui praegu. Kui päris idioot ei ole saad rahulikult elada ja "töötada".

[I'll be back]

No kui keskmine ei sobi, siis võtame mediaani. Mos mäöetamost mööda on kah 1200 eurot.

[xcad]

No kui keskmine ei sobi, siis võtame mediaani. Mos mäöetamost mööda on kah 1200 eurot.

Kus maarajoonis on mediaan? Õigemini millises ametis? Traktorist suvel suurtalus tõesti saab kuni 6tuhat aga tööpäev 16h ja selle rahaga peab hooaja välise aja hakkama saama.

[I'll be back]

Seda, mida mediaanpalk endast kujutab, saab ju ometi järele vaadata. Nagu ka seda, kui suur protsent elanikkonnast maal elab...no ei ole ju raketiteadus.