Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Uudiseid tehnikamaailmast
#1
Tehisaju juhib hävitajat!!!
Vasta
#2
Ma ei tea, kas tasub ikka tehnikat juba niivõrd palju usaldada. Lennukid ka sellepeal... no praegugi juba lennuki enda tehnikas leidub vahel katastroofiga lõppevaid pisivigu. Mina tagaksin ennem 100 protsendiliselt selle, et lennuk alla ei käi, kui paneksin mingi kompu seda juhtima. Veel hullem selle raketiga. Juhtub ma ei tea.. mida iganes(mingi bug vms) ja see rakett kukub meie poole... jura värk arvan mina!
Vasta
#3
Niet- no plane

... that controls a f-22 fighter jet simulator...
Scientist say that research could lead to blabla...

Põhimõtteliselt praegu teatati, et simulaatorit hakatakse selle ajuga juhtima, kuid teadmiseks näiteks selline asjvärk f-117( nähtamatu lennuki värk) Ei püsiks ilma elektroonilise ajuta lihtsalt õhus kuna ta on ebastabiilne, et piloot ise ei suudaks teda juhtida.

Nice, lugesin teemat edasi, väärt uudis. Kuradi vennad on juba päris ahneks läinud, sitt lugu tegelikult. Ei tea mida arvata.

Muudetud: 22-3-05 kell 08:36:44 Sputnik
Vasta
#4
Jahh.. mu inglise keel pole kõige parem, aga siin on ju kirjutatud ''Scientists say the research could lead to tiny, brain-controlled prosthetic devices and unmanned airplanes flown by living computers.'' Teadlased väidavad, et avastus võib viia väikse aju poolt kontrollitud (''prosthetic'' sellest ma aru ei saa)seaded ja mehitamata lennukid lendama elavate arvutite poolt.

Muudetud: 22-3-05 kell 10:13:46 -Dreamer-
lisan: kurat ei lugenud sputniku postitust lõpuni.. kuidas mu inglise keel siis nii halb on...?!

Muudetud: 22-3-05 kell 10:15:48 -Dreamer-
Vasta
#5
Kas ma olen väitnud, et kellegi inglise keel halb on? Ma ei saa aru ma pole sulle isegi kaugelt viidanud Dreamer, ainult tõdenud, et veel ei juhi kellegi roti aju lennukit. Lihtsalt see oli antud siin postis uudisena, et lennukit juhitakse juba olevikus tehisajuga (või siis tehislikult kasvatatud roti ajuga)
aga hetkel pole sinnani veel jõututud, seeläbi oli uudis ebatäpne ja ma viitasin sellele.

On topic: Oletatavasti nende aretatud tehis-bioloogiline (ei teagi kuidas seda asjandust nimetada) on õppimisvõimeline, mis tähendab, et tehisintellekti loomisel on astutud üks samm lähemale edule.

Lähemalt sellest ajust siis- Sain aru, et klaasalusele asetati mingi kiip 60-kanaliline mõõtmaks selle aju tegevust ning olemaks lüli välismaailma vahel, sinna peale kasvatati umbes 25000 roti aju neuronit (ajurakku), mis moodustavad umbes nagu süsteemi sellele 60 kanalilisele kiibile, lubades seeläbi seda kasutada kui protsessorit. Midagi sellist on see asjandus, suhteliselt geniaalne, seda loodetakse muideks ka meditsiinis inimaju uurimiseks kasutada.
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: Sputnik
Kas ma olen väitnud, et kellegi inglise keel halb on? Ma ei saa aru ma pole sulle isegi kaugelt viidanud Dreamer, ainult tõdenud, et veel ei juhi kellegi roti aju lennukit.

Ma ei öelnudki midagi sinukohta, vaid kui ma lugesin kuidas sina seda tõlkisid ja siis mõtlesin, et kuidas mina, siis tulingi mõttele, et kuidas kurat mu inglise keel nii halb on..Smile

Muudetud: 23-3-05 kell 10:44:44 -Dreamer-

Huvitav, kuidas on võimeline selline aju mõtlema ja mul siiski kahtlane tunne, et selline varjant on küll mugavam, aga mitte kõige ohutum. Mis sa arvad Sputnik, kas sa sõidaksid pigem lennukiga, mida juhib piloot või elektrooniline aju?
Mina valiksin piloodi. Aga samas, kui minnaksegi tehis aju peale, siis ei ole midagi muud teha, kui usaldada seda aju. Aga kuidas nad saavad seda karanteerida, et midagi ei juhtu?

Muudetud: 23-3-05 kell 10:48:05 -Dreamer-
Vasta
#7
Minu arusaamist mööda õpib tehisaju selgeks teatud funktsioonid nagu näiteks kuidas lennata, kuidas ja millal teha surmasõlme, kuidas identifitseerida vaenlast jne. Käsud ja sihtmärgid antakse ikkagi inimeste poolt. Seega usaldaksin mina isiklikult arvutit mõnes olukorras rohkem. Lendamise puhul on see muidugi suhteliselt kahtlane :p pisikese hiire aju juhib lennukit.. hmm.. Igatahes idee on muidugi kiiduväärt.

Põhimõtteliselt on ka ju nö "targad" pommid selle tehnoloogia algelised näited. Me ju ei pea kahtlema, et ameeriklaste kaugelt tulistatud "targad raketid" hoopis Eestis maanduvad. Arvutis ja elektroonilistes süsteemides on kõiksugu olukorrad ette kirjeldatud ja uskuge mind, kui üks süsteem lakkab töötamast, on taoliste asjade puhul loodud ka tagavarasüsteemid.. Pealegi, praegu veel need hiirte ajud reisilennukeid ei lennuta.
Vasta
#8
piloodi valiksin, kindel see.

Ega elektroonika kuri pole see inimene, kes seda manipuleerib on.
-oli kunagi mingi lause mida korrutati.
Vasta
#9
Tutanhamon, kui ma õieti su jutust aru sain, siis varsti juhibki reisilennukeid mingisugune elektrooniline aju. See tähendaks ju, et enam sellist asja, kui kokpit vaja polegi. Ainult ma ei kujuta ete, kuidas see asi välja näeks, kuhu see aju signaale saadakd vms.??
Vasta
#10
Tsitaat:Algselt postitas: -Dreamer-
Tutanhamon, kui ma õieti su jutust aru sain, siis varsti juhibki reisilennukeid mingisugune elektrooniline aju. See tähendaks ju, et enam sellist asja, kui kokpit vaja polegi. Ainult ma ei kujuta ete, kuidas see asi välja näeks, kuhu see aju signaale saadakd vms.??
Ma pakun, et reisijate seas ei võidaks eriti poolehoidu, kuna reisijad tahavad, et keegi ka vastutaks millegi eest.
Vasta
#11
Seda mõtlesin ma isegi, aga tegelt vastutab ju. Tehis aju vastutab selle eest.
See on ju tegelt jälle üks näide, kuidas inimene ise sureb oma laiskusesse ja leiutistese. Autod, inimesed ei viitsi jala käia, võtame auto. Aga autoga juhtub õnnetusi. Inimesed ei viitsi lennukit juhtida - võtame tehis aju. Sellega kaasneb ilmselt jälle omad matsud. Mina igastahes proovilennupeale ei istuks
Vasta
#12
Väga huvitav tegelikult ju, et kui me autotega ei sõidaks poleks liiklusõnnetusi. Aga kas soovite tagasi aega, kus näiteks Euroopasse minek võttis kuid aega. Eks iga leiutisega kaasnevad omad ohud, aga tegelikult suri inimesi ju minevikus tunduvalt rohkem ja tunduvalt varasemas eas kui praegu. Ps. Seda Euroopasse jala rändamise värki oleks lahe proovida küll.
Vasta
#13
Jahh, Euroopasse siis kas jala või rattaga. Seda küll jahh, et nii on muidugi parem ja ka sõdades sureb ju vähem inimesi. Ennem jooksid kõik mõõkadega kokku, et teisi tappa. Praegu näiteks see, mis Afganistaanisgi toimub, USA sõdurid ei taha afganistaane tappa ju. Enam ei ole selliseid suuri massisõdasid, nagu ennem.
Aga seda ongi ennustatud inimkonna lõpuks, et me sureme omadesse leiutistesse. Mingisse suurde pommi vms.

Lisan: rattaga või jala oleks tõesti lahe ettevõtmine. Kusagile Prantsusmaale vms.

Muudetud: 24-3-05 kell 14:21:23 -Dreamer-
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas: -Dreamer-
Jahh, Euroopasse siis kas jala või rattaga. Seda küll jahh, et nii on muidugi parem ja ka sõdades sureb ju vähem inimesi. Ennem jooksid kõik mõõkadega kokku, et teisi tappa. Praegu näiteks see, mis Afganistaanisgi toimub, USA sõdurid ei taha afganistaane tappa ju. Enam ei ole selliseid suuri massisõdasid, nagu ennem.
Aga seda ongi ennustatud inimkonna lõpuks, et me sureme omadesse leiutistesse. Mingisse suurde pommi vms.

Lisan: rattaga või jala oleks tõesti lahe ettevõtmine. Kusagile Prantsusmaale vms.

Muudetud: 24-3-05 kell 14:21:23 -Dreamer-
Ma eelistaksin jala, rattaga sõitmine paneb jalad valutama, samas kui jala liikumine on suht mõnusam ja jätab värskema tunde, vahemaa pole oluline, eelistan ikka jala liikumist.
Vasta
#15
Nägin ükskord kuda mingi mees enda käe mingil moel arvutiga ühedas ja arvuti liigutas seda.tehnika areneb
Vasta
#16
Tsitaat:Algselt postitas: DeTony
Nägin ükskord kuda mingi mees enda käe mingil moel arvutiga ühedas ja arvuti liigutas seda.tehnika areneb

Jah ... kusagilt on meeles ka vastupidine asi - masinate juhtimine inimese närviimpulsside abil (kontaktselt või mittekontaktselt, ei mäleta enam, viimne oleks muidugi mugavam). Aga kõige uhkem oleks ikka "tagurpidi" nägemine - inimajus loodavate kujutluspiltide nähtvaks tegemine - umbes nii, nagu seda Sir Arthur Conan Doyle oma raamatus "Maracoti sügavik" (Maracot Deep) kirjeldab, kus seda tehnikat kasutavad ookeani põhjas elavad muistsete atlantide järeltulijad.
Vasta
#17
Uus tehnika võimaldab lugeda Vesuuvi poolt söestatud papüürusrulle.


Aastal 79 pursanud Vesuuvi varjus ei asunud vaid Pompei. Kaasnenud turm hukutas ka Herculaneumi linna, kattes selle 20 meetri paksuse kuuma tefra- ja mudakihiga. Enam kui 1600 aastat hiljem avastati esimeste väljakaevamiste käigus linnast Itaalia ainus papüürusraamatukogu. Füüsikud on nüüd õppinud viimaks söestunud papüürusrulle lugema neid seejuures avamata.

http://novaator.err.ee/v/yhiskond/41f2d8...a983e9515f
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Exc'u kolumn ehk uudiseid laiast maailmast. Vol. II AD excubitoris 379 186,273 22-10-2011, 11:55
Viimane postitus: excubitoris
  Exc'u kolumn ehk uudiseid laiast maailmast. excubitoris 26 10,756 28-12-2009, 20:00
Viimane postitus: excubitoris

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat