Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Suguvõsa maagilisema osa uurimine
#1
Kui on soov uurida, kas suguvõsas on olnud nõidu, shamaane vms inimesi, siis kuidas seda teha saaks? Kas kirikuraamatutes on sellised asjad ära mainitud?
Vasta
#2
Kirikuraamatutes on sünniaeg ja koht, ristmine, ema ja isa nimi, millal leeris käis, abielu, lapsed, surmaeg.
Nõidadest ehk vanal ajal ravitsejateks nimetatutest saab teada suguvõsa pärimusi uurides.

Sada aastat tagasi elas igas Eesti kihelkonnas vähemalt üks teada-tuntud nõid, õigemini ravitseja. Ja enamasti suhtuti temasse nagu oma tööd tundvasse spetsialistisse ikka – austuse ja lugupidamisega. Hea küll, võib-olla peljati külateadjat pisut rohkem kui möldrit või seppa. Nii... igaks juhuks.

Keskmine Eestis elav nõid – teadja või ravitseja – oli pigem meesterahvas, kes pidas oma perega talu ega erinenud elulaadi ja väljanägemise poolest palju naabrimehest.

Edit: kehtetu link eemaldatud
Vasta
#3
Minu suguvõsast on neid olnud peamiselt naised.Mehi on vähe olnud.Põhiliselt olid nad teadjad ja ravitsejevad , samuti vüimetega inimesed.
Vasta
#4
Kui keegi neist oli kihelkonnas tuntud nõid ja temast palju räägiti siis ehk on märked kirikute visitatsioonides ja mingites protokollides. Kuulsamad isegi kirikukroonikates. Personaalandmed olid meetrikates ja seal märgiti ära vaid isikutunnused ja asukoht ning seos teiste liinidega.
Vasta
#5
Kui kirikuraamatuid lugeda soovitakse, siis neid, mis hävinud ei ole, saab sirvida ka internetis.

http://www.eestikirik.ee/vanad-kirikuraa...nternetti/

Viimane suurem kirikuraamatute riigistamine toimus 1940. aastal, mil nõukogude võimu käsul korjati sunniviisiliselt kogudustest kokku kõik veel kogudustes leiduvad kirikuraamatud ja dokumentatsioon. Mõnel kogudusel nagu Põltsamaa õnnestus oma paberid vaatamata survele siiski endale hoida.



Vasta
#6
Kogudustelt võeti ära dubleeruvad meetrikad aga palju tehti ka erandeid ja võeti ära ka ainueksemplarid. Saksa koguduste meetrikad (igas kihelkonnas oli sama eesti kirikus juures ka saksa kogudus) aga rekvireeriti eranditult kõik juhul kui ei jõutud neid enne ära peita või laiali tassida. Pärast sõda toimusid paljudes kogudustes koguni tervete arhiivide hävitamised kommunistide poolt (näiteks Simunas, Kursis). 1920 toimus Hans Kruuse juhtimisel suur küsitlus kirikute arhiivide kohta, arhivaale sai riigiarhiivi ära anda vabatahtlikult, sama aktsioon toimus ka tsaariajal, mil kogudused andsid vanimad arhivaalid üle rüütelkonna arhiivile (näiteks Ch. Kelchi kroonika Viru-Jaakobi kirikust jt.). Üks arhiivide röövel on NKVD, kes võttis kirikutelt lähiaja meetrikaid, et sealt represseerimiseks andmeid saada isikutelt, NKVD oligi üks suurim kirikuarhiivide hävitaja.
Vasta
#7
Teab keegi,mis nende sunniviisiliselt korjatud kirikuraamatutega tehti ka?Riigiarhiivi,rahvusarhiivi või läksid vanapaberiks?
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat