Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mai Kalamees
#1
Ajalehes Pealinn ilmus artikkel Mai Kalamehest ja tema tegemistest kodanlikus Eestis. Mis puudutab tema võimalikku kaasatust natside tuumaprogrammis, siis seda mõistagi see artikkel ei hõlma.

http://www.pealinn.ee/kultuur/selgeltnag...tu-n162828
Vasta
#2
"Tulevikuennustused ei kippunud Kalamehel täide minema."
"Nälg laastab meie väikest riiki, Tallinna hakatakse ehitama üles.""

Olen ka ise unedes suurt nälga, vene vägede sissetungi, varemetes Tallinna näinud. Arvan, et need on lihtsalt erinevad nö. saatuse variandid, mis on õnneks aktiveerumata jäänud, senini...loodame, et Eesti ei kuku nende variantideni.
Vasta
#3
MAI KALAMEES

Paradoks 8/1994
Ilmar Soomere. Katkend 1994. a. veel ilmumata raamatust "Vaimuelust Eestis". (Ilmus 1997.a.)

/algus kaduma läinud/

Jätkub Ilmar Soomere jutt Mai Kalamehest. Paradoks 9-10 1994.
Tsitaat:Eesti Metapsüühilist Seltsi on huvitanud M.Kalamehe nägemused mitmete ajalooliste isikute kohta. Nii oli 1932. a detsembris eriseanss, mille ajal uuriti Leninit. Hüpnoosiseisundis meediumi ütlused on kirjas protokollis nr 5354. Toon selle täieliku teksti:
“Lapsena vallatu, jooksis rusikas kätega, andis kõrvalopse. Lapsepõlves raskesti haige. Kui ta oli peaaegu täismees, siis muutus tõsisemaks ja hakkas mingist ideest unistama. Tal oli alati vastane meel. Teised pidasid teda alati tülinorijaks. Ta ei kannatanud, et teised arvasid teisiti. Äkilise keeva vihaga, alati kõigele vastane. Ta oli noores eas kohtu all raskelt olnud, hädavaevu pääses. Ta asutas ühe riigivastase seltsi. Ta andis end ise vangi ühe teisega. Teine surigi vangi ära.

Ta oli väga suur idealist ja väga kirgline. Suur haigus kehas, süüfilises väga kaua. Selle sai ta oma kirglisest elust, oli väga suur naistekütt. Oli vahel isegi südametu, teinekord pehme kui laps. Ikka poolmetsik ja kirgline. Selle haiguse läbi sai ta vaim suure muutuse, hakkas teisiti mõtlema, muutus idealistiks ja leidis rahu.

Korraldusis suuri vigu. Praegu ei tee ta töö järele keegi. Ta töö oli väga kõrge ja ta pühendus alamale rahvale. Kui Venemaal tema ideede järele käidaks, siis poleks seal samast viga. Praegu pööratakse ta tööd igaüks omamaoodi ümber.

Ta suri väga pikaldasse haigusse. Ka ta laipa kaitsevad pahad vaimud. Ta laip hakkab higistama ja liigutama, siis on ikka mässud. Kahju, et ta keha alles on. Ta ei saa enne rahu, kui ta laip kivistub ehk hävib. Isegi venelased teavad, et kui ta higistab, siis tekib jälle verevalamist. Rahvas kardab teda, kui ta higistab. Siis ta haiseb hirmsasti. Ta on praegu kõrgel kohal klaaskatte all uhkes hoones. Tuled põlevad, vahid ringi. Keha on otsas, ainult nägu hoitakse veel järel. Ta on korra rikkuja ja korra looja. Kahes äärmuses väga kõrge idealist, samas väga metsik. Selle haiguse läbi muutuski ta geniaalseks. Tal oli isesugune fastsineeriv kuju, teda jumaldati ja austati. Et nad tema õpetuse järele ei tee, tuleb sellest, et nad tahavad hästi elada.“

Seansi tulemust on raske kommenteerida, sest pole täpselt teada, mida võis M.Kalamees 1932. a Leninist teada, mida mitte. Ka ei tea me tänapäevalgi päris täpselt, millises seisus võiks olla Lenini korduvalt balsameeritud keha. Mis puutub muumia „higistamisesse“, siis võis see ka makro- või mikrokliima muutustest tekkida. Kas „higistamisel“ võis olla mingisugust ajalist seost Venemaal asetleidnud rahutustega, on samuti ebaselge.



RAKENDUSTEADUSED

Võrreldes kõmuliste mõrvalugude, ajaloosündmuste või suurkujude käsitlemisega, on rakendusteaduslikud seansid leidnud ajakirjanduses vähe kajastamist. Ka minul on kasutada vaid mõned juhuslikud andmed M.Kalamehe sellealase tegevuse kohta.

Üks niisugune seanss oli 8. augustil 1932 Stockholmis Sundquisti korteris. G.Sundqist oli ärimees, kel oli ka parapsühholoogiaalaseid huvisi. Sel seansil palus ta meediumi anda hinnang oma uut tüüpi aiarehale, mida ta soovis hakata masstoodanguna turustama. Meedium hindas uue reha tüübi heaks ja ennustas sellele ärilist edu. Nagu selgub 1935a 16.juunil antud Rootsi Kuningliku Põllumajanduse Akadeemia eksperimentaalse aianduse osakonna hinnangust, oli Sundquist & Co aiareha kvaliteet heaks tunnistatud. Järgnes finantsedu.

Kui ta 1934. aasta kevadsuvel Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Ühingus viibis, paluti temalt mitme rakendusteadusliku probleemi lahendust. Nende seas olnud ka küsimus, kuidas kaitsta Aafrikasse eksporditavat tsinkplekki ülekuumenemise eest. Meedium soovitas katta pleki spetsiaalse puitisolatsiooniga, mille optimaalse koostise ta sadade puuliikide seast välja valis. Leiutisele olevat võetud patent.

Nagu eeltoodust näha, püüdsid meediumi ideede generaatorina ära kasutada eeskätt rootsi ja saksa ärimehed. Eesti äriideede testimise kohta puuduvad andmed.

KRIMINAALSED LOOD

Tänapäeval on andmeid paarikümne kriminaalasja kohta, mille puhul on püütud abi saada M.Kalamehelt. Need andmed on pärit seansiprotokollidest ja ajaleheartiklitest.

Kirjeldatav juhtum toimus 1927. aasta 26. septembril Pärnus. Juba nädal aega oli kadunud üks mees (hr O.B). Oli teatatud politseile, kuid otsingud polnud tulemusi andnud. Kadunu naine palus B.Johansoni, et see aitaks koos meediumiga mehe saatust selgitada. Hüpnotiseeritud meedium võttis abikaasaga vaimse kontakti ja kirjeldas õigesti mehe välimust, iseloomu ja isegi hobi (puunikerdus). Järgnes rännaku kirjeldus: mees oli kohtunud tuttavatega, koos nendega alkoholi tarvitanud ja purjuspäi jalakäijate sillalt alla kukkunud. Vesi oli kandnud uppunu keha sellest kohast eemale. Meedium ennustas, et laiba leiavad kaks päeva hiljem juhuslikud möödakäijad, mitte laipa otsivad ametivõimud. Nii juhtuski. Kontrollides selgus, et tõele vastas ka kõik muu. Kriminaalasi lõpetati, sest tegu oli õnnetusjuhtumiga.

1930. aasta 11. oktoobril oli psühhomeetriline seanss, kuhu oli palutud ka „Rahvalehe“ reporter. Osa võtsid veel Politseikooli direktor E.Mets ja poliitilise politsei abikomissar J.Eiskop. Nad olid politseimuuseumist kaasa võtnud kaks kinnist pakki ja pitseeritud ümbriku, milles oli kahe kuriteo kirjeldus. Asjaosalised ise ei teadnud, mis pakkides leidus ning milliseid andmeid oli kaaskirjas. Juures oli ka A.Miller, kes edastab oma raamatus „Selgeltnägemine ja ennustamine“ hüpnotiseeritud meediumi sõnu järgmiselt: “Imelik raske tunne. Vastu kätt puudutades tekitab see õudust. See ei ole kivi ega elutu asi. See on asi, millega peab olema ettevaatlik. See on surmariist, mis äratab eemaletõukava tunde. See on olnud vere sees. Selle asjaga on toimitud tegu, mis inimese südame külmaks teeb. Sellel on inimese veri.“ Meedium ei taha kirvest käes hoida. Kirves võetakse paberist välja ja meediumi sõrmed puudutavad metalli. Meedium räägib edasi: „On näha kõrgele tõstetud käsi ja veri. Tõstis käe kõrgele, et vihaga teist lüüa.“
Järgneb lööja välimuse kirjeldus. Meedium jätkab: „Lööja on pregu tumedas paigas, kus ta rahul ei ole. See on suur kivist hoone, pimedate akendega, must põrand, räpane ase. Mehel on seljas imelikud riided. Ta ei ole vaba. Kus käib, ei käi üksinda. Lööja on ärritatud olekus. See mees on viinanina – armastab juua. Umbes 30-a. Seda, keda löödi, ei saa näha. Nagu puud või latid. Teda ei ole..“
Hr Mets seletab eseme kohta, et sellega on toimitud mõrtsukatöö. Veri on veel kirve küljes. Mõrtsukas saatis oma teo korda ärritatud olekus ja on mõistetud 8 aastaks sunnitööle. Arvab, et süüdlane viibib karistusvangimajas. Ta on 61-aastane. Löödu suri saadud haavadesse. Sellega on meediumi kirjeldus täpne, välja arvatud vanus..“

TELEPAATIAKATSEID JA SPONTAANSETE PARANÄHETE TÕLGENDUSI

M.Kalamehe ja B.Johansoni koostöö algusperioodil, võimalik, et ka EMSi tegevuse esimestel aastatel korraldati terlepaatilisi katseid. Reklaami eesmärgil külastas B.Johanson sel puhul ajalehetoimetusi.Ühest „demonstratsioonesinemisest“ on juttu ka 1928. aasta 13. oktoobri „Rahvalehes“.

Pärast hüpnoosis sugereeritud hallutsinatsioonide demonstreerimist mindi üle telepaatiakatsetele. Pealtvaatajad andsid B.Johansonile kirjalikud juhised, mida ta pidi mõtteliselt meediumile sugereerima. Näiteks selline:
“Meedium mingu ühe seina ääres teiste keskel istuva härra K. juurde, võtku tema suust pabeross ja toogu see ülesande andja kätte. Siis võtku seina äärest tool, viigu see üle toa teise seina äärde, võtku seal seisev hr J. sülle ja pangu toolile istuma.“ Meedium täitis mõtteliselt saadud ülesanded hr K. vastuseisust hoolimata.

1933. aasta 12. jaanuaril oli Tallinnas omapärane seanss. Nimelt palus erukapten M. selgitada oma spontaanseid paraelamusi. Mõned lühimärkused.

1. Kapten rääkis, et oli mõni aega tagasi otsustanud koos naisega Lõuna-Eestisse motorrattaga matkama minna. Algul olnud kõik hästi, aga enne väljasõitu tulnud neile mõlemile peale rusuv ja halb tunne. Ettevalmistused olid tehtud, seepärast ei jäetud siiski sõitmata. Matk lõppes õnnetult: Viljandist väljumisel sõitis üks auto neile tagant sisse. Meedium seletas, et tegemist olnud eelaimusega. Halb enesetunne ja energia langus võivad olla tingitud ka halbadest vaimudest, kes imevad sellel inimesel, kel on ette nähtud kiusatusi läbi elada, „vereaurust fluidumit välja“.
Eluohtliku olukorra puhul toimuvat alati võitlus hea ja kurja vahel. M.Kalamees võrdleb okultisti matemaatikuga, kes on suuteline ette ütlema, millise tulemuse rea arvude korrutis annab.

2. 1913. aastal, kui kapten oli poisike, põdes ta väga rasket haigust. Kui ta hinge vaakudes voodis lamas, nägi vend üht valget kogu, kes paremat kätt tema pea kohal hoidis. Pärast seda haigus taandus.
Meedium seletab: “Kui tahetakse, et ta peab siin planeedil veel elama, oma ülesandeid täitma, siis saadetakse talle kaitsevaim, kes teda ka surmasuust ikka ja jälle välja toob.“

3. Selle juhtumi elas läbi kapteni sõber, kes teenis piirivalves. Sõber läinud öösel kell 12 surnuaiast mööda. Siis tekkis tal nägemus, et üks surnu tõusis hauast üles talle vastu. Kirjelduse põhjal oli hiljem arvatud, et tegemist oli endise külavanemaga. Meedium arvas, et see võis olla nägija enda eelmise kehastuse mõttepilt.

4. Kapteni lapsepõlvekodu juures oli olnud veel üks väiksem hoovipoolne maja, kus elas vana naine Liisi. Kui Liisi suri, nägid kapteni kaks venda ja ta ise, et laest kukkus alla tuletukk, sinakas suitsujuga taga. Tukk ei jäänud põrandale hõõguma, vaid haihtus. Meedium seletas, et sütt võiks võtta kui surma sümbolit: elutuli ju hääbub. Ta oletas, et võibolla heitis surija viimase pilgu pliidi all hõõguvatele sütele ja seda kujundit võisid näha ka sensitiivsed lapsed. Võis aga olla ka nii, et Liisi võrdles end enne surma läbipõlenud tuletukiga. See võrdlus oli nii elav, et muutus peenmateriaalsel kujul lastele nähtavaks.


M.KALAMEES SURMAST

1935. a 13.mail ilmus teadaolevalt viimane ajaleheartikkel, milles on juttu M.Kalamehest. Selle avaldas „Uudisleht“ ja see kandis pealkirja „Elu pärast surma“.

B.Johansoni andmete kohaselt oli ta viinud hüpnotiseritud M.Kalamehe korduvalt surija juurde, et ta teeks selgeltnägelikke vaatlusi. Järgnev tsitaat ongi neist muljeist:
“Tal on tunne, nagu oleks ta keha tugevasti paksu villasesse vaipa mähitud. Pind ta all kõigub ja lainetab ning ta silme ees sähvib ikka enam ja enam kuldkollaseid sädemeid. Sädemed koonduvad ühte keskpunkti ja võtavad kolmnurga kuju.
Ümberolijaid voodi jalutsist ja toalage surija ei näe, kuigi ta silmad on avatud. Ta kuuleb vaid endale hingeliselt kõige lähedamal seisvate isikute hääli. Arsti ja teiste hääli ta ei kuule.
Imelik magus roidumus levib ta kehas. Ajuti on tal tunne, nagu hõljuks ta lõpmatult eetrilises maailmas. Ta keha on kaetud mingi helendava kestaga. See peenmateriaalne aine koondub aegamisi südame poole ja helendab ikka rohkem. Ühtlasi muutuvad surija pea ja jalad külmaks.
Järsku hüüdis meedium: „Kui nüüd täiskuu valges surija peale langeks ja tagasein lilla või tumehall oleks,võiks iga juuresviibija näha surija eeterkeha!“
Nüüd liigub üks teine olevus, palju heledam ja suurem...Nüüd on ta päris lähedal. Ta tuli surija vaimule appi. Soo, nüüd nad mõlemad eemalduvad, kuid vaim jääb imepeene fluiidse paelakese abil kehaga seosesse.
Nüüd muutub meedium kummaliselt vaikseks. Ei hinga enam ja kukub jõuetult kokku. Samal silmapilgul haige suri.“

Ühel varasemal seansil, kus oli juttu enesetapja surmajärgsest seisundist, rääkis meedium:
“Praegu on ta kui unes, ei teagi, et ta surnud on. Alles kui keha täiesti kõduneb, saab vabaks. Parem oleks keha ära põletada. Ta oleks küll hirmsat piina tundnud, aga see oleks lühike. Aga põletamine hävitab ka eeter- ja astraalkeha. Siis peab ta uue eeter- ja astraalkeha hankima ja see on veel raskem. Siis saab kehast tundeid kokku ja ta ei ole siis normaalne, võib olla täiesti idioot. Praegune elu pole muud kui oma tulevase elusaatuse kujundamine.“

Rääkides sellest enesetapjast, ütles meedium:
“See ei olnudki tema tahtmine. Mingi vaim sundis teda, sest ta on eelmistes eludes end juba mitu korda maha lasknud. Ja see minevikumälestus, refleks kordus ka selles elus. See kordub talle ka tulevases elus. Nii kaua, kuni ta seda põlgama hakkab...Vaimsed mõrtsukad on jooksnud üksteisest läbi surnu juurde.“

HINNANGUID

M.Kalamehe võimete kohta on andnud hinnanguid paljud inimesed. Tema seansil viibinud isikud on enamikul juhtudel hämmastunud, kui täpseid detaile M.Kalamees nende elukäigu või seisundi kohta avaldas. Seansi protokolli lõpus kinnitavad nad seda oma allkirjaga. Vaid mõne üksiku seansi järel on märge, et täpsus oli „rahuldav“ või et meedium ei saanud uuritavaga kontakti.

Kõige paremini tundis meediumi muidugi B.Johanson, sest just tema viis läbi viimased 7000 seanssi. Oma heale rootsi tuttavale G.Sundquistile 1933. a 28. oktoobril saadetud kirjas ütles ta nõnda: “Kõik spetsialistid ja professorid tunnistavad selle meediumi kõige paremaks kogu maailmas.“ Samasugust seisukohta on B.Johanson avaldanud ka ajakirjanduses. („Eesti meedium maailma paremate hulgas“, „Uudisleht“ 1932).

Läti Parapsühholoogilise Seltsi omaaegne esimees prof K.Kupffer hindas M.Kalameest üheks Euroopa paremaks. B.Johansonile saadetud kirjas tunnistab ta seda ja kahetseb, et Lätis sellist meediumi käepärast pole. Ta on mures, et ainult loengute najal ei püsi huvi vaimsete nähete vastu kuigi kaua. Läti meedium prl Fink ei soovivat teaduslikest katsetest osa võtta ja pr Weckmann polevat enam sel tasemel kui kaheksa aastat tagasi.

1933. a 23. juuli „Päevaleht“ edastab C.Blacheri arvamuse, et meedium M.Kalamees on parim, keda tal on õnnestunud näha.

Rootsi Kirjanik ja hingearst Paul Bjerre andis M.Kalamehele pärast ühe seansi jälgimist sellise hinnangu: “Proua Kalamees ei ole küll minu juuresolekul andnud täit tõendust neist andeist, mida välismaa arstid, kriminaalpsühholoogid ja teised autoriteetsed isikud väidavad tal olevat, kuid pean siiski mainima, et siin ei saa tegemist olla pettusega. Pr Kalamehe segases kõnes – tõeline mõtete ja ideede džungel – võib siiski leida mõningaid selgeltnägemise tunnuseid. Võibolla on tegemist mõtete ülekandumisega, mis on meediumite puhul võrdlemisi tavaline nähe. Praegu on Eestis huvi metapsüühiliste uuringute vastu eriti suur. Võiksime isegi vaadelda Tallinna kui Põhja-Euroopa okultistide peakorterit ja seda tänu Eesti Metapsüühilisele Seltsile.

EMSi juhatuse liige J.Toots oli jälginud umbes 100 M.Kalamehe seanssi. Tema mulje on Paul Bjerre omaga mõneti sarnane: M. Kalamees on võimekam mõttelugemise ja psühhomeetria alal kui prohvetluses või oleviku selgeltnägemises.

Teine EMSi juhatuse liige, A.Miller kirjutab oma raamatus „Selgeltnägemine ja ennustamine“ nõnda: “Võimed, mis väljendavad oleviku, eriti aga mineviku selgeltnägemises, on äratanud välismaalgi tõsist tähelepanu. Välismaa ajakirjandus on suhtunud kiitvalt meie meediumisse, samuti on ta võimed jätnud hea mulje eriteadlastele, kes on osa võtnud temaga korraldatud seanssidest. Nagu tähendatud, on M.Kalamees peamiselt psühhomeetriline meedium, mispärast temale ei saaks esitada suuremaid nõudmisi tuleviku ennustamise suhtes. Ometi on teada mitmedki juhud, kus tal ka ennustamine on õnnestunud.

M.Kalamehel on päritud selgeltnägemise võime, mis nooremas eas avaldus ärkvelolekusarnases pooltransiseisundis. Võib väga kahelda, kas ta on selleks enam suuteline, sest viimaste aastate jooksul on ta oma mänedžeri polt alati suigutatud hüpnootilisse unne, isegi kuni kataleptilise olekuni.“

Katsete üldise korralduse kohta arvas A.Miller: “6-7 aastat tagasi oli mediumism kui niisugune Eestis avalikkusele täiesti uudne ja tundmata ala. Ja vist tuleks B.V.Johansoni arvele panna, et see viimastel aastatel meil kaunis laialdase populaarsuse on omandanud, sest mediaalsed seansid pr Kalamehega äratasid huvi ja isegi järeleaimajaid. Sellest ajast peale on seansid asjahuvilistele nende eralõbuks, mõnele isegi rahateenimise allikaks. Puudus süsteem, suund ja tarvilik ettevalmistus, et sooritatud seansid oleksid andnud tulemusi, mis oleks saanud teaduslike uuringute aluseks kasvõi metapsüühilise seltsi edaspidises töös. Teatud mõttes on aga seninegi tegevus oma otstarbe täitnud – eriti just meedium Kalamehe võimetest on säilinud mõned huvitavad näited, samuti mõnest teisest isikust.“

A.Milleri seisukoht ühtib J.Tootsi omaga: „Hea pill halva mängija käes.“

Omapäraseid mälestusi oli M.Kalamehest ka pr Martha Johansonil (hilisema nimega Dudkina-Griepenberg). Tema oli pealt näinud tuhandeid M.Kalamehe seansse. 1970. aasta 1. detsembril rääkis ta, et M.Kalamees oli ärkvelolekus tavaline, kohati isegi kapriisne naine. Sellest, mida ta rääkis hüpnoosiseisundis, ei mäletanud ta hiljem mitte midagi. Hüpnoosis oli ta aga puhuti hämmastavate teadmistega.

Martha Johansonile, kel oli võimalus jälgida M.Kalamehe seansse aastail 1928-1935, oli jäänud mulje, et hilisematel seanssidel hakkas meedium rohkem rääkima üldistes probleemidest.

Mõnikord esines ta nagu spiritistlik meedium, kellel oli ühendus vaimse plaaniga. Kord, ühel 1932. a seansil avaldas vaimolevus isegi, et on endale kasvatada võtnud ühe vähearenenud vaimu (st Mai Kalamehe)!
Vasta
#4
Tänan Marina arhiivimaterjalide eest.

Mai Kalamehe saatuse kohta pärast sõda pole midagi kuulda olnud, kuid portaali geni.com andmetel on ta jõudnud Rootsi ja seal ka 1965 aastal 89-aasta vanusena surnud.

Tema uueks perekonnanimeks on Reiter.

http://postimg.org/image/s6d1zfiir/
Vasta
#5
Tänud Marina, noppisid hea tüki välja.

(Ühel varasemal seansil, kus oli juttu enesetapja surmajärgsest seisundist, rääkis meedium:
“Praegu on ta kui unes, ei teagi, et ta surnud on. Alles kui keha täiesti kõduneb, saab vabaks. Parem oleks keha ära põletada. Ta oleks küll hirmsat piina tundnud, aga see oleks lühike. Aga põletamine hävitab ka eeter- ja astraalkeha. Siis peab ta uue eeter- ja astraalkeha hankima ja see on veel raskem. Siis saab kehast tundeid kokku ja ta ei ole siis normaalne, võib olla täiesti idioot. Praegune elu pole muud kui oma tulevase elusaatuse kujundamine.“
Rääkides sellest enesetapjast, ütles meedium:
“See ei olnudki tema tahtmine. Mingi vaim sundis teda, sest ta on eelmistes eludes end juba mitu korda maha lasknud. Ja see minevikumälestus, refleks kordus ka selles elus. See kordub talle ka tulevases elus. Nii kaua, kuni ta seda põlgama hakkab...Vaimsed mõrtsukad on jooksnud üksteisest läbi surnu juurde.“)

Ega nõidu ilmaasjata põletatud ja juudid ei luba mingil juhul isegi pere tahtmisel surnu põletamist. Ka Vanga nägi põletatud surnuid teistmoodi kui maetuid. Kui maetud ilmusid ta ette kohe ja tervikutena siis põletatud mingi pilvekese seest moodustasid aegumisi keha. Seega põletamine ei soodusta ei normaalset ümbersündi ega häid võimalusi tulevikueludes.
Vasta
#6
See tundub küll sulatõsi olema,surnud sugulased kes ühesjupis hauda pandud,näen unes ja suhtlen aegajalt ka sama teed läinud koeraga,kes põletatud,ei ole kordagi unes näinud...
Vasta
#7
(21-02-2016, 14:08 )Kotkatiib Kirjutas: Mis puudutab tema võimalikku kaasatust natside tuumaprogrammis, siis seda mõistagi see artikkel ei hõlma.

Kas ta üldse mingis tuumaprogrammis osales? Kas selle kohta on mingeid materjale Saksamaal või mujal säilinud?
Ta oli ju ainult meedium nagu ma aru saan.






Vasta
#8
(23-02-2016, 15:00 )Chaos Kirjutas: VS Juutide "põletusmatuseid" kõikidest matustest on umbes 20% ja see protsent on väga kiirelt kasvamas. Keegi ei keela seda. Mõned radikaalsemad rabid ei nõustu põletatule korraldama ärasaatmis tseremooniat, aga neid on vähe ja see pole tabu seal.

Et siis juudid kisavad natside poolt toime pandud juudipõletamistest kui holokaustist ja ise põletavad oma surnuid??? Sa salle teema tagapõhja ikka oled uurinud või lahmid niisama, niigi on kõikides teemades juba iga teine postitus sinu tehtud, milleks selline logorröa. Troll?

Vasta
#9
(23-02-2016, 15:26 )Nofretete Kirjutas:
(21-02-2016, 14:08 )Kotkatiib Kirjutas: Mis puudutab tema võimalikku kaasatust natside tuumaprogrammis, siis seda mõistagi see artikkel ei hõlma.

Kas ta üldse mingis tuumaprogrammis osales? Kas selle kohta on mingeid materjale Saksamaal või mujal säilinud?
Ta oli ju ainult meedium nagu ma aru saan.
Tõepoolest, kas ta üldse osales natside uurimisprogrammides? Ja kui osales, siis kuidas ta sealt eluga pääses?

Vasta
#10
Otsisin, kas kuskil on midagi. Aga ei leidnud. Võib-olla on saksa keeles selle kohta midagi avaldatud?

Seni näib, et Marina toodud teave ongi ainuke.
Kirjutatud siis eespool:
Kui ta 1934. aasta kevadsuvel Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Ühingus viibis, paluti temalt mitme rakendusteadusliku probleemi lahendust. Nende seas olnud ka küsimus, kuidas kaitsta Aafrikasse eksporditavat tsinkplekki ülekuumenemise eest. Meedium soovitas katta pleki spetsiaalse puitisolatsiooniga, mille optimaalse koostise ta sadade puuliikide seast välja valis. Leiutisele olevat võetud patent.

Nagu eeltoodust näha, püüdsid meediumi ideede generaatorina ära kasutada eeskätt rootsi ja saksa ärimehed. Eesti äriideede testimise kohta puuduvad andmed.

III Reichis muidugi oli kaasatud palju meediume. Ei tea ka seda, kas ta teiste tolleaja meediumitega oli tuttav. Seda oleks päris huvitav teada.
Vasta
#11
(25-02-2016, 14:17 )Chaos Kirjutas: Nii, et Natsid põletasid juute hoopis selleks, et hävitada nende eeter- ja astraalkeha? Mul on jäänud mulje, et sa evid arusaama, et mingit holokausti pole olnudki. Otsusta ise ära kas toimus või ei. Ja pole veel kuulnud, et probleemiks oleks olnud põletamine vaid probleemiks on/oli tapmised. Teiseks ei ole põletusmatused Iisraelis tabu. Matused on seal täpselt samasugune äri kui mujal maailmas ja krematooriumid toimivad. Arvatavasti on põletusmatused euroopa ja ameerika juutide seas veelgi levinum. Siin keegi sellekohta eraldi statistikat ei pea. Helista mõnda matusebüroosse ja küsi järgi.
Veidi imeliku mehe imelik jutt. Palusin sul teemaga tutvuda aga selle asemel süüdistad mind teab milles, erinevalt sinust tean mida räägin, põletamine on lõplik ohver jumalale ja see ei pea ometi juut olema.
2.3. Категорический запрет кремации, важность захоронения тела в земле
http://www.machanaim.org/yearroun/traur/traur2.htm

Vasta
#12
(23-02-2016, 12:10 )VironShaman Kirjutas: (Ühel varasemal seansil, kus oli juttu enesetapja surmajärgsest seisundist, rääkis meedium:
“Praegu on ta kui unes, ei teagi, et ta surnud on. Alles kui keha täiesti kõduneb, saab vabaks. Parem oleks keha ära põletada. Ta oleks küll hirmsat piina tundnud, aga see oleks lühike. Aga põletamine hävitab ka eeter- ja astraalkeha. Siis peab ta uue eeter- ja astraalkeha hankima ja see on veel raskem. Siis saab kehast tundeid kokku ja ta ei ole siis normaalne, võib olla täiesti idioot. Praegune elu pole muud kui oma tulevase elusaatuse kujundamine.“
Rääkides sellest enesetapjast, ütles meedium:
“See ei olnudki tema tahtmine. Mingi vaim sundis teda, sest ta on eelmistes eludes end juba mitu korda maha lasknud. Ja see minevikumälestus, refleks kordus ka selles elus. See kordub talle ka tulevases elus. Nii kaua, kuni ta seda põlgama hakkab...Vaimsed mõrtsukad on jooksnud üksteisest läbi surnu juurde.“)

Ega nõidu ilmaasjata põletatud ja juudid ei luba mingil juhul isegi pere tahtmisel surnu põletamist. Ka Vanga nägi põletatud surnuid teistmoodi kui maetuid. Kui maetud ilmusid ta ette kohe ja tervikutena siis põletatud mingi pilvekese seest moodustasid aegumisi keha. Seega põletamine ei soodusta ei normaalset ümbersündi ega häid võimalusi tulevikueludes.

Kas on ka vahet, kas põletada äkitselt surma saanud (enesetapp, õnnetus) keha või siis aeglaselt surnud keha?
Ma olen vähemalt nii aru saanud, et kui äkitselt surra, siis peenmateeria jääb kehasse lõksu ja võib-olla seetõttu siis on vajalik ka, et keha kõduneks, et energiad vabaneksid.
Samas kui aeglaselt surra, kas siis mitte suremise protsessi käigus need energiad ei lahku kehast? Ja kui energiad on kehast lahkunud, siis mis vahet sel on, kas keha matta või põletada?

Või siis üks teine mõte. Kas matmisega ei jää oma keha külge aheldatuks? Seetõttu siis Vanga nägi matetud surnuid palju kiiremini ja selgemini, sest nad pole saanud kuhugi edasi liikuda, ikka veel tugevalt seotud oma materiaalse kehaga? Ning põletades saab vabaks, kui just ei ole äkksurm ning peenenergiat ära ei põletata.
Vasta
#13
Lp. foorumlased, teema on Mai Kalamehest mitte põletusmatustest! Püsitagu teemas!
Vasta
#14
Sama allika andmetel, mida oma eelmises postituses siin teemas tsiteerisin, on Mai Kalamees elanud oma elu lõpuaastad (?) Hitleri Saksamaal. Tõenäoline on, et teda seal uurimistöösse kaasati.
Vasta
#15
(21-02-2016, 14:08 )Kotkatiib Kirjutas: Ajalehes Pealinn ilmus artikkel Mai Kalamehest ja tema tegemistest kodanlikus Eestis. Mis puudutab tema võimalikku kaasatust natside tuumaprogrammis, siis seda mõistagi see artikkel ei hõlma.

http://www.pealinn.ee/kultuur/selgeltnag...tu-n162828

Mitte kodanlikus Eestis vaid esimeses Eesti Vabariigis. "Kodanlik Eesti" on nõukogude okupatsiooniajastu terminoloogiast nagu ka Suur Isamaasõda = Teine Maailmasõda.
"Kodanlik" ei ole mitte ajalooline nimetus vaid ideoloogiline nimetus.
Vasta
#16
(03-03-2016, 11:23 )Wilholmensis Kirjutas:
(21-02-2016, 14:08 )Kotkatiib Kirjutas: Ajalehes Pealinn ilmus artikkel Mai Kalamehest ja tema tegemistest kodanlikus Eestis. Mis puudutab tema võimalikku kaasatust natside tuumaprogrammis, siis seda mõistagi see artikkel ei hõlma.

http://www.pealinn.ee/kultuur/selgeltnag...tu-n162828

Mitte kodanlikus Eestis vaid esimeses Eesti Vabariigis. "Kodanlik Eesti" on nõukogude okupatsiooniajastu terminoloogiast nagu ka Suur Isamaasõda = Teine Maailmasõda.
"Kodanlik" ei ole mitte ajalooline nimetus vaid ideoloogiline nimetus.
Ma kasutasingi nõukogude terminoloogiat, sest mulle meeldib see väljend. Aga võib kasutada ka ühendit "Pätsu ajal". Teengi oma lause ümber:

"Ajalehes Pealinn ilmus artikkel Mai Kalamehest ja tema tegemistest Pätsu ajal"

Vasta
#17
Esimene osa.MAI KALAMEES

Paradoks 8/1994
Ilmar Soomere. Katkend 1994. a. veel ilmumata raamatust "Vaimuelust Eestis". (Ilmus 1997.a.)

Tsitaat:ELUKÄIGU KILDE

Tuleb tunnistada, et Eesti arvestataima meediumi, Mai Kalamehe isiku kohta on säilinud äärmiselt vähe materjali. Arvan, et mõningal määral on siin tegemist ka B.Johansoni teadliku tegevusega.

Esimesed teated hüpnotisöör B.Johansoni tegevuse kohta ilmusid ajakirjanduses 1927.aasta juulis. Sel ajal kasutas B.Johanson juba Mai Kalamehe kui hüpnoosimeediumi võimeid. Paarikümnes Mai Kalameest puudutavas "Rahvalehe", "Päevalehe", "Pärnu Postimehe", "Kaja", "Esmaspäeva" jt artiklis pole teda 1927.-1931.aastal paraku isegi nimepidi mainitud, rääkimata tema isiku tutvustamisest! Juttu tehakse ikka hüpnotisöör B.V. Johansonist "oma meediumiga" või lihtsalt "meediumiga". Räägitakse "vanemast naisest, kel juustes halli", "kõhnast sügavate silmadega meediumist", "halli peaga kõhnast daamist", "pr. K-st", "pr. M.K.-st" või ei mainita B.Johansoni suursaavutuste juures üldse kedagi teist. Niisugust suhtumist tuli ette ka pärast 1932. aastat.

B.Johanson hoidus kiivalt M.Kalameest kellelegi teisele loovutamast ja seetõttu varjas ta üldsuse eest sedagi, milliseks kujunes M.Kalamehe saatus, kui ta oli 1935. aastal Eestist lahkunud.

Midagi on siiski teada. Õnneks on säilinud M.Kalamehe ankeet, mille ta oli täitnud okultismiringi astudes. Kuupäeva pole märgitud. Uus liikmekandidaat nimetab end Mai Reiteriks, sündinud Kalamees. Ta on sündinud 26. aprillil 1876 (vene kalendri järgi 13. aprillil 1876), teisipäeval kell 10. Tema isa nimi oli Hindrik, ema Ann. Oma vanematel oli ta esiklaps. Kui palju peres veel lapsi oli, pole teada. Vähemalt üks õde tal oli, kes tema eest hiljem püüdis välja astuda. Üks õde ja vend aga olid surnud noorelt sarlakisse.

Ankeedis oli ka välimust puudutav punkt. M.Kalamees on märkinud, et tal on pruunid silmad, tume näovärvus, juuksed olid varem tumebrünetid, nüüd aga on hallid.

Kaheksa aasta vanuselt täheldas ta endal prohvetlikke unenägusid, mida usaldas vaid isale. Kui ta oli ilmutuse saanud, oli ta õnnelik. Okultistliku kirjanduse lugemiseni jõudis ta alles 35-37 aasta vanuses (seega 1911-1913). Kirjandus aidanud tal paremini mõista lapse- ja neiupõlves nähtud nägemusi.

Hr. Reiteriga sõlmitud abielust pole midagi teada.

Ajaleheartiklites on mainitud, et ta on töötanud majateenijana. Ka on ta tegutsenud sensitiivina. Ankeedis kirjutab ta nõnda:
„Võtan neid vastu, kellel on küsimusi elu lahendamiseks, ja sissetulekud saan nendest annetustest, mis vabatahtlikult antakse.“

M.Kalamees on elanud majanduslikult kitsastes oludes. Ankeedis mainib ta, et seetõttu jäänud vallakoolgi (so kolm klassi) lõpetamata. Ta oskas lugeda ja kirjutada, võõrkeeli polnud ta õppinud.

Ankeedi võis ta täita 1927-1929. aastal, sest 1930. aastal, kui loodi Mediaalse Nõuande Kabinet, elas ta juba B.Johansonide peres Raua t. 21-8. Vahepeal oli ta veel elanud Narva mnt 34-1 Dagmar Luige majas.

M.Kalamehe ja B.Johansoni kohtumisele aitab ehk valgust heita artikkel „Selgeltnägija varanduse jahil“ („Esmaspäev“, 16. juuli 1928). Seal on „pr K“ kohta öeldud, et ta on Tallinnas „õige laialdaselt tuntud“. Varem on ta harrastanud autohüpnoosi kristallkuuli vaadates. Martha Johansonilt (hilisem M.Dudkina) saadud andmete kohaselt näinud ta ühes nägemuses juba aastaid enne B.Johansoniga kohtumist temasarnast meest ning teadis ette, et ta selle isikuga kohtub ja temaga koos töötama hakkab.

Nimetatud artiklis on aga viide hoopis teist laadi kristallkuulinägemuse kohta. Nimelt näinud pr K „poolteist aastat tagasi“ (1927.a. jaanuaris?) üht Saksa sõdurit, kes teatanud, et ta oli 1918. a. Eestis olles varastanud plaatina ja matnud selle Kadriorgu Piritale viiva tee lähedale 7 jala sügavusele maasse. Plaatina olnud kahes metallkastis. Matmiskoht olnud märgitud ühele puule ja tarale tehtud tähise abil.

Esialgu polevat M.Kalamees midagi ette võtnud. Mõne aja pärast otsinud teda üles aga üks härra. Too oli sõitnud Tartu-Tallinna rongis ja saanud kokku ühe sõbraga, kes avaldanud talle, et saanud hiljuti Saksamaalt kirja. Selle saatja olnud ta tuttav ning kirjas olnud teade, et sõja ajal Eestis viibides peitnud ta suurema koguse plaatina Kadriorgu 7 jala sügavusse maa sisse. Ta andnud ka täpsemaid juhiseid, kuidas varandust leida. Leiu säilimise korral nõudnud ta poole selle väärtusest endale. Sõber kirjutanud tuttavale kirja, paludes andmeid täpsustada, kuid siis tulnud Saksamaalt teade, et adressaat on surnud. Nii pöörduski härra selgeltnägiija pole.

Kadriorus käik jäi oodatud tulemusteta. Edasi kirjutab leht:
“Nüüd on selle imeliku loo vastu huvi tundma hakanud mõned meie teaduslikud okultistid. Üks meie parematest hüpnotiseerijatest teeb katseid meediumiga, et see transi seisukorras varanduse asukoha ära näitaks.“
Artiklis oli juttu veel pendli kasutamisest.

Ilmselt ei andnud ka see metoodika tulemusi, sest pururikkaks ükski asjaosaline ei saanud. Pole teada, kas see lugu täpselt niisugune oligi, nagu leht kirjutab, aga tõenäoline on, et 1927. aasta viis M.Kalamehe ja B.Johansoni kokku.

Järgnes koostöö. Nad esinesid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares jm, kuid nende tee viis ka Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Norrasse, Taani, Saksamaale, Prantsusmaale, Austriasse, Tšehhoslovakkiasse ja Poolasse.

Mida rohkem aega möödus, seda selgemaks sai üldsusele, et koostöö oli asendunud peremehe ja teenija rolliga. Ülemäärase koormuse tõttu ilmnesid M.Kalamehel tervisehäired.

1. juunil 1933 korraldatud hüpnoosiseansil, kus dr E.Hamani juuresolekul analüüsiti Marina T. Tervist, hakkas meedium rääkima ka muust. Seansi protokollist nr 5366 loeme:
“Edasi tegi meedium iseenese tervislise seisukorra analüüsi. Tal on pööraselt suured valud kõhus, mis on tingitud kõhumusklite rebenemisest ja sisemisest verejooksust. Dr E.Haman küsis – kuidas teda, so tema tevist parandada, kuna meedium ka äärmise väsimuse ja verevaeguse all kannatab.
Meedium ütleb: „Rahuliste heas meeleolus lamada; soojad viinakompressid. Sisse võtta maksa preparaati Heparexi ja raua tilkasid, pärast poole arseenikut.““

Kahjuks ei selgu lähemalt, mis põhjustas kõhupiirkonna kahjustuse – lihasrebendi ja sisemise verejooksu.

Kuu aega hiljem jõuab avalikkuse ette teade, et Mai Kalamehe õde on esitanud kohtule kaebuse („Hüpnotisöör B.W. Johanson süüpingis“, „Rahvaleht“ 22. veebruar 1933):
“Mõni aeg tagasi meedium Kalamehe õde andis kaebuse kohtusse, süüdistades Johansoni selles, et ta ekspluateerib kaebaja õde ning hoiab enda juures tahtejõuetut meediumi vastu selle tahtmist.
Kohus ei saanud võtta kaebust sisulisele arutlusele, kuna kaebajal polnud esitada oma õe volitust.“

Nii möödub veel aasta ja siis ilmub artikkel „Mure meediumi pärast. Hüpnotisöör Johanson ja tema äri“ („Rahvaleht“, 13. juuli 1934):
“Meedium Kalamehe kohtlemisest hüpnotisööri perekonna poolt liiguvad metapsüühikute ringkondades kummalised teated, mis põhjust on andnud hüpnotisöörile korduvate märkuste tegemiseks. Nii võisid seltsi juhatusliikmed mitmel korral näha, et meediumi näol ja kehal olid sinised plekid. Meedium seletas siis ikka, et plekid olevat tekkinud kukkumisest, ja vaikis.“

Veel teinegi artikkel, „Inimhinge salasopid“ („Rahvaleht“, 18.juuli 1934) kirjutab M.Kalamehe olukorrast. Jutt on ühest Tallinna pedagoogist, kes tegi hüpnoosialaseid katseid ja kel oli õpilaseks hüpnotiseerimist õppiv Valga proua. Edasi loeme:
„Proua jalutas Tallinna tänaval. Temale tuli juurde hüpnotisöör Johansoni meedium pr Kalmees ja ilma, et ta oleks millalgi ennem näinud Valga prouat, ütles: „Ma näen teie silmadest, et te oskate hüpnotiseerida. Hüpnotiseerige mind nii, et ma pääsen lahti Johansoni mõju alt.“
Valga proua oligi teinud, mida temalt paluti, sugereerinud pr Kalamehele, et ta ei allu enam hüpnotisöör Johansoni tahtele. Tagajärg oli, et pr Kalamees tegi katset põgeneda Johansoni juurest.“

Meediumi tahtis aidata ka veidi idealistlik, aga muidu teravapilguline spiritist prl H.Reise. Oma raamatus „Mediumism ja meediumid“ kirjutab ta nõnda:
“Enne minu ärasõitu oli pr K avaldanud soovi kelleltki teiselt meediumilt kuulda, miks ta nii palju peab kannatama. Olin lubanud talle seda kombineerida nii, et see ei saa kellelegi teatavaks ... Lõpuks tegin talle teatavaks, et kavatsusel olev seanss oleks olnud kuskil hotellis. Pr K oleks teise meediumi abiga hüpnoosi mõjust lõplikult vabanenud ja järgmisel päeval sõitnud minuga maale puhkama.
Kiri, mille ta rongile minnes oleks postkasti lasknud, oleks olnud lühike teadaanne politsei peavalitsusele, et ametivõimud juhtumil, kui hr J teda hakkaks otsima, hüpnotisöörile teeksid selgeks, et orjapidamine Eesti Vabariigis pole lubatud."

Oma tõenäoliselt viimases kirjas (27. oktoober 1934), mille B.Johanson sai kirjutada EMSi esimehena, teatab ta tuttavale ärimehele hr K.Dielströmile Rootsi:
“Ja hoida sarnast väärtuslikku meediumi, kes võiks tuhatkorda enam kasu tuua tööstusele, leiutiste juures jm ainult väikeste küsimuste jaoks on ka ülekohus. Ja kõige selle tõttu kavatsen varsti kuhugile ära sõita.
Aga Berliini sõita mul isu ei ole. Sest need mehed kasutavad meediumi viimase võimaluseni välja ja honorari suhtes petavad.“

1935. aasta algul ongi M.Kalamees ühe B.Johansoni tuttavaärimehe hr G.Sundquisti juures Rootsis. Viimaseks dokumendiks M.Kalamehe kohta on hr G.Sundquisti kiri, mille ta on B.Johansonile saatnud (10. oktoobril 1935). Seal teatatakse, et Rootsis peatumise luba oli pr Kalamehel 1935. aasta lõpuni. Ja edasi:
“Selle aja kestel tehti temale ettepanek kellegi härra poolt; arvan, et see oli juhataja Dielström, saab reisu mingisugusesse paika või koloniisse välismaal. Arvan, et siin oli tegemist Kaliforniaga, kuna öeldakse, et mainitud koha asupaik olevat Panama lähedal Vaikse ookeani juures.“

Edasi teatatakse, et 29. septembril 1935 oli pr Kalamees sõitnud Göteborgi, „kuna ta ei soovinud edasi sõita ei Soome ega Eestisse, siis arvatavasti on ta juba merereisil...
Kalamehele lubati anda tagasisõidupilet, kui tal ei peaks meeldima koht, kuhu ta sõitis ...
Ta on hea inimene. Kellelgi pole õigust tema üle käskida.

Mis sai M.Kalamehest edasi, pole teada. On säilinud üks professor Karl Kupfferilt B.Johansonile saadetud kiri (10. aprill 1937), kus on mainitud ka „Frau Kallameest“ ja mingit summat 350 latti. Kahjuks pole käekiri loetav ja jääb ebaselgeks, kas polnud M.Kalamees 1937. aasta algul ehk Riias.

Igatahes ilmus 1937. a. Juunis „Vaimsuse Ideologias“ nr 3 lk 52 artikkel “Meedium Kalamees sakslaste tööriistaks“, kus on kirjas:
“Nüüd on toimetusele saabunud andmeid, mis kinnitavad MK Berliinis viibimist. Millise hinna eest sakslased ta on omandanud ja kui kauaks, selle kohta puuduvad andmed.
Praegu kasutavat eesti meediumi võimeid mitmesuguste uurimuste ja teaduslike küsimuste lahendamise juures kaunis edukalt – muuseas ka keemiliste vahendite koostamisel.“

Võibolla ongi see viimane lause andnud ainet kuuldustele, nagu oleks M.Kalamees aidanud Hitleri natsirežiimil leiutada kontsentratsioonilaagrites kasutatud mürkgaasi (Cyclon-B). Mingit dokumentaalset alust niisugustel kuuldustel muidugi teadupärast pole. Varem oli ta olnud Berliinis Teadusliku Okultismi Seltsis uuringutel 1931. ja 1934. a. Siis käsitleti küll vaid tervishoiualaseid, filosoofilisi ja rakendusteaduslikke, mitte aga sõjalisi probleeme

Kui 1970. aasta 1. detsembril Martha Dudkinaga vesteldi, teatas viimane, et sel ajal juba surnud Narva mnt haigla meditsiiniõe Vanaveski olevat saanud ühelt tuttavalt USAst kirja. Seal mainitud, et M.Kalameest olevat nähtud viimati Berliinis enne 1945. aasta suuremat pommitamist. Sel ajal polevat ta enam mediumismiga tegelenud. Kui M.Kalamees tõepoolest oleks osalenud Cyclon-B leiutamisel, oleks teda vaevalt ellu jäetud või vabadusse lastud.

MAI KALAMEHE SEANSID

Arvatavasti on M.Kalamees ainus eesti meedium, kelle seansside enamik on protokollitud ning osaliseltki säilinud. Mitmes erakirjas mainib B.Johanson, et M.Kalamehe seansse on kokku olnud ligi 7000.

*Pr Juli L-ile ütles meedium, et tal on kuri silm.

*Hr Hans N-i iseloomustas ta Stockholmis 28.augustil 1932 kui „kahe hingega meest“.

*Päev varem, 27. augustil 1932 on ta Stockholmis hr Ernst H-le teatanud, et selle kaksikpojad Sven ja Hilde on pärit eri isadelt!

*Prl V olevat elanud „Kristuse ajal“ mehena.
28. detsembril 1933 oli EMSil Kristusele pühendatud seanss. Seal ütles M.Kalamees: “See suur silmapilk, mil Kristus sündis, oli enam sügisene aeg. Aga praegune jõulude pühitsemise aeg on sellepärast väga kohane, et maakera pöörlemine pöörab valguse poole ja ta on tõeline valgus.“ (Muuseas ta nimetas seansil katoliku usku antikristuseks.) Kõrvalpõikena mainin, et tšehhi astronoomi J.Šurani uurimuste põhjal on Jeesus Kristus sündinud 22. novembril.

*Hr Leo W-le, kes on teinud enesetapmise katse, ütleb ta, et see ei õnnestu ka edaspidi. Ta võib vaid vigaseks jääda aga ei sure. Samas mainib ta, Leo Wle toovad õnne 4-sisaldavad arvud, nagu 4, 14, 24 jne.

*Pr Xenia P-le teatab ta, et tema kaitsevaimuks on üks kõrgem vaim, kel pole nime.
Pr Edith H-le soovitab ta lükata planeeitud USAsse sõidu jõulupühadejärgsele ajale edasi. Muidu võivat õnnetus juhtuda.

*Pr Hilda H-le mõjuvast „kurjast silmast“ räägib ta nõnda: “Kellegi väga tugev ja energeetiline pilk on eeter- ja astraalkehale haiget teinud ja seda on äärmiselt raske parandada. Aga kui teaks, kes see inimene oli, oleks tarvis talle seda öelda ja inimene on siis silmapilk vaba.“

*Pr Elsa M-i pojal on oht iga 8 aasta tagant haigestuda. Kui ta nüüd suudab haigusele vastu panna, elab üle 26 aasta.

*Hr Karl D-le tema ema kohta: “Kui tal sel või tuleval aastal midagi ei juhtu, siis elab ta 100 aastani.“

*Hr Sundquistile: „Neerudel on kooskõlaline kontakt silma hädadega.“

*Dr Leesmendile: “Soovitav on magada pea põhja poole.“

*Pärast pr Elfriede G. Surma (28.märts 1933) oli seanss 31. märtsil. Küsiti kas pr Elfriedel oli olnud mingeid viimseid soove, mida ta polnud võimeline välja ütlema. Meedium räägib vaimust: “Elfriede kaebab, et kuigi ta on surnud, ei saa ta fluiidset paela kaela ümbert lahti.“ Meedium teeb ettepaneku panna laiba pea juurde valgeid lilli, et energia lilledesse läheks ja hing täielikult vabaneks. Ta lisab veel: “Elu on kool. Ta läheb ühest klassist teise. Surm on eksam.“

*Analüüsides vähe motiveeritud enesetappu, arvas M.Kalamees, et selleks oli inimest sundinud üks halb vaim. Arutledes surma üle, mainib M.Kalamees, et laiba põletamisel hävivad eeter- ja astraalkeha ning see võib põhjustada järgnevas elus hälbeid. Halvad vaimud võtavad energiat värskelt surnud laiba juurest.

*Pr Hilda V-le: “Pimesool on väga tähtis elund, peaaegu kilpnäärmesarnane. Kel pimesool on terve, sellele ie hakka nii kergesti haigused külge. On energiline.“

*Huvitava retsepti andis meedium naisele, kes kannatas „lõua krambi“ all. Ta väitis, et see tuleb pidurdatud seksuaalsusest ja raviks on abielluda!

*Pendeldiagnoosija Mihkel A. Kohta arvab ta: “Eelmises elus on ta palju metapsüühiliste võimetega tegelenud. Ta oli mineviku elus suurte võimetega selgeltnägija.“

*Pr Helene R-ile tema poja haiguse kohta: “Kui hingeline jõud on kadunud, siis hävib ka kõige tugevam keha.“ Pojal on „hallitusseenetus“ soolde läinud. Raviks soovitab ta süüa maksa ja panna rõugeid.

*Hr Joosep A-le Kuressaarest: “Mida selgemad unenäod, seda rohkem on isikul enese üle võimu ja seda loogilisem on mõttekäik.“ Üldse on taju erksam noorel kuul.

*Hr Karl M-le: “Hingelised inimesed peavad vabad olema, mitte end tõotustega siduma.“
Peavalu võib tekkida ka kõhuhaiguse tõttu.

*Pr Adele N-le: “Kui ta 3-4 kuu pärast (uuesti) ei abiellu, siis läheb see tühja.“

*Hr Juulius T-le: „Lepamahl ja ümarad lepaurvad aitavad kaasa vähi ravile. Kuusetõrva sissevõtmine on aga tuberkuloosi vastu.“
järgneb...
Vasta
#18
Tallinnas Lühikese Jala väravatornis on näitus "Metapsüühiline Tallinn", kus on peategelane meedium Mai Kalamees. Näitus jääb avatuks kevadeni?? (nii ütles piletimüüja, artiklis on teine info).
https://www.linnamuuseum.ee/cat-kiek-in-...avatornis/
Mõnus koht sellise näituse jaoks.
Näitusel on mitmed seansside protokollid. Info aga nt Lenini kohta on mõnevõrra lühem kui see, mida kirjutas Ilmar Soomere (vt postitus kuupäevaga 22-02-2016), nüüd ei teagi, kas Soomere kirjutas juurde või näitusekorraldajad ei pannud kõike välja. Mai Kalamees vaatas ka tulevikku aastasse 2000. Selle kohta saab öelda, et aja määramine on raskem kui selle määramine, et mis juhtub. Ja noh, Tallinn siiski ehitati üles uuesti.

Mai Kalamees suri 1965. aastal Rootsis. 1937. a kasutati teda Saksamaal mitmesugustes uuringutes, viimati nähti teda Saksamaal 1945. a.

..........................[Pilt: Metaps%25C3%25BC%25C3%25BChiline%2BTallinn1.JPG][Pilt: Metaps%25C3%25BC%25C3%25BChiline%2BTallinn.JPG]
Vasta
#19
Mai Kalamees on ennustanud aasta 2000 kohta (näitusel seda miskipärast lugeda ei olnud, või ma ei pannud tähele) - "Pan-Euroopat ei saa üldse kunagi olema. Ka Rahvasteliit on vahepeal kadunud. Venemaal kaob kommunism ja tulevad uued riigid - Ukraina, Valgevene ja Georgia. Nad saavad iseseisvaks. Karjala ühineb Soomega."
https://sobranna.elu24.ee/4376825/eesti-...upnotisoor

Päris palju on täppi läinud. Loodame, et Pan-Euroopaga läheb ka.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat