• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 9
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Hiina
#1
Leidsin, et ei tea Hiinast suurt midagi.
Seega teen eraldi teema.
Sissejuhatuseks sobib ehk Diplomaatias avaldatud artikkel.
Kas Hiina tõus viitab ammu ennustatud Õhtumaa allakäigule?

Praegu Hiina territooriumi põhiosa kontrolliv riik, Hiina Rahvavabariik, kujunes 1949. aastal, kui Hiina Kommunistlik Partei võitis kodusõja ja kehtestas oma võimu Hiina mandriosas (Taiwani saar jäi kodusõja kaotanud Kuomintangi partei kontrolli alla).

Eestlase jaoks on Hiina olnud ajalooliselt kauge ja mõistatuslik maa, kus inimesed teevad asju teistmoodi kui eurooplased, kus riisi söödi pulkadega ja naiste jalad köideti nende väiksemaks muutmiseks kokku. Rahvavabariigi-aegse Hiina ajaloost on paljude vanema põlvkonna inimeste jaoks meeldejäävaim sündmus 1960. aastate lõpu nn kultuurirevolutsioon, kui oma vanematest targemateks kuulutatud noorte massid riigi pea peale pöörasid, esimees Mao tsitaatidekogumik käes. Sellise narratiivi kõrvale, mis tõstab esile Läänest erinevatele väärtushinnangutele tuginevat käitumist, on aga viimaste aastakümnete jooksul kerkinud ka arusaam Hiinast kui tõusvast majandusjõust, kes suudab lääneriikide ja rahvusvaheliste suurkorporatsioonidega maailmaturul edukalt võistelda. Hiina on praeguseks tõusnud suuruselt maailma teiseks majanduseks, suurimaks eksportijaks ja üha rohkem räägitakse ka Hiina kasvavast sõjalisest võimsusest ning edust teaduse ja tehnika arendamisel, seda kas või Hiina taikonautide tihenevate kosmosekülastuste tõttu.

http://www.diplomaatia.ee/artikkel/hiina...ja-maailm/

Oodatud teemasse arvamused ja uudised Hiina kohta.
Neid uudiseid on küll siin seal teemades ette tulnud, kuid ühtset pilti tänapäeva Hiinast ei ole.
Vasta
#2
Aitan teemat sisustada/risustada.
Hiina just pidas sõjaõppust Tai piiri ääres oma laevastikkuga.Hiina ainuke lennukikandja oli samuti õppusel,mis pani tailased pabistama.

Chinese carrier docks after drill amid new tension over Taiwan (27. Oct)
http://www.reuters.com/article/us-china-...SKBN14G053

Hiinast kahjuks alternatiivuudiseid eriti palju ei ilmu,internet on kommunistide range kontrolli all.
China’s Great Firewall, a mechanism of Internet censorship and surveillance that affects nearly 700 million users
https://www.washingtonpost.com/world/asi...0aeba4070d

Tiibetit nad ka jätkuvalt lammutavad .Kultuuri ja religiooni pole kommunistlikus paradiisis vaja.Teevad maatasa iidseid linnasid koos templitega.
http://www.voanews.com/a/chinese-workers...30291.html

Tiibeti suurimat püha linna Larung Gar´i lammutatakse momendil.Mungad/nunnad peavad enne linnast välja viskamist allkirja andma,et lubavad mitte kunagi sinna tagasi naaseda.Ilmselt asustatakse ala Hiinlastega.Vastik.
China issues demolition order on world’s largest religious town in Tibet
http://tchrd.org/china-issues-demolition...-in-tibet/

Mind see Hiina teema huvitab,sirvin siin uudiste pealkirju.Korduma kippuv teema on see,et Hiina julmalt laiendab oma piire.Indialt,Venemaalt,Filipiinidelt on hulga maad varastanud ,vb kelleltki veelt.Tiibetis pidavat palju gaasi ja kulda olema.Hiljuti vaatasin dok´i hiinlastest Ghanas kulda kaevamas.Reostavad veekogusid ja muudavad suuri maa-alasi kasutuskõlbmatuks.Hiinlastel on luba Ghana maavarasid kaevandada,vastutasuks ehitavad neile infrastruktuuri.Hiina laieneb igas suunas ja on maavara näljas.Vaimusilmas kujutan ette vabrikute siluette mustas sudus oma miljardi identse ajupestud kommunistiga,mis vaikselt aina laieneb siia maamunale laiali.

2000 Hiina firmat tegutseb neljakümne-üheksas riigis Aafrika kontinendil.Hiinale on see igati tulus.Saab maavarasid ja miljard klienti,kellele oma pahna toodangut müüa.Ametlikult on miljon hiinlast aafrikas,aga kes seda teab palju neid seal tegelt on.Vähemalt aafriklased saavad vastutasuks haiglaid,koole jne.
Hiinlased on aafrikasse investeerinud 60 miljardit dollarit,ehitavad usinalt igas riigis.Arendavad ka põllumajandust(70% viljakast maast mida ei harita maamunal asub aafrikas).Aafriklased tunduvad enamuses videodes rahul olevat hiinlastega,kuna annavad paljudele tööd ja parandavad nende eluolu.
Asja pahupool on selles,et ehitatud asjade kvaliteet on vahest alla igasugust arvestust.Ka käivad Aafrika poliitikud Hiinas õppimas,kuidas kommunismi ehitada...

Rwanda is a landlocked country with few natural resources. So why is China investing so heavily in it?
http://qz.com/827935/rwanda-is-a-landloc...ily-in-it/

Ugandalased on mures,kuna paljud hiinlased abielluvad kohalikke naistega.Hiinlastel on raha ja on vaja kodakondsust,et oleks bisnessit kergem ajada.
Uganda is worried about the number of Chinese men marrying their women
http://qz.com/857156/uganda-is-worried-a...eir-women/

Ghanas on palju hiina tekstiili ja muid vabrikuid.Kokkusattumus,et Ghana keelustas kasutatud riiete(second-hand) müümise ja kandmise.Kõik peavad hiina tooteid tarbima.Oma ebakvaliteetse masstoodanguga hävitavad nad kohalikud väikeettevõtted,kes ei suuda võistelda hiinlaste vabrikutega.
http://qz.com/661463/a-chinese-garment-f...-me-downs/
Vasta
#3
Hiina majandusime sai alguse USA ja Hiina vahelisest sobingust mille tulemusena USA avas oma turu Hiinale ja Lääne maailm asus sinna usinasti investeerima saades vastutasuks piiramatult odavat et mitte öelda tasuta tööjõudu. Sellel põhinebki lääne heaolu odav ,raske ja saastav tootmine viidi Hiinasse aga oma rahvas õpetati arukamat tööd tegema. Samuti aitas tohutu võlgu elamine osta kaupa Hiinast.
Kuid peamine pole majanduskasu miks sellisele tehingule mindi, on ju odavat tööjõudu mujalgi aasias piisavalt. Peamine on hoopis see et sellega Hiina sisuliselt reetis kommunismi ja NSVLi
Nüüdseks on maailm jõudnud punkti kus see mudel enam ei tööta.
USA selle koletise sünnitas tema asub seda ka hävitama. Usun et kas USA või keegi teine leiab ka lahenduse.
Niikaua kui Venemaa flirdib läänega pole Hiinal mingit lootust vastaseisu võita. Olukord muutub aga tõsiseks kui Venemaa peaks kokkukukkuma ja kasvõi osaliselt Hiina kontrolli alla sattuma. Sellisel juhul kujutaks see impeerium maailmale sama suurt ohtu kui Kuldhord omal ajal.
Vasta
#4
Lugesin toodud teavet ja sain natuke targemaks Hiina osas. Mõni artikkel nõuab veel süvenemist.
Põhitoon näib olevat - see paha, paha Hiina.
Vahepeal sain veel teada, et Hiinas on üle 100 linna, kus on rohkem inimesi kui meil kogu riigi peale.
Nii et väikese Eestiga vist üldse võrrelda ei saa.

Natuke rõõmsamaid toone ka. Muidugi ehk on neid, keda see üldse ei rõõmusta.

AFP teatel püstitati Hiinas Shanxi provintsis asuva Taiyuani ostukeskuse juurde suur kukekuju, mis meenutab varsti USA presidendiks saavat vabariiklast Donald Trumpi.

Taiyuani kukekuju ei ole tavaline kukk, sest sellel on Trumpi soeng ja käsi meenutavad tiivad, mille asend meenutab Trumpile omast käteasendit.

Samasuguseid, kuid väiksemaid kujusid saab Hiina e-poodidest osta umbes 2000 dollari eest.

Trumpi Hiinat ja Taiwani puudutavad karmid kommentaarid on muutnud Hiina võimud murelikuks, et mis saab siis, kui Trump jaanuaris USA presidendiks saab.

Pilt: http://elu24.postimees.ee/3960909/hiina-...1478333574




Vasta
#5
(28-12-2016, 17:49 )Punahabe Kirjutas: Hiina majandusime sai alguse USA ja Hiina vahelisest sobingust...


Algus on juba ilus - see on alus millest tuleb paljustki lähtuda, et aru saada mis toimub Hiina ümber poliitiliselt. Nüüd aga ära pea paljuks ja too ära nimed, aastarvud ja seleta lahti mõiste "süstik diplomaatia" antud teemaga seoses.
Siis on asi korralikult ja ka teistele arusaadavalt vormistatud. Kui mu mälu ei peta siis mingi aeg tagasi siit samast foorumist mingit teksti juba lugesin - spikerda julgelt - ajalugu ei pahanda wink

Vasta
#6
Rohkem kui sada tuhat hiina miljonäri on Kanadasse kolinud või oma pere sinna saatnud,enamasti Vancouverisse.Hiina suurlinnades on kinnisvara hinnad metsikud ja kasvab koguaeg,peldiku suurune korter maksab varanduse.Seega nad eelistavad välismaale kinnisvara soetada.Viimase kolme aasta jooksul on kinnisvara hinnad Vancouveris tõusnud 70%,Kanadalased ei jaksa omale kodu soetada.Hiinlastel on aga raha nagu rastahobuse sedasamust ja ostavad vaikselt Kanadat kokku
‘In Vancouver, there are lots of kids of corrupt Chinese officials. Here, they can flaunt their money’
http://calgaryherald.com/storyline/in-va...heir-money
Canada's real-estate boom: a Chinese perspective
https://www.thestar.com/news/world/2016/...ctive.html
China’s Millionaire Migration
https://www.youtube.com/watch?v=IZs2i3Bpxx4
Hiina on paljudele Aafrika riikidele laenanud miljardeid ja endiselt jagab lahkelt laenu,kes aga tahab.Tagasi nad seda ei jaksa maksta.See hiinlaste Aafrika okupeerimine on huvitav teema,ei tundu seal kontigendil riiki olevat kus hiina ei tegutseks.
Africa Today - Is Uganda becoming a new province of China?
https://www.youtube.com/watch?v=LiB8WXYD2xA
Vasta
#7
Ghana vahetas oma naftamaardlad 1.5 miljardi dollarise laenu vastu
Ghana ‘Mortgages Off’ All Its Oil To China In A $1.5B Loan Deal
http://afkinsider.com/134671/ghana-aucti...gapGX.dpuf

Lõua-Aafrika Vabariigis makstakse inimestele kui nad hiina keelt õpivad.
China Pays Africans To Learn Mandarin: It’s All About Business.
http://afkinsider.com/134222/china-pays-...ECEdl.dpuf

Hiinlased ostavad kokku ka Aafrika meediakanaleid.
http://afkinsider.com/128269/china-tryin...can-media/

Hiinlased tegelevad Aafrika rannikutel illegaalse ja legaalse kalastamisega,kohalikud kalurid kannatavad
African Countries Call For China To Stop Illegal Fishing
http://afkinsider.com/109682/african-cou...l-fishing/


Paar huvitavat videot,esimene tulevastest Hiina megaprojektidest,teine olemasolevatest sildadest.Ilus maastik.
https://www.youtube.com/watch?v=gNE7VPtvfbI

https://www.youtube.com/watch?v=Fd35Iu6psN8
Aina ehitavad ja ehitavad...
Vasta
#8
Hiina toodab rohkem rauda,kui kogu maamuna kokku.Raua hind on seal vabalangemises,ei ole kasulik toota ja saastab loodust. Hiinlased sulgevad oma tehaseid kodumaal ja loovad uusi igal pool Aafrikas,eriti just saastvamaid tööstuseid.Aafriklased igal pool on rahul,et hiinlased neile maanteid,tuumajaamu,haiglaid jne ehitab.Millest nad aru ei saa on see,et selle eest nad maksavad aastakümneid ja tagasi ei saa eales makstud.Võlaorjus.Mis teeb siis hiinlastest nende uue omaniku pikas perspektiivis?Loovad hulga töökohti hiina pahna tootvas vabrikus ja kõik plaksutavad rõõmust käsi.
Paljude aafrika riigijuhtide munad on hiinlaste peos,teeks neist nimekirja aga see tuleks üpris pikk.Hiinlased ostavad seaduseid seal igas teises riigis ja toetavad ka kohalikke sõjapealikke kui see neile kasu toob.Tulevik on tume,aga huvitav...
If China Produces Too Much Steel, Why Is It Buying Mines In Africa?
http://afkinsider.com/99885/if-china-pro...abJFo.dpuf
Vasta
#9
Nii, samamoodi lahmides, küsiks, mis on parem - elada nälja piiril ja urgitseda jalgadest jiggereid edasi või mingitki arengut saada kasvõi hiinlastelt?
Vasta
#10
Oh õudust. Taimaa ja Taiwan on täiesti erinevad riigid.
Vasta
#11
(28-12-2016, 15:54 )Malandro Kirjutas: Tiibeti suurimat püha linna Larung Gar´i lammutatakse momendil.Mungad/nunnad peavad enne linnast välja viskamist allkirja andma,et lubavad mitte kunagi sinna tagasi naaseda.Ilmselt asustatakse ala Hiinlastega.Vastik.
China issues demolition order on world’s largest religious town in Tibet
http://tchrd.org/china-issues-demolition...-in-tibet/

Mind see Hiina teema huvitab,sirvin siin uudiste pealkirju.Korduma kippuv teema on see,et Hiina julmalt laiendab oma piire. Indialt,Venemaalt, Filipiinidelt on hulga maad varastanud ,vb kelleltki veel. Tiibetis pidavat palju gaasi ja kulda olema.
Hea, et Hiina huvitab. Seni polnud niisugusest kohast nagu Larung Gar kuulnudki. Seda, et Tiibetis olevat gaasi ja kulda ka pole kuulnud.
Larung Gar kohta leidsin suvel avaldatud eestikeelse jutu.
Tiibeti idaosas Sertari maakonnas asuv Larung Gar on väidetavalt maailma suurim tiibeti budismi õppekeskus maailmas.Seal asuvad 1980. aastatel rajatud akadeemia ja klooster ning sisuliselt on tegu mägedel laiuvate väikeste puithoonetega, kus elab tuhandeid munki ja nunni.

Juunis andsid kohalikud võimud korralduse vähendada linnaku elanike arvu praeguselt kümnelt tuhandelt viie tuhandeni ehk nende arvates peaks seal oktoobriks elama mitte rohkem kui 3500 nunna ja 1500 munka.

Üks Larung Garis õppiv munk aga ütles Free Tibetile, et kui ülerahvastatuse probleemi ainsaks lahenduseks on hoonete lõhkumine, siis miks ei rakendada samasugust poliitikat näiteks Hiina suurlinnades, mis on samuti ülerahvastatud.

Free Tibet on avaldanud lammutustöödest foto- ja videomaterjale, kus on näha rasketehnika abil hävitatud hooneid.
http://uudised.err.ee/v/valismaa/fd0c655...es-hooneid

Parimate 2016 reisifotode hulgas on ka pilt Munkade villad. Larung Gar, Sichuan, Hiina
http://reisijuht.delfi.ee/news/news/selg...d=74502935

Ei tea palju neid siis maha lammutati.

Avaldatud on ka Euroopa Parlamendi resolutsioon Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta.
Seejuures ka 2011. aasta resolutsiooni Tiibeti, eelkõige nunnade ja munkade enesepõletamiste kohta.
Punkt 12 nõuab tungivalt, et Hiina valitsus nõustuks kõrgetasemelise dialoogiga 2017. aasta esimestel nädalatel.
http://www.europarl.europa.eu/sides/getD...XML+V0//ET

Eks hoiame siis Hiina sündmustel ka pilgu peal.


Vasta
#12
Ma varem polnud kuulnud midagi Aafrika riigist nimega Djibouti.Hiina ehitab sinna momendil sõjaväe baasi(ja muidugi igast vabrikuid),ostis 90 aakrit maad selle tarbeks(hakkab maksma 100 mil aastas).USAl on seal juba baas olemas (maksavad 63 miljonit aastas renti selle baasi eest.miks Eesti NATO siin viibimise kinni peab maksma?Nagu natol puuduks huvi vene piiri ääres olla...).USA on seda baasi kasutanud droonirünnakuteks Jeemenis,Liibüas,Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis.
Jaapan omab seal samuti sõjaväe baasi(vist ainuke mis neil on väljaspool Jaapanit) ja kohal on ka Prantsuse võõrleegion.
Mingi allika sõnul ka Saudid ehitavad sinna oma baasi.Tihe sebimine väikeses riigis.

https://en.wikipedia.org/wiki/Djibouti
Djibouti Attractiveness As Military Base For Global Powers In Africa Grows
http://afkinsider.com/134099/134099/#sth...qffBG.dpuf

afkinsider.com on asjalik leht,saab vaadata uudiseid igast Aafrika riigist.Pange seal otsingusse China ja tuleb paartuhat uudist.Paarsada olen läbi sirvinud ja olen suht kindel ,et mingil momendil tulevikus on hiinlased aafrika peremehed.Need mitusada miljardit mis hiina on sinna investeerinud teeb neid pikemas perspektiivis selle omanikukuks.Rajavad sinna igale poole ülikoole ja muid haridusasutusi,mis on hiina kommunistlikku propagandat täis(tulevased poliitikud saavad hiinas haridust).
Aafrikas toota on neil hulga kasulikum-orjapalk,materjalid kiviviske ulatuses ja leidub lademes,ei pea oma riiki nii palju saastama seda kaevandades.Aafriklased suures enamuses pooldavad hiinlasi,kuna momendil teevad elu paremaks.Kindlalt eelistavad nad hiinlasi valgetele,kelle koloniseerimiseiklused on paljudel mälus.Nende väheste ajudega aafriklaste proteste ei kuulata,et milleni see miljardite laenamine viib.
Lähitulevikus/olevikus on suur enamus aafrika maavarasid ja riike hiinlaste omand.Ja neid kuradi vabrikud,mis toodavad madalaima kvaliteediga kaupa ja reostavad ropult loodust,tahavad nad terve aafrika täis külvata
ja on sellega juba algust teinud pikemat aega.
Meediat tunduvad omavat hiinlased seal aafrikas suures osas ja kas ka läänes on neil suur mõju?Tiibeti teemal ja nende muudel negatiivsetel tegemistel on massimeedias vaikus enamasti.See Tiibeti munkade piinamine/tapmine/vangistamine on toimunud juba pikka aega.
Hollywoodi stuudioid ostavad hiinlased kokku,et oma mainet ilusalt näidata kallites filmides(kunagi olen sellest juba postitanud,momendil ei jaksa linki otsida).
Vasta
#13
Väike väljavõte pikema geopoliitilise kirjutise Hiinat puudutavast osast...

...Kui NATO riikide sõjaline potentsiaal on viimase 20 aasta jooksul arvuliselt väga kiiresti vähenenud, uuenedes sealjuures kvalitatiivselt üpris vähe, siis Hiina sõjaline potentsiaal sama perioodi vältel kas vähenes mitte mainimisväärselt või siis pigem arvuliselt tõusis ning tormiliselt uuenes. Nende kahe aastakümne vältel on HRVA(Hiina RahvaVabastusArmee) jõudnud täiesti uuele arengutasemele, ta ei asu mitte lihtsalt tõusujoonel, vaid sõna otseses mõttes „sööstab taevasse“ nii otseses kui ülekantud mõttes.
1979 aasta algul Vietnamiga peetud lühikese sõja käigus demonstreerisid hiinlased äärmist fanatismi ja julmust koos häbematult madala juhtimistaseme ning lahingulise ettevalmistusega, saades häbiväärselt lüüa. Isegi veel 90-ndate algul oli HRVA mõõtudelt tohutu, kuid äärmiselt mahajäänud armee. Kõik tema 8000 tanki olid erinevad variatsioonid T-54 teemal. Õhujõudude aluseks oli 3000 hävitajat J-6, mis olid MiG-19 koopiad. S.t. esimese põlvkonna lennukid, kolmanda generatsiooni masinaid polnud üldse. Tänaseks päevaks on situatsioon kardinaalselt muutunud.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Hiina Rahvavabariigi sõjalised kulutused kasvanud enam kui kakskümmend korda, jõudes käesoleval aastal isegi ametlikel andmetel pea 92 miljardi dollarini, mis annab Hiinale maailmas teise koha. Kusjuures on tegelikud kulutused eranditult kõigi ekspertide arvates 1,5-3 korda suuremad ametlikest. Jah, nad on 3-4 korda väiksemad USA omadest, kuid siinkohal ei tohi unustada, et need kulutused pole üks-ühele võrreldavad. Esiteks on tegu hinnakääridega(HRVA ostab relvi riigiettevõtetelt, USA relvajõud aga eraettevõtjailt), teiseks aga kulutusi isikkoosseisu ülalpidamiseks (USAs on need eriti kasvanud seoses sõjategevusega Iraagis ja Afganistaanis). Iga kuluartikkel üksinda ületab HRV sõjalist eelarvet, kuid see on seletatav eranditult toodanguhindade ja isikkoosseisu sissetulekute suurusega. Järelikult, kõik HRV ametlike esindajate ja mõningate piiritaguste „advokaatide“ sõnavõtud teemal, et Hiinas on sõjalise eelarve osa SKTst väga väike , meenutavad järjest enam veesogamist. Kasvõi seetõttu, et Hiina SKP on ise juba liigsuur ja jätkab kasvu. Ka sõjalised kulutused jätkavad kasvamist, kusjuures 1,5-2 korda kiiremini kui SKP. Sel tormilisel kasvul on täiesti konkreetsed tulemid.

Nii Venemaal kui ka piiri taga arvavad paljud tõemeeli, et HRVA on siiani 90-ndate (kui isegi mitte 80ndate) tasemel. Seda tehnika mahajäämuse osas ja et seal suudetakse parimal juhul kopeerida midagi Venemaal või läänes toodetut. Midagi ühist reaalsusega see pilt tänasel päeval kahjuks ei oma. Jah, Hiina õpib tõepoolest kõiki tema kätte sattunud relvanäidiseid viimase kruvikeseni tundma. Kuid ei kopeeri neid tuimalt, vaid arendab loominguliselt. Enamgi veel, Hiina sõjalis-tööstusliku kompleksi „firmastiiliks“ on saanud vene, lääne ja omaenda tehnoloogiate süntees. Taoline täiesti erinevate teaduslik-tehnoloogiliste koolkondade süntees eeldab äärmiselt võimsa omaenda koolkonna olemasolu. Seda enam, kui sünteesitakse ülimalt keerulisi ning kõrgtehnoloogilisi näidiseid. Aga relvastuste ostmise struktuur annab tunnistust sellest, milliseks sõjaks Hiina täna valmistub.

TEEL OOKEANILE

Euroopa ei oota enam ammu kellegi kallaletungi ja ei kavatse seda ka ise teha. Nimelt seetõttu vähendatakse selliste tempodega Euroopa riikide relvajõude, see aga, mis neist järele jääb, orienteeritakse ümber partisanivastaste sõdade pidamiseks ja rahuvalve-politseioperatsioonideks. Hiinale ei kavatse ilmselgelt keegi kallale tungida, seda enam, et selline kallaletung oleks kõige efektiivsemaks enesetapumeetodiks (vaevalt on siinkohal seletusi vaja). Pealegi pole Hiinale kallaletungiks vähimatki vajadust, sest okupeerida kasvõi osa riigist pole esiteks võimalik elanikkonna arvukuse tõttu ja teiseks pole ka vähimatki praktilist mõtet- loodusvarade puuduse käes kannatab Hiina ise rängalt, millest tuleb juttu ka allpool.
Ainsaks kasvõi teoreetiliselt ettekujutatavaks välisagressiooni stsenaariumiks Hiina vastu oleks USA poolne merel ja õhus paiknevate tiibrakettide rünnak koos võimaliku merelennuväe kaasamisega eesmärgiga purustada „uue majanduse“ objekte, sõjalis-tööstuslikku kompleksi, sõjalis ja tsiviilinfrat HRV võimalikult tõhusaks sõjaliseks ja majanduslikuks nõrgendamiseks. Selle puht virtuaalse (virtuaalse mitte üksnes seetõttu, et tuumarelv on olemas ka Hiinal, vaid ka liigsuure ründamist vajavate sihtmärkide arvu, mis USA õhujõudude ja mereväe suutlikust ületab) ohu tõrjumiseks on hädavajalik arendada PVO-d ja merejõude, maaväed pole üldse selleks üldse esmatähtsad
Niisiis on enesekaitse seisukohalt HRVA minimaalselt juba kümme aastat ülikahjumlik. Sellele vaatamata jätkub tema potentsiaali kasv järjest suurema tempog, s.t. otse vastupidiselt NATO relvajõududes toimuvaga, Hiina ametiisikute kinnitused selle kohta, et sõjaväe ülesehitamine toimub erandlikult rahumeelsetel kaitsekaalutlustel, kõlavad iga aastaga järjest kummalisemalt ja valvsakstegevamalt. Seda on võimatu uskuda isegi kõige suurema soovi korral, tõsiasi, millest Peking ei saa mööda vaadata. Enamgi veel, järjest vähem nähakse seal mõtet veenda inimkonda oma rahumeelsetes kavatsustes.

Hiina kasvatab oma mereväe võimsust, minnes moskiitolaevastikult üle ookeanilaevastikule(kuigi ka moskiitolaevastik jääb neil maailma suurimaks. Mitmeotstarbeliste allveelaevade(nii tuuma kui diiselallveelaevade) arvus edestab Hiina juba praegu nii Venemaad kui ka USAd, lähitulevikus alustatakse hapnikust sõltumatute jõuallikatega allveelaevade tootmist. Sel aastal võetakse kasutusele esimene Hiina lennukikandja, kusjuures ei jää see kindlasti ainukeseks. Ees on Arleigh Burke ja nende Jaapani analoogide Kongo/Atago tüüpi Aegis süsteemidega hävitajate ehitamine. Uusimad raketikaatrid projekt 022 on oma tehnilistelt näitajatelt võimsaimad maailmas. Rivisse on astunud juba kaks dokk-dessantlaeva Type 071, seeria ehitamine jätkub. Planeeritakse ka helikoptereid kandvate universaalsete dessantlaevade ehitust. Oletatakse kuni 1500 km laskekaugusega laevadevastaste ballistiliste rakettide DF-21 relvastusse võtmist. Kokkuvõtlikult, Hiina laevastik on lahinguvõimsuse poolest praegu teisel kohal mitte ainuüksi АТР, kuid ka terves maailmas, kusjuures see potentsiaal kasvab, üheaegselt realiseeritakse mitut laevaehitusprogrammi alates kaatritest kuni allveelaevade ja lennukikandjateni. Ja on selge, et eesmärgiks pole enam vaid kaldakaitse ja isegi mitte dessant Taiwanile, vaid jõu projekteerimine nii Vaikse kui ka India ookeani akvatooriumile, kusjuures mitte vaid lõunasse ja edelasse, vaid ka kirdesse.

Mitte põrmugi väiksema tempoga arenevad HRV õhujõud. Möödunud aastal viidi lahingukoosseisust välja viimane J-6(reservis nad siiski veel on). Tänasel päeval on ligi 2000 lahingulennukist, mis HRVA õhujõudude ja mere-lennuväe koosseisus on, üle veerandi neljanda põlvkonna masinad(Su-27/J-11, Su-30/J-12, J-10). Sel kombel ei jää Hiina alla isegi mitte Venemaale, kellel on ligi 700 neljanda põlvkonna lennukit, millistest üle 100 asub reservis, möödudes kõikidest teistest riikidest peale USA. Sealjuures kerge hävitaja J-10 ja J-11B tootmine (litsentsita toodetav Su-27) tootmine on alles algusjärgus. Seetõttu möödub Hiina lähema kahe-kolme aasta jooksul kaasaegsete hävitajate arvult kindlalt Venemaast. Pealegi on Hiina masinate füüsiline vanus märgatavalt väiksem kui vene või ameerika lennukitel. Lisaks töötab Hiina J-11) ja J-10 lennukikandjatele mõeldud variantide kallal. Selle aasta algul sai aga maailmasensatsiooniks J-20 esmalend. Tõepoolest, täisväärtuslikuks viienda põlvkonna hävitajaks seda esialgu lugeda ei saa, kuid ka vene T-50 ilmus alles eelmisel aastal. Hiinal on esialgu veel raskusi lennukimootorite ja radaritega, kuid selle riigi hoogne tehnoloogiline progress näitab, et mahajäämus nendes sfäärides likvideeritakse kõige lähemas tulevikus. Praegu veel jääb Hiina tugevalt maha ründelennuväe osas, kuid ka see probleem leiab lahenduse. Esiteks on andmeid J-11 ründeversiooni väljatöötamisest(J-17), mis on vene Su-34 analoog. Teiseks, taktikaliste ja operatiiv-taktikaliste raketikomplekside arvu poolest on Hiina end hiiglasliku vahega kogu maailmast lahti rebinud ning arvestus käib siin minimaalselt tuhandetes, mis kompenseerib igasuguse mahajäämuse ründelennukites. Kolmandaks on Hiinas viimastel aastatel loodud mitmeid piloodita lahingumasinaid (WJ-600, СН-3,“Ilong“), selles sfääris ületab Hiina peajagu Venemaad ja on ilmselt möödunud ka USAst
Hiina on märkimisväärselt tugevdanud maapealset PVO võimekust Venemaalt ostetud õhutõrjesüsteemidega С-300ПМУ1 ja ПМУ2 (kokku seitse polku 26 divisjoniga) ning nende baasil loodud (loomilikult ilma litsentsita) seniitsüsteemiga HQ-9. Satelliiditõrje relva katsetati Hiinas aga isegi varem kui USAs
Kuid huvitavamaks meie jaoks on muidugi Hiina maavägede areng.
....INFOVÕRGUD LIIDETUNA MASSIARMEEGA

Tanke maetakse maha regulaarselt juba alates vähemelt Araabia-Iisraeli sõjast 1973 aastal. Aga nad ei taha kuidagi surra, jäädes siiani maavägede põhiliseks löögijõuks. Mõlemad XXI sajandi sõjad- 2003 Iraagis ja 2008 Gruusias kinnitasid järjekordselt, et klassikaline maismaasõda „armee armee vastu“ võidetakse vaid tankide abiga. Nagu artikli esimeses osas näidatud, toimub NATO kõigi relvaklasside vähendamine kõige kiiremini just tankide osas ning tankide uuendamine omakorda toimub viimases järjekorras. Täpsemalt ei uuendata tanke üldse, kõik põhilised tootmisprogrammid suleti Läänes 90-ndate algul ja ameeriklaste Future Combat System sulgemine tähendab seda, et mingeid perspektiivseid tanke NATOl enam ei tule. Ehk siis „agressiivne imperialistlik blokk“ ei plaani läbi viia sügavaid pealetungioperatsioone, mille jaoks tankid on esmajärjekorras ette nähtud. Mis puudutab Hiinat, siis viimase 20 aasta jooksul on tankide arv, mis olid variatsioonid T-54 teemal (Туре 59/69/79/80), vähenenud umbes 8500-lt 4500-5500 ni. See-eest on ilmunud uue põlvkonna tankid- Туре 88С (umbes 500), Туре 96 (2500-3000) ja Туре 99 (umbes 500), kusjuures Туре 96 ja Туре 99 tootmine jätkub. Sel kombel on tankide arv HRVA isegi pisut suurenenud ja nende kvaliteet radikaalselt paranenud. Seoses sellega, et VF relvajõududes on tankide arvu regulaarväeosades ja säilitusbaasides vähendatud 2100 masinani, on Hiina nihkunud soomusmasinate arvus maailmas esikohale. Samuti on ta esikohal nende tootmises, „stampides“ valmis 100-500 lahingumasinat aastas. Sealjuures on Туре 96 ja Туре 99 oma lahinguomadustelt Т-72/80/90 ühel tasemel.Spetsialist võib muidugi leida detaile, mille poolest vene tankid Hiina omadest paremad on, aga samas võib sana spets leida ka vastupidiseid näiteid. Type 99 on esimene tank maailmas, millele on olemas laserrelv(jälgimissüsteemide ja nende operaatorite pimestamiseks. Enamgi veel, Hiinas valmistatakse ette printsipiaalselt uue tanki ehitust, mis kõige järgi otsustades saab endale kaheliikmelise meeskonna ja inimesest vabastatud torni. Oletatakse, et lisaks pearelvale võib tank olla relvastatud kahe kuuetorulise kiirlaskesuurtükiga erinevate sihtmärkide tabamiseks, kaasaarvatud juhitavad tankitõrjeraketid. Võimalik samuti, et tankis saab olema koht väikesegabariidilisele luurerobotile. Raske on ette kujutada, et niivõrd suuremahulist tankipargi kasvu uute masinate abil viiakse läbi vaid kaitseotstarbel.
Loomulikult ei arebndata Hiinas „rahumeelsel eesmärgil“ ainult tanke. Näiteks on seal loodud unikaalne amfiibmasinate perekond jalaväe lahingumasina ZBD-05 baasil. Need on juhtimismasin, kerge tank, iseliikuv suurtükk ZTD-05 jtt. Analooge need masinad maailmas ei oma, taoliseks pidi küll saama ameeriklaste EFV, kuid nagu eelpool tähendatud, see programm suleti. Kutsuda aga amfiibsoomustehnikat kaitseotstarbeliseks pole siiani veel suurt kellelegi pähe tulnud.
70ndatel ja 80-ndatel jäi Hiina maailmast tugevalt maha kogutule reaktiivseadmete osas. Tänasel päeval võib selleski vallas tähendada läbimurret. Kuigi Hiina ei unustanud muidugi kopeerida ka venelaste „Smertši“ (А-100 ja PHL-03), lõi ta iseseisvalt reaktiivtule süsteemid WS-2 laskekaugusega 200 km. Välja on töötatud ka selle modifikatsioon WS-2D, mille laskekauguseks on 400 km. Iga seade kannab kuute kuni üheksat raketti, nende hulgast kuni kolme spetsiaalset isesihituvat piloodita lennuvahendit. Sel kombel ületab see süsteem oma tehnilistelt andmetelt nii venelaste „Smertši“ kui ka ameeriklaste MLRSe, liites eneses kokku kogupaugu reaktiivseadmete ja operatiiv-taktikaliste raketikomplekside omadused ning kindlustades võimaluse tekitada vaenlase teise ešeloni vägedele massilisi purustusi oma tagalast. Üldine reaktiivsüsteemide arv on HRVA kuni 2500 ning see arv ei vähene, vaid hoopis suureneb.
Kuni viimase ajani oli HRVA maavägede „Achielluse kannaks“ armeelennuvägi. Tänasel päeval ta mitte lihtsalt ei arene kõigis suundades(näiteks läks tootmisse rünnakukopter
WZ-10), vaid muutub deklareeritult toetusvahendist maavägede põhiliseks löögijõuks. Selline transformeerumine on võimalik vaid rünnakule suunatud sõjalise doktriini raames.
Seoses sellega tuleb alla kriipsutada põhimõttelist momenti. Lääneriikidest (eeskätt USAst) aluse saanud kõrgtehnoloogilist sõjatidamiskontseptsiooni vaadeldakse kui alternatiivi traditsioonilisele massiarmeele. Kuna kõrgtehnoloogia võimaldab relvastuse ja tehnika kasutamise efektiivsust märkimisväärselt suurendada, siis arvatakse, et selle arvelt võib märkimisväärselt vähendada vägede arvukust.
Sealjuures lastakse tihti silmist asjaolu, et kõrgtehnoloogia suurendab sõjalise potentsiaali rakendamise efektiivsust, mitte aga sõjalist potentsiaali ennast. See tähendav, et kui näiteks tanki lahingukomplektis on 50 mürsku, siis ei suuda ta mingilgi kombel hävitada üle 50 sihtmärgi.
Hiinas valitseb põhimõtteliselt teistsugune poliitika, mida formuleeritakse kui mehhaniseerimise ja informaatika ühendamist. See tähendab et jätkatakse traditsioonilise massiarmee arendamist koos kvaliteedi ja kvantiteedi kasvatamisega klassikalise suuremastaabilise sõja pidamiseks, juurutades sealjuures selles massiarmees laialdaselt kõrgtehnoloogilise sõjategevuse võimekust ja meetodeid. Sel kombel suurendavad lääneriigid efektiivsust, vähendades selle arvelt potentsiaali, Hiina aga kasvatab nii potentsiaali kui ka selle kasutusefektiivsust. Selline kooslus teeb HRVA automaatselt maailma tugevamaks armeeks ning seda juba väga hoomatavas tulevikus...

LOOMULIKUD VAJADUSED JA RUUMI LAIENDAMINE.
Niisiis, samal ajal, kui NATO oma ründepotentsiaali vähendab, kasvatab HRVA seda hoogsalt, tehes seda kõikides tehnikaliikides. Ja seda eriti kiirtempos eesrajoonides. Esmajoones suunatakse uusim tehnika(eeskätt tankid) Pekingi ja Shenyangi sõjaväeringkondadesse, millistest esimene on orienteeritud Venemaa Taga-Baikalile ning teine Kaug-Itta. Teises järjekorras saab uue tehnika kätte Jinani sõjaväeringkond(siseringkond, mis on ülejäänud sõjaväeringkondade jaoks reserviks ja kus toimub uue relvastuse ja nende kasutamismeetodite väljatöötamine) ning Lanzou sõjaväeringkond,(mis on orienteeritud Kesk-aasiale ja Lääne-Siberile) Isegi „Taiwanivastane“ Nankoingi sõjaväeringkond saab tunduvalt väiksema tähelepanu osaliseks, kui „venevastased“. Kaks lõunapoolseimat ringkonda saavad aga tehnikat sedapidi, mis teistest üle jääb ning ei oma ühtegi tankikoondist.
Ka lahingu ettevalmistuse pilt harmoneerub kõige eelpool kirjeldatuga. Viimase viie aasta jooksul viib HRVA läbi maavägede ja õhujõudude suuremastaabilisi õppusi, mille käigus töötatakse läbi pealetungioperatsioonide läbiviimist sügavusega 1500-2000 km, seda mitmete suurte väekoondiste või isegi kogu relvajõudude koosseisus. Õppuste stsenaarium ei võimalda neid mingilgi kombel vaadelda kui dessandi maandamist Taiwanile, ameeriklaste dessandi tõrjumist või siserahutuste mahasurumist.

Järelikult- kui NATO tegevustes pole võimalik leida mingeidki ettevalmistusi agressiooniks, siis Hiina tegutsemises on kõik taolise tegevuse tunnused ilmselgelt olemas. Seda enam, et eelpool toodud põhitunnustele võib lisada veel mitmeid täiendavaid. Nii on viimase paari aasta jooksul Hiina suurtes linnades alanud massiline maa-aluste varjendite ehitus kogusummas mitmele miljonile inimesele. Hiina juhtkond annab ehitustöödele väljakutsuvalt absurdse seletuse- varjendid on ette nähtud inimeste kaitsmiseks…maavärinate eest. Kuigi iga inimene, kes on kasvõi veidigi tuttav seismoloogia või tsiviilkaitse põhialustega, teab suurepäraselt, et maa-alune varjend võib maavärina puhul olla ainult ja eranditult vennashauaks. Selline seletus ei saa olla midagi muud kui otsene väljakutse Washingtonile ja Moskvale- Peking ei pelga tuumalööki ning valmistub selleks varakult.
Samaaegselt on Hiinas loodud nafta strateegilised varud mahuga 180 miljonit tonni(umbes 40% aastasest vajadusest), aastaks 2020 plaanitakse viia varud kuni 800 miljoni tonnini(mis sel ajal kujutab endast ilmselt aasta tarbimist). Harilikult luuakse selliseid varusid sõjaks valmistudes. Arvatud on, et Hiina kardab USA laevastiku poolt Aafrikast ja Lähis-Idast tulevate kommunikatsioonide läbilõikamist, milliste kaudu saabub Hiinasse põhiline osa naftast. Formaalselt on see tõepoolest võimalik. Kuid hetkel ehitab Hiina aktiivselt naftajuhtmeid Venemaalt ja Kesk-Aasiast, milliseid ameeriklased juba kindlasti vigastada ei suuda. Milleks siis sellised gigantsed varud?

...On veel üks huvitav moment. Hiina on teatanud valmisolekust päästa euro(s.t. sisuliselt kogu Euroliidu projekti), ostes välja probleemseimate riikide ehk siis Kreeka, Portugali, Hispaania võlakohustused. Sealjuures esitatakse vaid üks tähtis tingimus- võtta maha Euroliidu embargo relvaekspordile Hiinasse. Kas tõesti on Pekungil veel vähe relvastust. Milleks talle nüüd veel ka Euroopa relvad?
Lõpuks ei saa jätta märkimata ka asjaolu, et Hiina sõjalise kontseptsiooni nurgakiviks on „strateegiliste piiride ja eluruumi“ kontseptsioon, mis õigustab agressiivsete sõdade pidamist. Kontseptsioon põhineb vaatenurgal, et elanikkonna kasv ja ressursside piiratus kutsub esile loomuliku vajaduse ruumi laiendamiseks kindlustamaks riigi edasist majandustegevust ning suurendamaks tema „loomulikku eksistentsisfääri“. Eeldatakse, et territoriaalsed ja ruumipiirid märgistavad vaid neid rajajooni, millistes riik reaalse jõu abil võib „efektiivselt kaitsta oma huve“. „Eluruumi strateegilised piirid" peavad vastavalt riigi „komplektse võimsuse“ kasvuga ümber paiknema.

KAS HIINAS TAHETAKSE SÕDA?


HRVA tase reaalses lahingutegevuses pole leidnud kontrollimist alates eelpool tähendatud sõjast Vietnamiga 1979 aastast saati. Psühholoogiaga, muideks, oli selles sõjas Hiina sõduritel kõik korras, vangi nad ennast praktiliselt ei andnud, rünnakule Vietnami kuulipildujate vastu läksid usinalt. Selles ajast möödunud 32 aasta jooksul on HRVA oma sisemise koosseisu poolest muutunud, selles teenivad nüüd valdavalt haritud linnanoorukid, mitte aga parimal juhul vaid alghariduse saanud maapoisid. Asi on selles, et Hiina armee põhineb ajateenistusel, kusjuures eksisteerib hiiglaslik kutsealuste ressursi ülejääk. Jutud sellest, et HRVA moodustab vaid 0,32 % elanikkonnast, on samasugune veesegamine, nagu ka avaldused Hiina tillukestest sõjalistest kulutustest. Hiinale pole rahuajal lihtsalt rohkem vaja, isegi need 0,32% annavad maailma suurima armee. Sestap saavad hiinlased võimaldada endile luksust võtta sõjaväkke parimaid (muideks, sõjaväkke mittekutsutud läbivad ettevalmistuse reservis, mis on umbkaudu 20 korda suurem regulaararmeest). Säilitavad linnalapsed endise vastupidavuse lahingus, on raske öelda. Selle vastu kõneleb tõsiasi, et nad kujutavad endist „väikeste imperaatorite" põlvkonda, ainukesi lapsi peres, kes on väga hellitatud. Teisalt aga, nagu näitab Hiina interneti uurimine, on just linnanoorsoo hulgas väga suur šovinismi ja agressiivsuse tase välismaalaste suhtes, kes on alati „solvanud“ Hiinat ja jätkavad justkui ka praegu seda tegevust. Muideks, pole vähimatki kahtlust selles, et ka linnastunud hiinlased sõdivad vähemalt eurooplastest märksa paremini ning vaevalt et ameeriklastest halvemini.
Loomulikult ei saa Hiinas olla poliitilisi probleeme nagu neid on NATOs. Kasvõi juba seepärast, et Hiina on üks totalitaarne riik, aga mitte 28 demokraatlikku. Sealjuures tuleb eriti arvestada generaliteedi mõju riigi sise- ja välispoliitikale.
Isegi NSVL, rääkimata juba tänapäevasest Venemaast, midagi taolist polnud. Väga ilmekas on seegi, et peamiseks juhtivaks ametiks loetakse Hiinas mitte HRV esimehe ega isegi mitte Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee Peasekretäri oma, vaid Kesksõjanõukogu esimehe oma. Alles sellel ametipostil muutub inimene riigi reaalseks liidriks.
Nüüd siis kõige põhimõttelisem küsimus- miks peaks Hiina läbi viima agressiooni Venemaa vastu?

HRV siseprobleemide arutamiseks võiks pühendada vähemalt teise samapika artikli. Äärmiselt kokkusurutud kujul on olukord järgmine.HRV majanduse ja elanikkonna(mis on kaks korda suurem kui USA ja Euroliit kokku) heaolu edasise kasvu korral ei jätku väga lähemas tulevikus enam mitte ainuüksi riigi, vaid kogu maailma ressurssidest. Eriti tuleb alla kriipsutada, et HRV majandus- see on eeskätt tootmissfäär, mitte teenendussfäär, nagu Läänes. Sestap vajab Hiina toorainet võrreldamatult rohkem ja sellle tarbimistempod on Lääne omadest märksa kõrgemad. Peale selle võib majanduse kasv viia tõelise ökokatastroofini, mis ei puuduta üksnes Hiinat, vaid kogu maailma. Kuid tempo alandamine viib sotsiaalprobleemide teravaks muutumisele- töötuse(mis Hiinas niigi juba suur on) kasvule, ning elanikkonna elatustaseme langusele(kusjuures märgatav osa HRV elanikest elab niigi äärmises vaesuses ja arvab, et saab Hiina triumfaalsetest reformidest liiga vähe osa).
Tõsiseimaks probleemiks on hiiglaslikud vahed sissetulekutes ja sotsiaalses kindlustatuses linna ja maa ning mereäärsete arenenud rajoonide ja mahajäänud sisemaa vahel.Ilma jätkuva ekstensiivse kasvuta on neid vahesid ületada võimatu, nende vahede kasv aga võib lõppeda tugevate sotsiaalsete vapustustega.
Kõigi eelloetletud probleemide põhjuseks on riigi äärmine ülerahvastatus, mida süvendab asjaolu, et pea kogu rahvastik elab vaid poolel territooriumil, kus koormus ümbritsevale keskkonnale ja infrastruktuurile on juba piiripealne. 70-ndatest läbi viidav ühe perekonna ühe lapse poliitika oli pealesunnitud sammuks. Kuid esiteks täideti seda tegelikuses vaid linnades, mis suurendas omakorda elatustaseme vahesid ja teiseks tekkis sellega veel kaks teravat sotsiaalset probleemi- elanikkonna vananemine väga nõrgalt arenenud pensionisüsteemi taustal ja „pruudidefitsiit“(poiste ja noorukite märkimisväärne arvuline ülekaal tüdrukute ja neidude üle nooremates vanusegruppides). Kokkuvõttes on tekkinud olukord, kus ühest küljest ühe lapse poliitikat on vaja mitte üksnes jätkata, vaid karmistada, teisest küljest aga tuleks see viivitamatult ära muuta. Üldiselt on Hiina probleemide sasipundar selline, kus ühe probleemi lahendamine süvendab teisi.
Hiinas on seda juba mõistetud ning räägitakse üha avalikumalt sellest, et HRV ees on valik kodusõjaks üle kasvava sotsiaalse katastroofi ja ressursside ning territooriumite vallutamiseks toimuva välisekspansiooni vahel. Kolmandat võimalust pole, selline on objektiivne reaalsus ja sellel pole mingit pistmist ei ideoloogia ega valitseva sotsiaal-majandusliku korraga.Sellest, et kui Hiina ei taha saada kodusõda, on hädavajalik valmistuda agressiivseks sõjaks, on väga selgelt kirjutatud kaks aastat taagasi ilmunud raamatus „Rahulolematu Hiina“, mis suurema osa ekspertide arvates väljendab Hiina juhtkonna arvamust.

Miks lääs ei peaks toorainet vallutama, Hiina aga peaks? Kas pole tegu topeltstandartitega?

1. Hiinale on tooraine vajalikum, sest nagu ülalpool öeldud, on Hiina majandus tootmisele, mitte teenendusele orienteeritud ja elanikkond kaks korda suurem kui läänes.
2. Lääs ostab tooret oma valuuta eest, mida on äärmisel juhul võimalik juurde trükkida, Hiina aga võõra(lääne siis)
3. Hiinale ei jätku varsti puhtfüüsiliselt tooret. Ta ei suuda osta vajalikku ning peab võtma oma juba jaotatud turgudelt. Sest hinnad toorainele saavad olema sellised, mis viivad sõjani.
4. Lääneriikidele on odavam toorainet osta kui vallutada. Operatsioonid vallutamiseks, ja mis peamine, vallutatu hoidmine sõjalise potentsiaali vähendamise ja isikkooseisu ülalpidamise hinna kasvu tingimustes, psühholoogilise demobilisatsiooni ja demokraatliku valitsemissüsteemi juures osutuksid niivõrd kalliks nii otseses kui ülekantud mõttes, et muutuksid ebaratsionaalselt kalliks. Hiina lahendab mainitud küsimuse palju lihtsamalt, seda enam, et talle on vaja mitte vaid ressursse, vaid ka territooriumit. Tundlikus kaotuste vastu on Hiinal absoluutselt võrreldamatu Läänega. Okupatsiooniülesandeid hõivatud territooriumitel hakkavad täitma talupojad, keda on Hiinas hetkel 674,1 miljonit. Ühtlasi asuvad nad nendele territooriumitele elama. Praegu tuleb Hiinas ühe talupoja kohta 0,07 hektarit haritavat maad ning pere võib omada kuni kahte last.

Okupeeritud territooriumitel võib need piirangud maha võtta. Kui iga pere saab automaadi, siis okupatsioonifunktsioonid kohaliku elanikkonna suhtes saavad vägagi efektiivselt täidetud.

EKSPANSIOONISUUND -PÕHJA


Mis puudutab ekspansiooni suunda, siis ei saa mööda vaadata asjaolust, et Ida-Siber ja Venemaa Kaug-ida omavad hiiglaslikku territooriumit ning loodusressursse, samaaegselt väga väikse ja mis peamine- kiirelt väheneva elanikkonnaga. Analoogne situatsioon on Kasahstaniga. Indo-Hiinas (teisel Hiina võimalikul ekspansioonisuunal) on situatsioon otse vastupidine- ressursse ning territooriumit on vähe ja kohaliku elanikkonna tihedus suur. Vallutades neid riike, lahendab Hiina oma probleeme ressursipuuduse osas vähesel määral, probleemid üleasustuse ja haritavate maade osas aga süvenevad veelgi, kusjuures kohalik elanikkond jääb Pekingile ebalojaalseks. Eriti kehtib see Vietnami kohta, mis omab väga rikkalikult eduka sõjategevuse kogemust, seda nii klassikalise sõjategevuse osas kui ka partisanitegevuse valdkonnas, ka Hiina vastu.
Tuntud vastuargumendiks Hiina ohu ekspansiooni kohta loetakse fakti, et pool Hiina oma territooriumist on asustamata (94% Hiina rahvastikust elab 46% tema territooriumist9 ning et seetõttu puudub välisekspansioonil mõte. Peale selle räägitakse tihti sellest, et Siberi ja Kaug-Ida klimaatilised tingimused(eeskätt madal temperatuur talvel) on hiinlastele vastuvõetamatu. Seoses sellega tuleks märkida, et Tiibet, mis hõlmab pea kolmandiku Hiina territooriumist, on üheks kõige vähem inimasustuseks sobivatest paikadest maailmas(ses osas võib teda võrrelda kasvõi Antarktikaga). Keskmine kõrgus üle 4000 meetri merepinnast. Hapnikupuuduse tõttu on valdavale osale inimestest pikaajaline elu selles piirkonnas võimatu. Peale selle pole ekstremaalsetes kõrgmäestiku tingimustes võimalik mingi tõsiseltvõetav majandustegevus. Niisiis, alistadaTiibetit massilise ümberasustamise ja majandustegevuse arendamise teel pole kunagi võimalik. Looduslik-klimaatilised tingimused Xinjiang-Uiguuri autonoomses rajoonis(XUAR), kus asuvad Gobi ja Takla-Makani kõrb, on paremad vaid hapniku olemasolu osas. XUARi foonil, Tiibetist rääkimata, on Taga-Baikal ja Amuuri kandi kliima ning tingimused majandustegemuseks võrreldamatult paremad, Primorjes on need aga mugavad juba ükskõik millisest vaatenurgast lähtudes. Isegi Jakuutia on Tiibetist etem, kuna parem on ilmselt siiski taluda pool aastat külma kui pidevat hapnikupuudust. Seda enam, et suurem osa Tiibetist asub igavese külma piirkonnas. Tuleb märkida, et juba täna kontrollivad hiina migrandid suuremat osa kaubandustegevust Jakuutia linnades ja seda aastaringselt.
Sellega seoses on veel rida tähelepanekuid. Mõningates Venemaal ilmunud töödes esitatakse Hiinast lähtuva ohu teesi ümberlükkamiseks fakti, et Hiina ei võtnud isegi Venemaa kõige maksimaalsema nõrkuse hetkel ette mingeid tegevusi, mis oleksid olnud suunatud Venemaa edasisele nõrgenemisele. Sealjuures pole selge, millistest võimalustest käib jutt. Jah, HRV ei teostanud Venemaa vastu sõjalist agressiooni, kuid selle kohta tuleb märkida, et XX sajandi 90-ndatel olid VF relvajõud märksa tugevamad, ning HRVA tunduvalt nõrgem praegusest. Seega ei omanud Hiina reaalseid võimalusi karistamatuks agressiooniks, aga mitte ei näidanud üles „head tahet“. Sealjuures kasutas Hiina täiel määral ära Venemaa nõrkust formeerides enda jaoks ülikasulikud ning Venemaa jaoks kahjulikud majandussuhted ning luues nende baasil demograafilise ekspansiooni.
Samuti kasutatakse Hiina ohu teesi ümberlükkamiseks kinnitust, et Hiina on oma siseprobleemide lagendamisega sedavõrd kimpus, et tal “pole aega ekspansiooniks“. Sealjuures ignoreeritakse täiesti asjaolu, et Hiinale poleks ekspansioon mitte meelelahutuseks, vaid äärmiselt vajalik just nendesamade siseprobleemide lahendamiseks.
Hiina „advokaatide“ ülimalt populaarseks poleemiliseks võtteks on avaldus, et müüti Hiina ähvardusest on lubamatu „suureks puhuda“, kuna konflikt Hiina ja Venemaa vahel oleks kasulik USAle. Ses osas võib märkida, et nende kolme maailma tugevama riigi suhetes on igale riigile konflikt kahe teise vahel ainult meeltmööda. Hiinale näiteks oleks kasulik Venemaa ja USA vaheline vastasseis. On ülimalt näitlik, et Venemaal pole ei ametlike avalduste ega teadustööde tasemel ei juhtkonna ega ekspertide poolt mainitud Hiinat kui liitlast USA vastu. Siiski- kõige põhimõttelisemaks momendiks antud aspektis on aga see, et Hiina ohu põhjuseks Venemaale pole mitte USA huvid, vaid Hiina enda arengu objektiivsed tendentsid, millistele pole USAl mingit märkimisväärset mõju. See tähendab et Hiina oht Venemaa jaoks eksisteerib absoluutselt sõltumatult sellest, kas Hiina-Vene konflikt on USA jaoks kasulik või mitte. Juured peituvad mitte poliitilises, vaid sotsiaal-majanduslikus pinnases.
ALANDATUD VALULÄVEGA RIIK.

Peale sõjaväereformi läbiviimist Venemaal kujunes peamistel strateegilistel suundadel välja järgmine pilt. Uue Lõunaringkonna jõud on tervikuna adekvaatsed oma sõjategevusteatri tarbeks, kuna Gruusia on purustatud ja taastamata, sõda Türgiga kui NATO liikmesriigi või ka omaette riigina on aga raske ette kujutada(kuigi tulevikus pole see välistatud). Keskringkond ei oma kokkupuudet potentsiaalse vaenlase piiridega ning on sisuliselt reserviks. Lääneringkond omab potentsiaalse vaenlasega ühist piiri ning jääb formaalselt NATO jõududele alla, kuid eelnevalt artiklis kirjutatud põhjustel alliansi reaalsest seisukorrast võib neid lugeda minimaalseteks vajalikest . Seda enam, et kui jutt läheb sõjale NATOga, siis tuleb Vene relvajõududele liita veel ka Valgevene vägagi võimas armee. Ja vaid idas on olukord vastuvõetamatu. Idaringkonna väed (nii maaväed kui ka õhujõud) on tänasel päeval HRVA Pekingi ja Shenyangi sõjaväeringkondadega võrreldamatud. Sealjuures on grupeeringute tugevdamise võimekused samuti võrreldamatud. Kommunikatsioonide pikkused, mis põhjast Hiina sügavustesse kulgevad, on märksa lühemad kui Transsiberi magistraal, kaitstus vaenuliku tegevuse eest märksa suurem ning summaarne läbilaskevõimsus kordi suurem. Väga iseloomulik on seegi, et ülemaailmse finantskriisi algul pumpas vene valitsus maksimaalselt raha pangandussüsteemi, üheks põhilistest ohvritest sai aga teedeehitus, mis selletagi polnud eriti õitsval järjel. HRV juhtkond aga paigutas sel perioodil hiiglaslikke vahendeid infrastruktuuri, laiendades muuhulgas märgatavalt suurekiiruseliste raudteede ning automagistraalide võrku. Ning eelpool mainitud õppuste käigus töötab HRVA pidevalt läbi suurte väekoondiste ümberpaigutamist märkimisväärsete vahemaade taha, kasutades selleks neidsamu raud- ja autoteid.
Sestap tekibki küsimus- kui kaugele ulatub Hiina osas tuumaheidutus, kuna hetkel pole Venemaal enam millelegi muule loota. Loomulikult on sellele küsimusele võimatu ühest vastust anda. Võib esitada vaid rea kaalutlusi.


1. Tuumarelv peaks olema viimaseks abinõuks juhul, kui kõik muud vahendid on ammendatud. Venemaa on end kahjuks ise nurka mänginud ning see abinõu on paraku üheaegselt nii viimane kui ka ainukene, vähemalt Hiina suhtes. Mis on äärmiselt ohtlik.
2. Hiina omab samuti tuumarelva, kusjuures tema arsenali suurus pole isegi ligilähedaselt teada. Lääne ja vene allikates toodud numbrid paarisajast lõhkepeast, paarikümnest keskmise kaugusega ballistilisest raketist ja kontinentidevahelisest ballistilisest raketist ei oma ilmselgelt seost reaalse eluga, nende relvade tootmisel sellistes kogustes pole lihtsalt mõtet. Isegi kui jätta tähelepanuta mõningates allikates toodud vihjed 40 000 lõhkelaengust ja 1000 keskmise kaugusega ja kontinentidevahelisest ballistilisest raketist, võib arvata, et HRV laengute arv on võrreldav USA ja Venemaa lepingu põhjal vähendatud näitajatega, kellel rakettide arv ületab kummalgi sadat.

3. Vastavalt USA-ga 1987 aastal sõlmitud lepinguga puuduvad Venemaal keskmaaraketid, Hiina on aga kindlal liidripositsioonil nende rakettide arvus maailmas. VF peab ühtada ja samade rakettidega vaos hoidma nii Hiinat kui USAd, kusjuures Hiinat silmas pidades on vene allveelaevade ja ballistilised raketid ebasobivad.
4. Suhtepotentsiaal taktikalise tuumarelva osas Venemaa ja HRV vahel on teadmata. Sealjuures ei saa märkimata jätta, et Hiinal on tohutu ülekaal kohaletoimetamise vahendite osas. Hiina omab paari tuhandet laskeseadet taktikaliste ja operatiiv-taktikaliste rakettide, milliste lennukaugus on 150-600km, tarvis. Venemaal on vastu panna kõigest 100 (kogu Venemaa peale) taktikalist kompleksi «Точка-У», millise laskekaugus on kõigest 120 km. Peale selle võib Hiina kasutada vabaltlangevate taktikaliste tuumapommide kohaletoimetamiseks vananenud lennukeid H-5, Q-5 ja J-6, milliseid HRVA reservis on kaks kuni kolm tuhat. Kogu oma tehnilise taseme õnnetusele vaatamata on need masinad suutelised Venemaa õhutõrjet läbima juba tänu oma arvukusele, isegi poolte masinate kaotus ei oleks Hiina jaoks probleemiks. Lisaks tuleb silmas pidada, et taktikalise tuumarelva kasutamisel lõhkevad nii hiina kui vene tuumapead Venemaa territooriumil.

5. Nii USA jaoks, Euroopast rääkimata, on ka üheainsa tuumalaengu lõhkemine nende territooriumil vastuvõetamatu, Hiina seevastu suudaks ilmselt ära seedida ka mitmekümne plahvatuse toimumise piirialas.

6. Ilmselt oleks Hiina jaoks vastuvõetamatu massiline tuumalöök riigi kaguosa linnade pihta. Ilmselt annaks Peking sellisele löögile vastuse VF Euroopa-osa linnade pihta, milliste vallutamine pole talle vajalik.
Sel kombel kuulub tuumaheidutuse faktor Hiina vastu eeskätt psühholoogia valdkonda. HRV juhtknd võib arvata, et Venemaa lihtsalt ei riski vastulöögi hirmus anda Hiina pihta massilist tuumalööki. Eriti kui Peking aitaks Venemaal oma nägu säilitada. Sellega seoses tuleb tähelepanu pöörata sõnadele eelmainitud raamatus „Rahulolematu Hiina“ :
„…Meil tuleb alguses või eelkõige tagada Hiina huvid. Tuleb saavutada, et Hiina istuks kõige vanema toolile ning suudaks juhtida kogu meie maailma…Millised on Hiina eesmärgid tulevikus? Hiina peab loomulikult käsutama maailmas suuri ressursse ja alasid. Ma ei nõua nende territooriumite ühendamist meie riigiga, vaid pean siinkohal silmas nende valitsemist ja juhtimist“.
Sel kombel on võimalik, et Peking, hõivanud territooriumi, ei hakka nõudma selle juriidilist ühendamist Hiina külge. Talle piisab faktilisest kontrollist selle üle. Ja vastavalt poleks vastaspool sel juhul midagi kaotanud, sest kaardil jääks piir ju endisesse kohta.
Tegelikult on kogu Hiina võimaliku ekspansiooni küsimus suures osas psühholoogiline. Loomulikult eelistaks Hiina võtta territooriumid ja ressursid üle ilma sõjata, majandusliku ning demograafilise ekspansiooni abil. Aga on selge, et see on võimalik vaid juhul, kui ainsaks „rahumeelse“ ekspansiooni alternatiiviks saab sõjaline agressioon. Nimelt seepärast pajatab Peking järjest vähem oma „rahumeelsetest kavatsustest“ ja üha enam demonstreerib sõjalise võimsuse kasvu.
Ilmselt on meie ametiisikute ning enamuse ekspertide püüe faktidele vaatamata ohu mahavaikimiseks, ning ilmselgetele järelandmistele minek HRV suhtes tingitud just soovimatusest Hiinat ärritada. Seda võib vaadelda Hiina juhtkonnale mitte millegagi põhjendatud irratsionaalse agressiivsuse ja solvumismotiividel agressiooni sooritamisvõime külgekleepimisena. Tegelikuses on Hiina juhtkond siiani eranditult kõikidel juhtudel demonstreerinud ülimat pragmatismi. Ja seepärast on märksa põhjendatum arvata, et kui küsimust hiina ohust ja abinõudest selle tõrjumiseks hakatakse Venemaal arutama mitte vaid üksikute autorite, vaid ametlikul tasemel ning kasvõi mõned vastumeetmed ka ellu viiakse, siis see mitte ei tõsta, vaid hoopis langetab agresiooniohtu, kuna HRV juhtkond mõistab, et „mäng ei vääri küünlaid“ ning tuleb otsida teisi ekspansioonisuundi. See on võimalik aga vaid sel juhul, kui Hiina venevastase ekspansiooni hind muutub sedavõrd kõrgeks et muutub ükskõik millistel tingimustel (isegi Hiina sisekatastroofi puhul) õigustamatuks.Et selle tulemuseni jõuda, on ilmselgelt hädavajalik tugevdada kaitsevõimet. Esmalt sidened strateegiliste tuumajõudude ja PVO vahel. Võimalik, et on vaja väljuda keskmise ja väikese tegevuskaugusega rakettide likvideerimise lepingust, mis nüüdsetes tingimustes Venemaad lihtsalt käsist-jalust seob. Teiseks on hädavajalik tõsiselt tugevdada Idaringkonna vägesid. Tuumarelv peab tõepoolest jääma viimaseks, aga mitte esimeseks ja ainsaks argumendiks. Peale selle on vajalik rahvusvaheliste liitude loomine koos vastastikuste kohustustega üksteise kaitseks. Nagu näitas 2008 aasta sõda Lõuna-Osseetias, on NATO Venemaale vaenlasena ohutu, kuid liitlasena kasutu(seda demonstreeris liit oma käitumisega Gruusia suhtes). Tähtsaimaks liitlasteks Venemaale peaksid saama Kasashtan (CSTO ei puutu siin asjasse), Mongoolia, India ning Vietnam.Sel kombel suurendab „Hiina probleemist“ vaikimine selle probleemi süvenemist ning vähendab selle pareerimise võimalikust. Selline situatsioon suhtumises riigi julgeolekut puudutavasse niivõrd tõsisesse küsimusse on lubamatu.
Vasta
#14
Kas ehk Venemaa oma sljaväge arendab just eelkõige Hiina vast?
Vasta
#15
See rong on Venemaa jaoks juba ammu läinud. Ei küüni nad oma 10% elanikkonna ja olematu eelarvega Hiinat mingilgi kombel väärama. Muideks, VF sõjalises doktriinis pole Hiina kohta piuksugi, põhiliste vaenlastena on seal kirjas ikka "...USA ja NATO agressiivne blokk..."
Veel vähe Novaja Gazeta Hiinateemalisest kirjutisest, küll kuue aasta tagusest ajast..

"...KOGU MAAILM ON MURES HIINA PROBLEEMI PÄRAST.


Kaasaegsel Hiinal on rida spetsiifilisi omadusi, mida ülejäänud inimkond mõistab küllaltki ähmaselt. Lühidalt on need järgmised.
1. Ühe maailma suurima majanduse, mis demonstreerib maailmale kõrgeimat majanduskasvu ning valdab kõrgeid tehnoloogilisi võimalusi eksisteerimine kõrvuti sotsiaal-majanduslike probleemidega, mis on omased vähearenenud riikidele.
2. Tohutu rahvaarv, milline ületab loodusressursside võimalusi. Maksimaalselt talutav rahvaarv Hiinas oleks 700-800 miljonit. Nagu teada, ületab reaalne inimeste arv Hiinas juba täna 1,3 miljardi piiri, kusjuures kõigile piirangutele vaatamata kasv jätkub. Kusjuures 94 % elanikkonnast elab 46% territooriumist. Ülejäänud riigi territoorium on elamiseks kõlbmatu.
3. Maailma kõige suuremad erinevused linna ning maa vahel. Samuti erinevate regioonide vahel. Linna ja maa vahel on erinevus sedavõrd suur, et kogu sotsiaal-majanduslik statistika antakse eraldi linnade ja eraldi maapiirkondade jaoks, nagu oleksid need erinevad riigid. Erinevused regioonide(arenenud ida ja kogu ülejäänud riigi vahel) on veelgi kontrastsemad. Faktiliselt on riigis mitu täiesti erinevat ühiskonda, traditsionaalsest agraarsest kuni postindustriaalseni.
4. Maailma kõige kõrgem elanikkonna vananemise tempo ning nooremate vanusgruppide suguline disproportsioon. Vanemate vanusgruppide arv kasvab kaks korda kiiremini kui elanikkond tervikuna. Sealjuures on vaid 1/6 elatanud inimeste sissetulekuks pension, maal puudub elatanud inimeste sotsiaalne tugi täielikult. Talupoegadele pensioni ei maksta, olgugi et nende sissetulekud on niigi kordi madalamad kui linnaelanikel. Nii ametlikult kui ka traditsioonide kohaselt on vanemate ülalpidamine pandud poegade õlule, kes on soo edasikandjateks ja pärijateks. Seetõttu on normi 102-107:100 asemel Hiinas suhe vastsundinud poiste ja tüdrukute puhul minimaalselt 117:100, üksikutes provintsides 130:100, maakohtades ulatub see aga lausa 152:100. Lähimatel aastatel jõuab abieluikka põlvkond, kus ligi 20 miljonit noort meest ei ole "tagatud" pruutidega.
5. Probleemi mastaapsus, mis on tingitud elanikkonna ja majanduse proportsioonidest, teevad Hiina probleemidest kogu maailma probleemid.

Nüüd nendest Hiina peamistest vasturääkivustest, mis tulenevad eelloetletud probleemidest:

1. Vastuolu vajaduse vahel säilitada majanduskasvu kõrged näitajad, toetades töömahukaid majandusharusid eesmärgiga tagada kasvava elanikkonna tööhõive ning vajaduse vahel vähendada kasvutempot ning minna ökoloogilise resursikasutuste kaalutlustel (ökoloogiline olukord Hiinas on tänasel päeval maailma halvim) ekstensiivselt tootmiselt intensiivsele tootmisele
2. Vastuolu elanikonna kasvavate vajaduste ning nõudmiste vahel suutmatusega neid rahuldada mitte ainuüksi HRV, vaid terve planeedi Maa ressursside abil.
3. Vastuolu vajaduse vahel ka edaspidi jälgida põhimõtet "üks pere-üks laps" riigi ülerahvastatuse vältimiseks vrs. vajadus nõrgendada demograafilisi piiranguid sotsiaalsetest kaalutustest lähtuvalt.
4. Vastuolu toetumisel elanikkonna arvukusele kui peamisele majandusressursile ning konkreetsele eelisele vrs. riigi ülerahvastatus kui riigi peamine probleem.
Kuna probleemide kompleks on kokkuvõttes selline, et ühe lahendamine süvendab teisi, on raske mõista, kuidas saaks Hiina tulla toime ilma välisekspansioonita, mis asjadele objektiivselt vaadates on Hiina jaoks ainsaks väljapääsuks. Resursse võib Hiina muidugi analoogselt läänele ka osta, tõsi küll, ressursse on Hiinale läänega võrreldes vaja tunduvalt suuremas koguses. Aga vaat puudujäävat eluruumi elanikkonnale juurde ei osta, seda aga vajab Hiina ressurssidest tunduvalt rohkem. Just ülerahvastatus on Hiina kõigi vasturääkivate ja äärmiselt keerukate probleemide põhjuseks.

Niisiis on küsimus ekspansiooni vormides, meetodites ja tempos. Pole vaja pajatada muinasjutte teemal, nagu poleks hiinlased "ekspansioonile kalduvad". Nüüdne HRV on umbes neli korda suurem "ajaloolisest Hiinast", see aga on veel pea kolmandiku väiksem kui oli Hiina oma maksimaalses suuruses kõigest poolteist aastasada tagasi. Hiina on alati riigi tõusuaegadel tegelenud välisekspansiooniga. Tuleb pöörata tähelepanu Hiina ametlikule ajalookirjutusele, mille põhjal Tšhingis-khaani mongoli impeerium ning selle järeltulijad oli tegelikult Hiina, järelikult võib ta pretendeerida praktiliselt kogu Euraasiale. Rõhutan- tegu pole mitte marginaalide mõtiskluste, vaid ametliku kontseptsiooniga, kusjuures mingeid alternatiivseid kontseptsioone ei eksisteeri. Pekingi ja Aiguni lepinguid Venemaa ja Hiina vahel, mis määrasid piiri piki Amuuri ja Ussuuri jõge, peetakse Hiinas jätkuvalt "ebaõiglasteks ning ebaseaduslikeks" . Ning vaevalt võib taoliselt serveeritavat vaadet "geograafiaga ajaloole" pidada vaid hiina mentaliteedi omapäraks. Hiinlased on liialt pragmaatilised, et lihtsalt niisama, ilma mingi eesmärgita, külvata end üle ajalooliste solvangutega.

Ekspansiooni suuna poolest on põhi ja lääs (Venemaa ja Kashastan) Hiina jaoks mõõtmatult kasulikum kui lõuna(Indo-Hiina), kus nagu Hiinas endaski on "inimesi palju ja maad vähe". Kuna, nagu kirjutavad Kazennov ja Kumatšev, "Taevaalune pole niivõrd ühtne tsivilisatsioon, et mitte karta identiteedi ning hiljem kogu riigi kaotust", pole hiinlastel vaja probleeme rohkrearvulise kohaliku elanikkonnaga, kel liiatigi on eeskujulikud partisani- ja džunglisõja kogemused. Märksa kasulikum on territooriumilt hiiglaslik ja peaaegu inimtühi Venemaa Aasia-osa koos tema mõõtmatute ressursside, millistest HRV puudust tunneb, samuti taoliste aaretega nagu näiteks mage Baikali vesi, mis näikse olevat Hiinale hetkel naftast tähtsam. Pole mõtet iseendale valetada, et hiinlastel on meie juures liiga külm. Vähemalt ei sega 50-kraadine pakane vähimalgi määral neid edukalt Jakuutiasse imbumast, ehkki Jakuutial pole HRV-ga isegi ühist piiri. Jakuutia kliima on igal juhul soodsam Tiibeti omast(parem pool aastat pakast kui pidev hapnikupuudus), Primorje, Amuuri ümbruse ja Lõuna-Siberi kliimast pole üldse mõtet rääkida. Seoses sellega- väike informatsioon mõtisklemiseks. HRV eksisteerib reegel, mis puudutab kõiki avalikusele kättesaadavaid kaarte. Kaartidele on kirjutatud:
Punkt 17. Vastavate geograafiliste punktide tähistamise reeglid: Järgmiste geograafiliste nimetuste märkimisel Venemaa territooriumil on kohustuslik sulgudes ära märkida hiinakeelsed nimetused, välja arvatud kaardid pin-yin transkriptsioonis ning väliskeeltes.
1. Vladivostok- sulgudes ära näidata "Hǎishēnwǎi"
2. Ussuriisk- sulgudes ära näidata "Huan Tšen Tsi"
3. Habarovsk- sulgudes ära näidata "Boli"
4. Blagoveštšensk- sulgudes ära näidata "Hailanpao"
5. Sahhalini saar- sulgudes ära näidata "Kyedao"
6. Nertšinsk- sulgudes ära näidata "Nibutšu"
7. Nikolajevsk- sulgudes ära näidata "Miàojiē"
8. Stanavoi mäestik- sulgudes ära näidata "Vaisinanlin"
Kas tõesti vaid selleks, et vaigistada oma ajaloolisi komplekse? Ja veel üks infoterake. Käesoleval aastal nõudis Hiina mööda Amuuri ja Ussuuri jöge kulgeva piiri ülevaatamist korraga 160 lõigul. Ning alustas ühepoolses korras nendel jõgedel hüdrotehnilisi töid eesmäriga jõesängi muutmiseks, kuigi oli kohustatud eelnevalt läbi viima konsultatsioonid Vene poolega. Pole võimalik üles lugeda eri järgi ametnike (kõige kõrgemateni välja) avaldusi, kes peale 2004 aastal Hiinale Amuuri saarte üleandmist pasundasid, et nüüd on Vene-Hiina piir määratud igaveseks. Nüüdseks siis teame, kaua kestab "igavik" Hiina variandis- viis aastat. Võib endale ette kujutada, milline kõrvulukustav vingumine tõuseks meie massiteabevahendites, kui jõel asuvat piiri muudaksid sama nahhaalselt Eesti, Gruusia või Poola. Aga siin on vaikus. Strateegiline partnerlus...

Pole kahtlust, et Hiina jaoks oleks eelistatav rahumeelne ekspansioon. Sõjalisele ekspansioonile oleks kolm põhilist vastuväidet.
1. Hiinlased sõdivad suhteliselt halvasti. Kuigi läbi aegade kõige geniaalsema sõjastrateegia teose kirjutas hiinlane Sun-Tzu, põhunes tema kogemus hiinlase omavahelistest sõdadest. Välisvaenlastega sõdides on Hiina, vaatamata oma arvulisele üleolekule, pea alati kaotanud. Mõningaks erandiks on küll Korea sõda 1950-1953. Peale Korea Rahvaarmee purustamist ameeriklaste poolt suutis Hiina Rahvavabastusarmee, esinedes eufemismi "Hiina vabatahtlikud" all tänu hiiglaslikule arvulisele ülekaalule ning nõukogude 64-nda lennuväekorpuse "vihmavarjule" puksida ameeriklased 38 paralleeli taha. Kuid kuna nõukogude lenduritel oli 38 paralleeli ületamine keelatud, ei suutnud hiinlased vaatamata oma hiiglaslikule ülekaalule enam kaugemale lõuna poole liikuda, ameeriklased andsid neile rea lööke, peale mida lõppes sõda praktiliselt viigiga. HRVA viimaseks reaalseks kogemuseks oli haruldaselt häbiväärne 1979 aasta Vietnami kampaania, mil Hiina regulaarväed ei suutnud võita neist arvuliselt kolm korda nõrgemat Vietnami grupeeringut, mis koosnes piirivalvuritest, maakaitseväelastest ning stroibatist. Kui aga Kambodžast hakkasid saabuma esimesed Vietnami regulaarvägede üksused, "koristas" HRVA ise "toa", kandes sealjuures tohutuid kaotusi ning demonstreerides täiesti hitlerlikku barbaarsust tsiviilelanike suhtes, keda veel mõni aasta tagasi Hiinas "vennalikuks" kutsuti. Ka kõik sõjalised konfliktid Venemaa ja Hiina vahel (1652-1689, 1900-1901, 1929, 1969) on demonstreerinud vene vägedega võrreldes hiina sõdalaste mitte just kõrget lahingutaset.

2. Nagu täiesti õiglaselt kirjutavad Kazennov ja Kumatšev- Hiinal on, mida kaotada. Tema "uue majanduse" objektid on arvuliselt, ning mis veel olulisem, territoriaalselt piiratud, asudes valdavalt idarajoonides. Tuumalöök nende pihta paiskaks Hiina aastakümneteks (kui mitte sadadeks) tagasi. Tõsi, tuleb märkida, et uue majanduse objektide arv suureneb pidevalt, viimasel ajal on alanud ka "difusioon" läänerajoonidesse (mis on Pekingi sihikindel poliitika). Ja järelikult muutub nende hävitamine järjest raskemaks. mõne aja pärast on meil tunduvalt vähem tuumalaenguid kui hävitamist vajavaid Hiina objekte.
Kuni viimase ajani paistis peamiselt talupoegadest komplekteeritud HRVA silma oma praktiliselt nulltundlikusega kaotuste suhtes, mis võimaldas rünnata vaenlast massiga. Viimastel aastatel on aga situatsioon muutunud, HRVA relvastusse on ilmunud märgatav kogus kaasaegset tehnikat. Seda on suutelised omandama vaid haritud linnanoorukid. Linnades toimib aga juba ammu "ühe pere, ühe lapse" poliitika. Seetõttu on Hiina sajanditepikkune vanemate austamise kultus asendunud "väikeste imperaatorite" kultusega, kus rohkearvulised sugulased kummaltki poolt nunnutavad aardeks kujunenud ainukest last. Kui Hiina linnadesse hakkavad katkematu vooluna põhjarindelt saabuma "väikeste imperaatorite" kirstud, on sotsiaalne plahvatus üsna tõenäoline. Tõsi, ka siin on teine külg- just nimelt haritud linnanoorsoo hulgas on natsionalistlikud meeleolud eriti tugevad, soovides "barbaritele"(s.t. kõigile mittehiinlastele) kätte maksta olnud "alanduste" eest. Ning peamisteks ajaloolisteks "alandajateks" loetakse Venemaad ja Jaapanit. Sestap lähevad paljud "väikesed imperaatorid" sõdima täiesti teadlikult.
Kõik need asjaolud ei muuda siiski meie jaoks sõjalise ohu olemasolu. Esmalt võib eeltoodud asjaolude tõttu kujuneda välja olukord, mil välisagressioon on kaose ja kodusõja, mis hävitaks kõik reformide viljad ja võimalik, et isegi riigi, perspektiivis kõikidest halbadest võimalustest parim. Teiseks, mis märksa olulisem, on see, et sõjaline võimsus pole mitte lihtsalt kasulik, vaid hädavajalik argument, tagamaks "rahumeelset" ekspansiooni, ilma milleta Hiina läbi ei saa.


NAD MUUTUVAD KÕIKJAL LIIDRITEKS.

HRVA ülesehitusest, tema ülimalt omapärasest strateegilisest kontseptsioonist (esmajärjekorras strateegilistest piiridest ning eluruumist) tema avalikult venevastastest õppustest on NVO üksikasjaliselt kirjutanud artiklites

«Оккупация России Китаем неизбежна» http://nvo.ng.ru/concepts/2008-02-22/2_ugroza.html (22.02.08 ), «Ближайший сосед – будущая военная сверхдержава» http://nvo.ng.ru/forces/2009-03-27/1_china.html (27.03.09), «Миллионы солдат плюс современное вооружение» http://nvo.ng.ru/forces/2009-10-09/1_china.html (09.10.09). Tahaks vaid veel märkida, et NATO-ga võrreldes kasvavad Hiinal võimalused lööktempos. Sealjuures on Hiina juba enamuses relvaliikides ning tehnikas ületanud mahajäämuse Venemaast. Eriti puudutab see maavägede tehnikat. Hiina viimase aja tankid ei jää millegi poolest maha meie uusimatest masinatest. Eriti väärib märkimist fakt, et et nii tankide tootmise kui ka nende arvu poolest vägedes on Hiina asunud maailmas juhtpositsioonile. Seetõttu on igati õigustatud kahtlused, et nad ei kavatse kasutada tanke mitte ameeriklaste dessandi tõrjumiseks (mida loomulikult kunagi ei toimu) ega ka mitte uiguuri ja tiibeti separatistide mahasurumiseks (liialt kahjumlik tegevus). Ega ei saadeta Hiina tanke "Type-99" ka mitte Kagu-Aasia džunglitesse(seal on nendega ebamugav majandada). Põhja pool on neile rohkem avarust. Märgime siinkohal ära veel selle pisiasja, et ainuüksi uusimaid tanke on HRVA-l rohkem, kui VF relvajõududel Kaliningradist Kamtšatkani üleüldse tanke on. Kahe Venemaa piiri äärse sõjaväeringkonna (Pekingi ja Shenjangi) maaväed on tugevamad meie kogu maaväest. Kusjuures uusim tehnika saabub just nimelt neisse kahte ringkonda. Huvitav, miks küll...


Ka lennuväe osas on Hiina ületanud kvalitatiivse mahajäämuse Venemaast(meie enda abiga) Pole mõtet end hellitada illusiooniga omaaegsest anekdoodist, mil nõukogude ajal olla Hiinas nende oma hävitaja katsetamise käigus hukkunud kolm pilooti ja viisteist kütjat. See lugu on juba ammu oma aktuaalsuse kaotanud. Sel aastal võeti HRVA õhujõududes käigust maha hävitaja J-6(MiG-19), mis vaid mõni aasta tagasi oli neil kõige massilisemaks lennukiks. Hiina lennuvägi koosneb nüüd J10, -11(Su-27)ja -12(Su-30)tüüpi masinatest. Neljanda põlvkonna hävitajate arvult on Hiina meile juba järele jõudnud, esialgu jääb ta veel maha ründelennuväe osas, kuid see on täiesti kompenseeritav suure hulga taktikaliste ning operatiiv-taktikaliste rakettide abil, milles Hiina ületab meid enam mitte kordi, vaid kümneid kordi.

Tervikuna valmistub HRVA kas suuremastaabilise vallutussõja pidamiseks või siis tagamaks Hiina ekspansiooni "rahumeelsete" meetoditega. Trakteerida Hiina sõjaväe ülesehitust kuidagi teisiti on üsna keeruline. Taiwani vastu on seda "pisut" paljuvõitu, pealegi pole viimase aja poliitiliste sündmuste valguses raske aimata, et see küsimus lahendatakse Pekingiga lähimas tulevikus rahuliku Hong-Kongi stsenaariumi järgi. Oma riigi kaitsmiseks on aga HRVA hüpersupersuur, selle vastu on vaevalt et võimalik vaielda.



PEKING ON VALMIS TUUMASÕJAKS.


Nüüd aga meie viimasest argumendist, tuumaheidutusest. Just sellele asetavad lootused ka Kazennov ja Kumatšev. Nagu ka paljud teised. Loomulikult, formaalsel tasemel on meil kõik lahti kirjutatud. Nii näiteks peaksime me ameeriklaste (mittetuuma) löögile meie strateegiliste tuumajõudude pihta vastama nendesamade tuumajõudude löögiga USA territooriumi pihta. Vastuseks HRVA sissetungile, mida me tavavahenditega tõrjuda ei suuda, peab järgnema tuumalöök vaenlasee vägede pihta, kui see aga ei aita, siis massiline löök vaenlase tagala (esmajoones arenenud mereäärsete provintside) pihta. Kas rakendub aga see stsenaarium ka praktikas? Tuleb pidada silmas, et nii USA kui ka Hiina omavad tuumarelva, kusjuures suures koguses. Kusjuures me heidutame nii ühtesid kui teisi nendesamade, pidevalt vähenevate tuumajõududega. Muideks, Hiina vastu on meie kontinentidevahelised ballistilised raketid allveelaevadel paiknevad ballistilised raketid liiga suure tegevuskaugusega, vastavaid keskmaa rakette aga meil pole. Hiinal aga moodustavad just need "teise suurtükiväe" põhimassi. Ning kasutades oma strateegilisi tuumajõudusid ühe riigi suhtes, jääme täiesti kaitsetuks teise riigi ees. Peale selle tuleb mõista ka meie tänase eliidi psühholoogilist eripära, tema, ütleme nii, kõrgendatud tähelepanu isiklike huvide vastu. Seetõttu pole paraku 100% kindlust, et meie juhtkond vajutab nupule, teades, et saab garanteeritult vastulöögi Moskva ja Piiteri pihta. Ja üleüldse on tegu ebanormaalse situatsiooniga, kui suurriik on ise end sättinud tuumakatastroofi servale lihtsalt seetõttu, et pole hoolitsenud võimekuse eest pidada sõda tavarelvastusega.


Muideks, viimastel aegadel ehitatakse Hiina suurtes linnades lööktempos maa-aluseid varjendeid, mis on arvestatud sadade tuhandete ja isegi miljonitele inimestele. Hiina valitsus annab neile ehitustöödele täiesti ulmelise seletuse- varjendid on ette nähtud inimeste kaitsmiseks ...maavärinate eest. Iga inimene, kes on veidigi tuttav geofüüsika või kasvõi tsiviilkaitsega, mõistab suurepäraselt, et maa-alune varjend maavärina vastu on täielik sonimine. Esiteks ei jõua inimesed nendeni joosta, maavärin algab ootamatult ning kestab maksimaalselt mõne minuti ning teiseks, kui inimesed ka asuvad maavärina ajal sellises varjendis, siis see saab neile peaaegu 100% garantiiga vennashauaks. Paistab, et selle absurdse seletusega annab Peking nii Moskvale kui ka Washingtonile mõista, et on täiesti valmis tuumasõjaks. Sest maa-alune varjend on, nagu teada, efektiivseimaks kaitseks tuumaplahvatuse eest.


Loota Hiina kallaletungi puhul Ameerika abile paistab olevat mõnevõrra ennatlik. Loomulikult pole Ühendriigid huvitatud Venemaa Aasia osa üleminekust Hiina kontrolli alla. Kuid vaevalt hakkavad Ühendriigid päästma Venemaad selle nüüdsel kujul. Märksa pragmaatilisem oleks Ameerikal päästa mõnd Kaug-Ida vabariiki. Juba seetõttu, et sellega on tunduvalt lihtsam suhelda. Ning saada sealt hiinlaste käest päästetud loodusressursse. Sealjuures annab Ameerika mingi osa sellest Kaug-Ida vabariigist ikkagi Hiinale, et temaga mitte liiga tülli minna. Nothing personal, just business. Üldiselt ei tasu sõprusele USA-ga eriti loota, isegi kui Medvedev ja Obama siiralt soovivad "uut hingamist". Kaks ambitsioonidega suurriiki lihtsalt ei saa võrdsetel alustel sõbrustada, kumbki neist tahab puht instinktiivselt olla hegemoon. Muideks, just selsamal põhjusel ei ole võimalik ka mitte mingisugune "strateegiline pertnerlus" Moskva ja Pekingi vahel(isegi kui Pekingil poleks ekspansiivseid kavatsusi)või "suure kaksiku" teke USA ja Hiina suhetes


"Kui aga Venemaa täna, tema praeguses olekus lõimub valimatusse võiduajamisse relvastuse pariteedi pärast, siis võib ta nagu varemgi lihtsalt murduda ning osutuda "Suures Geopoliitilises Mängus" kaotajaks. Sõltumata edusammudest või mahajäämusest kaitseteel."- kirjutavad Kazennov ja Kumatšev. Absoluutselt õige, pole midagi vaielda. Ja veel: "Siberi ja Kaug-Ida jätkuv taandareng ja depopulatsioon võimaldab Hiinal efektiivselt ja vaikselt käbi viia "roomavat" ekspansiooni ilma ühegi lasuta. Ning tekib isegi "saatuslik" küsimus- millised investeeringud on Venemaa idapiiride ohutuse kindlustamiseks tänasel päeval prioriteetsemad- kas kaitseotstarbelised või majandust elustavad?" Ka siin võib igale sõnale alla kirjutada. Meelitatuna võidurelvastumisse hukutame majanduse ning kaotame kõik. Nagu see juhtus 20 aastat tagasi. Ja konkreetselt Kaug-Ida libiseb meilt ilma igasuguse sõjata peost, kui me selle majandust ei taasta.


Kahjuks ei saa silmist lasta ka asjaolu, et VF sõjaline potentsiaal on langenud juba selle tasemeni, et riigi kaitse jääb tagamata. Täpsemalt, me peame toetuma vaid "tuumamalakale", see aga on iseenesest juba äärmiselt ohtlik. Pole lubatav, et viimane argument osutuks ka esimeseks ja ainsaks. Pealegi mandub meie tuumaarsenal pea sama kiiresti kui tavajõud. Täielikus vastavuses rahvusliku traditsiooniga sööstsime ühest äärmusest teise, täissöödetuid armee juurest, mis laostas riigi majanduse, kerjuslike relvajõudude juurde, mis ei suuda tagada minimaalset riigikaitset.



VALMISOLEK ON VÄGA SUHTELINE.


Meile on väga keeruline korrata Hiina kogemust, sest esmalt rajati seal majandus ning alles seejärel hakati arendama armeed.Meil tuleb seda mingil kombel üheaegselt teha. Raha on selleks vaja palju, kuid selles osas on rida tähelepanekuid. Esiteks on relvajõudude esitlemine "rahva raha õgiva parasiidina" põhimõtteliselt ja sügavalt vale. Relvajõud täidavad majanduslikult tähtsaimat funktsiooni- kaitsevad riiki välisagressiooni eest, majandusliku kahju eest, mis paljukordselt ületab kulutusi relvajõudude ülalpidamiseks. Teiseks, rääkida meie konkreetses olukorras kerjuslike relvajõudude "parasitismist", kui sealjuures on olemas gigantne kogus tõelisi parasiite- ametnikke, on lihtsalt küüniline. Meie majanduse, mis on üks madalamaid maailmas, efektiivsuse olematuse üks peapõhjus on korruptsioon. Sellest vabanemine annaks sellise efekti, et isegi triljon dollarit armee ülesehitamiseks poleks probleemiks. Peale selle oleks suurepäraseks majandusressursiks vabanemine igasordilistest epohhi loovatest ettevõtmistest nagu taliolümpia läbiviimine subtroopikas. Rääkimata juba hungveipingide režiimi valvavate grupeeringute toetamisest. Lõppude lõpuks võiksid meie suurepärased pilvedes hõljuvad oligarhid osta mitte ainult Faberge' mune. Las ilmutavad samasugust omakasupüüdmatust ning püüdu riigi kaitse tugevdamiseks. Isegi kui nad ei pea seda riiki enda omaks. Paljaks röövisid riigi ju ikkagi nemad.

Peale selle, lõplikult koolnud "Vene ja Valgevene liitriigi" asemel on hädavajalik maksimaalselt tihe liit Kasahstaniga, teise Hiina potentsiaalse ekspansiooni suunaga. Samuti tuleks ehitada telg Moskva-Delhi-Hanoi. Seda ei sega miski peale täiesti irratsionaalse välispoliitika Kremlis, kus siiani tõsimeeli usutakse Moskva-Delhi-Peking kolmnurga loomise ning Šhanghai Koostööorganisatsiooni baasil "AntiNATO" bloki loomise võimalikusse. Hea oleks lülitada sellesse telge ka Jaapan, kuid siin segab seda Jaapani äärmiselt ebakonstruktiivne(vägisi tahaks tarvitada sõna "juhm") positsioon Kuriili küsimuses. Aga ilma relvajõude taastamata ning ilma adekvaatse välispoliitikata jääb meile vaid valik Hiina sõjalise agressiooni ja sõjalise kaitse all toimuva "rahumeelse" ekspansiooni vahel..."
Vasta
#16
Facebooki juudist omanikul Zuckerbergil on Hiinlannast naine.Oskab Zuckerberg ka mandarini keelt.Väidetavalt hakkas budistiks.Kui aega leian siis uurin selle Zuckerbergi pruudi tausta kohta.Hiinlastel tihe side judaismi/vabamüürluse/kommunismiga.Peaasi,et kommunism oleks globaalne.Vahet pole ,kes seda levitab.On spekulante kes väidavad ,et Zuckerberg on Rockefelleri tõugu .
http://www.snopes.com/mark-zuckerberg-is...s-grandson
Mine tea,ehk on see mees lääne ja ida kommuniste/kabaliste/massoone jne ühendav karakter.Facebookil on +/- 3 miljardit kasutajat ,kelle infot ta kontrollib
Ma siin niisama spekuleerin,keegi ju peab...
Vasta
#17
Huvitav, et Mark on värvipime. Ta ei suuda eristada punast ja rohelist värvust. Seetõttu on ka Facebook sinistes värvides.

2012. aastal hinnati Zuckerbergi varandust 9.4 miljardile dollarile. Kui palju see juba nüüd võiks olla?
https://et.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg


Vasta
#18
Aitäh I'll be back teemat täiendamast.
Lisan ise ka ühe uuema Hiina uudise.

Daily Mail kirjutab, et Huaxis, mis Hiina standardite järgi on küla, paiknevad muuhulgas 72-korruseline Eiffeli tornist kõrgem pilvelõhkuja ja pikad ühesuguste villade read. Ringi lendavad koptertaksod. Pilvelõhkujas asub lukshotell, mille kõige kallimas presidendisviidis veedetud öö eest esitatakse mahlane 13 000 euro suurune arve.

Kõigil elanikel (neid on külas kokku 2000) on väidetavalt pangaarvel enam kui miljon jüaani (135 000 eurot). Igale perele antakse kohalike võimude poolt auto ja villa, kui neil õnnestub külasse kolida.

Küla jääb Shanghaist umbes kahetunnise sõidu kaugusele.

Pikemalt siin
http://forte.delfi.ee/news/varia/hiina-i...d=76830466


Vasta
#19
(RUS)Hiina kohta niisama vaatamst ja lugemist.

[Pilt: 732996_original.jpg]

http://chachava.livejournal.com/85379.html
Vasta
#20
Keda Hiina sügavamalt huvitab, siis Janno ja Siret Seeder teevad ütlemata asiseid reise Hiinasse. Tõsi küll, see riik on sedavõrd suur ja oma tuhandete aastate pikkuse ajalooga hoomamatu, et Janno sõnul suudavad need reisid vaid õrnalt pealispinda kriimustada, aga huvitavad on nad sellegipoolest. Huvilistele võib tõsiselt soovitada.
Vasta
#21
Kogu selle "janno-sireti" laadsete turistide probleem selles ongi, et "kriibivad vaid pealispinda" aga serveeritakse seda kui lõplikku pilti.
Mitmes teemas olen siin lugenud Hiina aarilaikust minevikust. Sellest aga ei taha ükski selline turist teadagi. Nagu ka sellest, et Hiina müüri remondi käigus satuvad kogemata kaitsemüüri kaitsekäigud teisele poole kui algselt. Kes satub käima Tallinna vanalinnas siis vaadake müüri Tornide Väljakul ja mõtelge kui see müür oleks teistpidi ja laske oma mõtetel edasi rännata...
Vasta
#22
Hiinas hulgaliselt alasid,kuhu turiste ja kohati ka kohalikke ei lasta.Suurem osa Tiibetist on keelutsoon välismaalastele.Põhja-Korea stiilis turismireise seal tehakse.Vaatad seda,mida lubatakse.
Hiinlaste kultuurist ja ajaloost pole palju järgi jäänud, kommunistid tegid korralikku puhastust. Kui Tiibetis kommunism selle kurja kultuuri on välja juurinud ja genotsiidi asitõendid vaibaalla pühkinud,ehk siis lastakse turiste ka sinna kanti.


Siin paar kohta,kuhu turiste ei taheta lasta-
https://chinatouradvisor.wordpress.com/2...orce-into/

Hiina püramiidide regioon on ka välismaalastele keelatud.Mine tea kas neid seal enam alleski on.Vist oli mehhikos,kus tee ehitajad lammutasid mingi osa ühest püramiidist,et killustikku teha.
[Pilt: chinesepyr1.jpg]
[Pilt: piramide_china03_02.jpg]

Kailase peale vast kommunismi hammas ei hakka.Samas mine neid Hiinlaseid tea.Sellest saaks omajagu killustikku valmistada...
[Pilt: mt.kailash-tour-760x350.jpg]
Vasta
#23
(12-01-2017, 22:44 )Malandro Kirjutas: Kailase peale vast kommunismi hammas ei hakka.

Kailaši mägi. Kailane on see kes elab, õpib ja töötab kai peal. Tunnen ennast puudutatuna kui selle mäe nime nii moonutatult kirjutatakse.
Vasta
#24
Kangrinboqê-Kailash-Kailaš (varasem eestikeelne nimi Kailas ).Heal mäel mitu nime.
Aastaid tagasi lugesin Muldashevit,seal oli minumeelest Kailase versioon nimest.nii ta mällu jäi...
https://et.wikipedia.org/wiki/Kangrinboq%C3%AA
Vasta
#25
Teema Kailas on foorumis olemas.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...2Kailas%22

Hiina püramiide käsitletakse teemas Aasia püramiidid
http://www.para-web.org/showthread.php?t...ght=Kailas


Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 9
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kummalised pilved ja Hiina maavärin Pohlatohlakas 2 2,539 13-06-2008, 19:31
Viimane postitus: angerfist

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat