17-11-2009, 11:54
http://en.wikipedia.org/wiki/Himmler
Himmleri vari - Vladimir Abarinov ajalehest Sovershenno Sekretno
1.
21 aprillil 1945 Ravensbrücki koonduslaagris oli SS-hauptsturmführer Frantz Göring käsuga vabastada poola ja prantsuse juuditarid. Nad pidid kiirkorras liikuma kohta, kus neid ootas Rootsi Punase Risti autokolonn. Laagri monadant keeldus allumast, viidates RSHA ülema Kaltenbrunneri käsule vangide täieliku likvideerimise kohta. Seepeale saadik võttis telefonitoru ja nõudis enda ühendamist Lübecki politseikasarmutega. Neil päevil asus seal SS reichsführer Heinrich Himmleri staap. Käsk tulid temalt isiklikult. Pärast kinnituse saamist küsis komandant, mida teha eksperimendi ohvritega. Sain vastuse: saata sama partiiga. Pääsenute koguarv oli um 15 000 inimest. Ravensbrückist vabastamine oli tihti tehingud, mida Himmler püüdis sõlmida lääneliilastega Punase Risti Rootsi haru presidendi krahv Folke Bernadotta vahendusel, kuningas Gustafi sugulasega. „Nad on minu kõige kindlam investeering“ öelnud kunagi reichsführer juutide kohta.
Teistest 3nda reichi juhtidest palju varem mõistis Himmler, e Saksamaa võib sõja kaotada. Juba augustis 1942 oma SS peakorteris nõustus ta oma alluva. Välisluure ülema Walther Schellenbergi ettepanekuga alustada läbirääkimisi vaherahusks läänega tingimusel, et ta ise ei muutu nende vangiks ja ebaõnnestumise korral ei hakka Schellenbergi välja puksima. Sama aasta sügisel Himmler hakkas lahendama Hitleri-vastast vandenõud ja kohe selgitas välja, et põletik algas Abwehris.
1944 märtsis Himmler kohtus salaja tuntud astroloogi Wilhelm Wulfiga, kes ennustas, etr Hitleri elu on ohus um 20 juuli paiku ja ta sureb enne 7 maid 1945, kusjuures surma põhjuseks saab olema mürgitus.
Schellenberg kinnitas hiljem, et reichsführer teadis vandenõust kõike. Või vähemalt ta teadis kõigest rohkem kui ükski teine vandenõus osaleja eraldi. Lausareteerimiste käigus peale 20 juulit 1944, kui Hundikoopas plahvatas Staufenbergi pomm, ei võetud kinni kedagi üleliigset, kuid võeti kõik.Miks ta ei võtnud ette ennetavaid abinõusid? Vastus on banaalselt lihtne – Himmler ootas õiget aega. Talle olid vajalikud vandenõulaste kontaktid liitlastega ja ta oli valmis Hitlerist loobuma.
[Muudetud: 11-17-2009 T11ger]
Himmleri vari - Vladimir Abarinov ajalehest Sovershenno Sekretno
1.
21 aprillil 1945 Ravensbrücki koonduslaagris oli SS-hauptsturmführer Frantz Göring käsuga vabastada poola ja prantsuse juuditarid. Nad pidid kiirkorras liikuma kohta, kus neid ootas Rootsi Punase Risti autokolonn. Laagri monadant keeldus allumast, viidates RSHA ülema Kaltenbrunneri käsule vangide täieliku likvideerimise kohta. Seepeale saadik võttis telefonitoru ja nõudis enda ühendamist Lübecki politseikasarmutega. Neil päevil asus seal SS reichsführer Heinrich Himmleri staap. Käsk tulid temalt isiklikult. Pärast kinnituse saamist küsis komandant, mida teha eksperimendi ohvritega. Sain vastuse: saata sama partiiga. Pääsenute koguarv oli um 15 000 inimest. Ravensbrückist vabastamine oli tihti tehingud, mida Himmler püüdis sõlmida lääneliilastega Punase Risti Rootsi haru presidendi krahv Folke Bernadotta vahendusel, kuningas Gustafi sugulasega. „Nad on minu kõige kindlam investeering“ öelnud kunagi reichsführer juutide kohta.
Teistest 3nda reichi juhtidest palju varem mõistis Himmler, e Saksamaa võib sõja kaotada. Juba augustis 1942 oma SS peakorteris nõustus ta oma alluva. Välisluure ülema Walther Schellenbergi ettepanekuga alustada läbirääkimisi vaherahusks läänega tingimusel, et ta ise ei muutu nende vangiks ja ebaõnnestumise korral ei hakka Schellenbergi välja puksima. Sama aasta sügisel Himmler hakkas lahendama Hitleri-vastast vandenõud ja kohe selgitas välja, et põletik algas Abwehris.
1944 märtsis Himmler kohtus salaja tuntud astroloogi Wilhelm Wulfiga, kes ennustas, etr Hitleri elu on ohus um 20 juuli paiku ja ta sureb enne 7 maid 1945, kusjuures surma põhjuseks saab olema mürgitus.
Schellenberg kinnitas hiljem, et reichsführer teadis vandenõust kõike. Või vähemalt ta teadis kõigest rohkem kui ükski teine vandenõus osaleja eraldi. Lausareteerimiste käigus peale 20 juulit 1944, kui Hundikoopas plahvatas Staufenbergi pomm, ei võetud kinni kedagi üleliigset, kuid võeti kõik.Miks ta ei võtnud ette ennetavaid abinõusid? Vastus on banaalselt lihtne – Himmler ootas õiget aega. Talle olid vajalikud vandenõulaste kontaktid liitlastega ja ta oli valmis Hitlerist loobuma.
[Muudetud: 11-17-2009 T11ger]
