[alisoman]

[Kogu aeg olemas olnud. Jah, ega muud vastust kui see v'o'i selle teisendid meie kujutlus ei suudagi esitada. Siin on lihtsalt meie kujutluse piir, pole parata. Aga elu m'o'te? Elust elusse edasiarenemine, kuni j'o'uame viimaks yhinemiseni Loojaga? Aga sealt edasi? Tegelikult paistab selline l'o'ppsiht praegu lausa igavana, palju huvitavam on osaleda tulevaste sajandite tegemistes.

[DHC]

Elu on mõttetu kuniks sa pole talle mõtet andnud.

[Siniar]

Minu elule annab mõtte looming. Ideest teostuseni. Lahenduste leidmine. Ja siis paar päeva olen ma õnnelik.

[Ott Sama]

Elu mõte.. ikka paremuse ning mitmekesisuse poole.
Ikka geneetiline ning loominguline pürgimus sitakihi aluspõhjast kultuuri pinnale.
Ja, palun võtke ennast koomale, ning loovutage see looduskeskonnale ja seal
elavatele kaasteelistele!

[excubitoris]

Elul ei ole mingit mõtet - ta lihtsalt on seistes 4 essi peal - sünd, söök, seks ja surm.

[Ott Sama]

Elul ei ole mingit mõtet - ta lihtsalt on seistes 4 essi peal - sünd, söök, seks ja surm.

Zen faran, pss.. erinevus on siin .. pss.

[Siniar]

Jah kõige arenenum mõistuslik olend on ilmselt kõige õnnetum olend, sest ta mõistab kõige paremini eksistentsi mõtetust.
Eksistentsil tekkib, aga mõte siis kui meil on tegevus, mis haarab meid sedavõrd endasse, et me unustame otsida sellel kõigel mõtet.

[katakaroliina]

Mis on karu elu mõte ? Miks metshobused teevad enesetappu? Kui inimene on kõige mõistlikum loom miks ta saab selles elus kehvemini hakkama kui orav või rebane? Miks otsivad elumõtet ennekõike need, kellel puudub konkreetne tegevus - vajadus elus püsida?

[Thorondor]

Kui inimene on kõige mõistlikum loom miks ta saab selles elus kehvemini hakkama kui orav või rebane? Miks otsivad elumõtet ennekõike need, kellel puudub konkreetne tegevus - vajadus elus püsida?

Mismoodi inimene sinu arvates kehvemini hakkama saab?
Kõik otsiks elu mõtet, kui intelligentsi ja aega jaguks. Kui kogu aeg on sisustatud ellu jäämisega, siis polegi muuks aega.

[kodukäija]

Elu mõte on Elu, muud mõtet tal ei olegi.

[katakaroliina]

Mismoodi inimene sinu arvates kehvemini hakkama saab?
Kõik otsiks elu mõtet, kui intelligentsi ja aega jaguks. Kui kogu aeg on sisustatud ellu jäämisega, siis polegi muuks aega.

Kui olendile antakse elu ehk miski sünnib maailma siis tal juba on mingi mõte. Kui ta esimesed kolm talve üle elab, on mõte üsnagi olemas - ta on elujõuline isend. Mitte kõik hundid ei ela selle nimel, et saada karjajuhiks või kasvatada omale kaunim karv ... inimene täidab oma elu kõikvõimaliku eluks mittevajaliku joraga ja siis kurdab pealegi, et ta elul pole mõtet? Olete näinud inimest, kes kaebab näljahäda aga kui viid talle seemnekartuli siis ega ta seda mulda ei pane, vaid süüdistab sind õeluses? Olete kohanud meest, kelle naine läks elujõulisema juurde ja nüüd puudub mehe elul mõte? Naine, kes sünnitab lapsi "mehe jaoks" ja lõpuks on tyhjade käte ja nälgiva pesakonnaga üksi oma mõttetus elus ... ? Inimesed, kes põhimõtteliselt, "saevad seda oksa millel istuvad"?
Abstraktselt on jumala lahe filosofeerida mingite terminite üle, väita midagi, mis võibolla isegi ei ole ebareaalne aga teadmised on ju ennekõike tarbimiseks ja ellu viimata tarkus kaotab seeläbi juba kaalu, et jääb puhtalt teooriaks. Siis, muud mõtet peale elujõulisuse ei saa ju inimindiviidilt oodata, olles loom nagu iga teine ? Ja see, et tal on mõtlemisvõime ja enese arvamise kohaselt intelligents, teebki tema elu keeruliseks, sest selle asemel et leida omale tegevus, mis kasvõi aitaks paremini ületalve elada, otsib ja uurib ta maaväliseid ja -siseseid saladusi, et oleks oma halba enesetunnet või kehva ilma kellegi teise kaela ajada...

[zen faran]

Elul ei ole mingit mõtet - ta lihtsalt on seistes 4 essi peal - sünd, söök, seks ja surm.

Zen faran, pss.. erinevus on siin .. pss.

Eh?
...

Eniveis, ehk inimene ei anna elule mõtet, vaid elu annab inimesele?
Inimene lihtsalt täidab talle antud rolli, mille mõte peab jäämagi talle variatuks.

[Ott Sama]

Elu mõte on valik. Kas nüüd paremuse poole, halvema eelistamine v. siis olemasoleva säilitamine - jääb siin elusolendi
otsustada.

[kage]

Kõige algelisem elu mõte on paljunemine, sest ilma selleta sureks elu välja.

[kuukaart]

Elu mõte on elu mõtte uus mõte, mis annab mõttele mõtte. Lühidalt, mõtte mõte. Veel lühemalt, mõte.

[Balzzar]

Elu ehk elamine omab elamise mõtet.

[alisoman]

Kusjuures valikuid ei pea tingimata tegema ja riskima ka mitte, kui seda ise ei soovi, vaid lihtsalt elama, lihtne! Mida ma olengi teinud.

[haneracryth]

Ka valiku tegemata jätmine on valik.

[Celtic]

Elu kui bioloogilise nähtuse mõte on eksistents.
Eksistents on võimalik läbi soo jätkamise.
Soo jätkamine sobib elu mõttena senikaua, kuni tekib piisav taju, et küsida - miks?!
Kui küsimus on tekkinud, on soo jätkamisega paralleelselt tekkinud ka teine mõte elule - ja see mõte ongi see, mis kaob, kui leitakse vastus küsimusele miks.

Me võime jahuda igavikulise aja selle üle, mis on mõte ja mis pole mõte, ent reaalne on see, et elu mõte on elada ja otsida sellele elule mõtet. Läbi nende otsimist ühel hetkel see mõte ka leitakse, nii nagu oleme juba enda jaoks läbi oma taju teadvustanud, et elu esimene mõte on eksistents. Kui leiame teise taseme vastuse, siis ei saa me enam olla inimesed, siis me oleme juba midagi muud.

[excubitoris]

Elu mõte on teatavas mõttes illusioon. Me otsime ja leiame midagi mida peame elu mõtteks - siis selgub, et meie naabril on selles osas eriarvamus. Peame maha verise võitluse ja siis selgub, et meie mõlema naabril on veel oma - kolmas arvamus ja nägemus elu mõttest. Me kas ühineme ja otsime koos edasi või võitleme ja surume peale OMA nägemust elu mõttest.
Selle otsimise käigus võime muuta ühte pisikest nurgakest Univerusimist kus me ise oleme, kuid natuke lisades Celticu jutle siis elu mõtte otsimine on protsess mis ongi asja mõte. Otsimise käigus muutub meie arusaam ja leides "mõtte" saame aru, et see oli alles teekond - peamine mõte on alles ees. Otsigem siis edasi ja püüdkem selle käigus naabriga mitte tülitseda vaid jõud ühendades koos otsida - leiab kiiremini.

[zed]

Elu mõtte võib kristalliseerida ühte lühikesse lausesse:
"Mitte surra lollina"

[lahendused]

Elu mõtet saaks selgitada teosoofia peenkeha kihtide abil:

1) Esmalt elatakse füüsilise keha põhiselt, ehk "bioroboti mõttes", st söömine, situmine, seksimine.
2) Seejärel tõustakse füüsiliselt tasandilt emotsioonidesse (astraalne tasand), ehk muututakse "Mehhiko seebiooperite emotsionaalseteks tegelasteks", või "naabrist parem kekspüksideks".
3) Siis tõustakse emotsioonidest mõistusesse (mentaalne tasand), ehk muututakse "analüütilise teadlase" taoliseks.
4) Seejärel tõustakse mõistusest mõistmisesse/ühtsusesse (ühtsuse, ehk buddhi tasand), ehk muututakse "Buddha taoliseks" kõiketeadvaks pühakuks - elu "pühakuna" on teispool "karma piiri", ehk pühakul on null-karma, ehk pühak saab valida kuna ta uuesti kehastub, st ta on väljaspool karmalist ümbersündide eluratast.
5) Siis tõustakse ühtsusest vaimsusesse (atma tasand), ehk muututakse iseloomutuks kõike ilmeksimatult õieti tegevaks inimeseks - nii ammenduvad maised kogemused, ning edasine areng toimub nirvaanas, kus toimub aktiivne vaimne tegvus, ning vajadusel saab sealt kehastuda maisesse reaalsusesse "ülestõusnud meistrina".
Rääkides "elu mõttest" maises kontekstiks saab seada kõigile arusaadava "lõpp-punkti", milleks on Nirvaanasse jõudmine - edasine jääb juba väljapoole paljude mõistmise piire.
6) Edasi toimub areng monaadilisele ja jumalikule tasandile, mida iseloomustab "pimestav vaimne valgus" - füüsilsit keha pole seal enam vaja Mina arenguks.

Celtic üritas postituses nr94 öelda, et "elu mõte" seisneb algselt punktis nr1 (sigimine füüsilises plaanis), ning lõpuks jõutakse punktini 5 (jõudmine nirvaanasse, kus maist keha pole enam vaja edasiseks arenguks).

Kõik eelnev oli "kõigest" areng kosmilisel füüsiliel tasandil, ehk eelnev kirjeldus oli solaarsete tasandite liigitus - samas on olemas veel kosmilised astaalsed, mentaalsed, ühtsuse/budhhi, vaimsuse/atma, monaadilised ja jumalikud tasandid, mille tipus asub kosmiline Loogos/Absoluut, kus asub "algne Looja, ehk Jumal".

Ehk kogu maailmakõiksus on Teosoofia kohaselt 7x7x7 = 343-st alajaotusest koosnev jaotus - täpselt sama kirjeldab ka Kabala põhine 5x5x5=125-st alajaotusest koosnev maailmakõiksuse jaotus.

Füüsilise keha põhiselt maailma tajujad elavad vaid 3-s kastis (tahke, vedel ja gaasiline aine) - eeterkeha nägijad, ning kätega ravitsejad elavad 7-s kastis (3 füüsilist ja 4 eeterliku jaotust: keemiline, eluline, valguslik ja peegeldav eeter) - vaimse maailma mõistjad elavad 7x7 = 49-s kastis - ning kosmilise plaani olemuse mõistjad elavad 343-s kastis.

[alisoman]

Loomulikult on valiku tegemata j'a'tmine samuti valik. Kas keegi vaidleb vastu? Mina igatahes mitte.

[vibuhood]

elu mõte on : 42

[zen faran]

Elu mõtte võib kristalliseerida ühte lühikesse lausesse:
"Mitte surra lollina"

See tarkus peab siis küll erinema meie igapäevaselt mõistetavast tarkusest sest väga paljud surevad (iseenda soovist olenematult) dementsena...