Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
WW II ja avalikud allikad
#51
(10-08-2012, 18:27 )Chaos Kirjutas: Ei, ei ma niisama:Bleh Ma vastan kunagi ise su eelnenud postile. Pole täna nagu erilist tuju kirjutada. Lihtsalt niipalju erinevaid väiteid ühes pisikeses postis. Vastus tuleks vast liiga pikk.


Aga proovi lühemalt. Muide, need väited pärinevad täiesti avalikust ja kõigile kättesaadavast "Maailma ajaloost".

Vasta
#52
http://thomasgoodrich.com/

Kui NLiidu sõdurite "vägitegudest" vallutatud Saksamaal on juba suht avalikult räägitud (sobib hetkel konteksti - Kreml on ju jälle paha) siis liitlaste "panusest" on eelistatud vaikida. Autor Thomas Goodrich aga kirjutas sellest tabust ja toob näiteid, et "demokraatia galantsed sõdurid" ei jäänud sugugi alla oma "liitlaste" tegudele ja seda nii Saksamaal kui ka Jaapanis. Kui Saksamaal on nad nüüdseks "maha rahunenud" ja neid on asendanud "vaesed ja õnnetud pagulased" (kes on KA Saksamaa tegevuse viljana tekkinud) siis Jaapanis jätkuvad vägiteod tänase päevani - mitte küll samas mahus aga kurva regulaarsusega.
Vasta
#53
Ära aja pada, loomulikult tegid ka lääneliitlased sigadusi, aga esiteks pole neid kunagi maha vaikitud, vaid need on olnud avalikes allikates märgitud ja nende tegijaid ka karistati. Tihti ka mahalaskmisega.. Sellist progrommi aga, nagu viisid venelased läbi Ida-Preisimaal ja Berliinis 1945, ei toimunud liitlaste poolelt teps mitte
Vasta
#54
Ei olnud saladus, et "mõned langesid pahale teele" aga allikas on dokumenteeritud nimelt see kui suures mahus
ja ka sellest, et liitlased SÜSTEMAATILISELT sooritasid kuritegusi ja sellest süstemaatiliselt vaikisid.
Juba ENNE 2MS-i algust käis nii USAs kui ka Inglismaal propaganda "hunnide hävitamiseks" ja seda viidi ellu.

NLiidu ajalugu ka räägib, et "mõned pandi vangi ja lasti maha" ja mõnede enastsalgavast tegevusest
tsiviilisikute kaitsmisest aga need üksikud (mõlemal puhul) ei vähenda kordades rohkem sooritatud kuritegu.
Ja muideks - sellist pogrommi ei viidud läbi mitte ainult Ida-Preisimaal ja Berliinis vaid kogu Saksamaal.
Puutumatuks ei jäänud ka mitte Eesti ja teised "uued vabariigid" aga rääkijad saadeti juba tollal kaugele...

Erinevalt kanoniseetud "holokaustis" mille plaane, kuidagi ei leita avaldati sakslaste hävitamise plaanid ajalehtedes.
Vasta
#55
Huvitav, millal nõukogude armee "terve Saksamaa" jõudis okupeerida? Ja mispärast püüdsid Saksamaa elanikud maksku mis maksab lääneriikide okupatsioonitsooni jõuda, kui seal kõik sama kole oli. Ja miks needsamad saksa naised on nendega nõukogude okupatsioonitsoonis juhtunust kirjutanud ja hoopis vähem teinud seda lääneriikide okupatsioonitsoonis juhtunust. Järsku lihtsalt seetõttu, et puudus aines? Tasub lugeda kasvõi välis-eestlaste mälestusi, kes sõja ajal sealkandis viibisid, et saada aru läänetsoonides toimunud lausvägistamiste idee jampslikusest. Loomulikult juhtus, aga ei juhtumite arv ega neile reageerimine ei kannata välja mingit võrdlust nõukogude vägede tegevusega.
Vasta
#56
Võitjate ¨vägitegudest¨ -
Peale IIMS oli 11 miljonit saksa sõdurit sõjavangis,9 miljonit neist liitlaste käes.Mundris vanurite ja laste arv on teadmata aga pandi ka neid koonduslaagrisse.Oli ka laagreid naistele.
Panen wiki materjali sel teemal ja youtube dokumentaali.Väga erinevat infot saab mõlemast.
https://en.wikipedia.org/wiki/Rheinwiesenlager
Eisenhower's Rhine-Meadows Death Camps - Documentary

Wiki andmetel suri liitlaste koonduslaagrites janu ja nälja tulemusel 3000-10 000 sakslast.Dokumentaali vaatasin ammu aega tagasi niiet oletan,et sealtoodud number oli umbes 5 miljoni kanti(võin tugevalt eksida selle numbriga).Reini jõe koonduslaagrid asusid lagedatel põldudel.Ei olnud neil miskit peavarju ja enamasti ka ei vett ega ninaesist.Vesi tuli enamuses Reini jõest mida segati suure koguse klooriga.Haagi seadustele suures kaares laskmine...
Liitlaste käitumine vangidega meenutab gulagi valvepersonali käitumismudelit(ebainimlik ja vägivaldne)

Teine hea näide on Dresdeni pommitamine.https://en.wikipedia.org/wiki/Bombing_of_Dresden_in_World_War_II
Kui varasemalt hinnati ohvrite arvu +/- pool miljonit,siis praegu Wikipedia annab hukkunute arvuks 22-25 tuhat!!

Kes Vonneguti raamatut ¨Tapamaja nr 5¨on lugenud meenutagu sealset juttu.Vonnegut oli pommitamise ajal Dresdenis sõjavangina ja neid põlenud laibamägesid ja muud nähes hindas ohvrite arvu 125 000 kanti.David Irving tegi arhiivides tosin tööd ja pakkus ohvrite arvuks umbes 600 000 (võin eksida selles numbris,palju aega tagasi sai uuritud seda teemat...)
Wikipedia sõnul need kes kahtlevad ametlikus numbris ja sonivad ,et Dresden oli Saksamaa kultuuripärl ja seal ei olnud mingit olulist sõjatööstust ega armeed ja et linn oli tulvil sõjapõgenikke ja et see pommitamine oli sõjakuritegu on äärmus-parempoolsed.Ehk siis pahad rassistfassistid...

Jaapani tsiviilide peal tuumapommi katsetamisest võiks ka sonida aga ei viitsi momendil..

Parandan postitust - Irving oma raamatus pakkus Dresdenis hukkunute arvuks 125-250 000.Häbenen oma kehva mälu...
Dresdeni kesklinn pommitati 90% ulatuses teispoolsusesse ja seal olnud inimestest ei jäänud väga miskit järgi.Ohvrite number puhas oletus tänapäeval,vettpidavat tõendeid ei ole ega saa olema.Mõningad spekulatsioonid,et see number võib poole miljonini ulatuda kuna linn oli täis sakslasi kes venelaste eest pagesid ei pruugi ka tõest kaugel olla..
Igaljuhul Wikipedia antud max 25 000 hukkunut tundub pullikaka-propaganda olevat..
Vasta
#57
Sõjavangidest kes Stalingradist sattusid vangi venkude kätte ~260000 tuli elusalt tagasi ~6000....need kes kommunistiks hakkasid (vist) ja vaevalt, et ka kõik need.
Anglosakside koonduslaagrites hinnatakse surnute arvu tõesti 1-5miljonit. Meelega näljutati surnuks. Täpset arvu EI TEATA ( loetakse saladuseks). Ju see ei omagi tähtsust sest see on ju inimsusevastane kuritegu...anglosaksid olid ju võitjad ja nende üle kohut ei mõisteta. Vene poolel eestis näiteks sõdurid pandi tööle ja said töötava vangi normi, ohvitserid tööd ei saasnud ja saivad......näljanormi millest elada ei saanud, lisaks ka haigused. Kuna ema rääkis saksat perfektselt, isegi baieri aktsendiga, siis sageli peeti riigisaklaseks. Pärast sõda rääkis vangidega, siiani on alles ohvitseri tehtud väike pink mille eest ta sai 3 või 4 kana muna....rasked ajad olid.
Dresdenis hukkunute täpset arvu ei teata, seal oli palju sõjapõgenikest sakslasi.....laibamäed ja neid ei loetud. Hiljem neid pilte näidati sakslaste poolt juutide "holokausti" tõenditena. Räägitakse 250-500tuhat, miljonit vaevalt.
Vasta
#58
Millalgi leidsin selle video. Veteran räägib, kuidas käis vägistamine ja elanikkonna tapmine Saksamaa aladel, mille vallutasid venelased.

https://www.youtube.com/watch?time_conti...miKJuf4vfQ

Muuhulgas kirjeldab ta juhtumit, kuidas üks saksa okupatsiooni lõksu jäänud kaunis venelanna soovis ühineda Punaarmeega, kuna oli väljaõppinud radist. Neiu käis kõikide ohvitseride koikud enne läbi - teda jagati käest kätte. Kas ta sai radistiks, mul ei ole meeles enam. Aga tollaseid tingimusi arvestades ei oleks tohtinud saada, sest oli saksa poolele elanud ju enne kui Punaarmee vabastama tuli.

Aga ta kirjeldab ka kaugelt julmemaid tegusid sakslannade kallal.

Ka see on huvitav - eksisteeris kindralite naiste trahvipost (vist kasutan õiget sõna). Sinna sattusid naised, kes olid soldatitle ja ohvitseridele andumisega vahele jäänud.
Vasta
#59
Taat on sellest kõigest ka raamatu kirjutanud. Ja ega's ta üksi- nii mõnigi teine on seda teinud. Mis puutub Dresdenisse, siis sealseid hukkunuid hinnatakse vahemikku 20 000 kuni 250 000 inimest. Esimene number pärinev liitlastele, viimane sakslaste propagandateenistuselt. Tõde jääb ilmselt kuhugi sinna vahele, 500 000 ja miljon on ikka juba väga näpust imetud.
Vasta
#60
Major Einar Laigna ja sõjaajaloolase Rein Helme arvamus:

Paar kuud enne sõja lõppu pandi toime Teise maailmasõja koletuslikumaid hävitusrünnakuid, mille ohvrid olid peamiselt tsiviilisikud ja sõjapõgenikud, kellest enamiku moodustasid naised ja lapsed. Kahe päeva jooksul sooritatud õhurünnakute ohvrite arv on täpsustatud andmeil kuni 320 000.

http://ekspress.delfi.ee/kuum/dresdeni-h...d=69032559


Vasta
#61
Laigna ja Erelt iga on ennegi dokumenteerimata jama ajanud, 340 000 pole lihtsalt reaalne, vaadates kogu ohvrite arvu. Ei kannata ju enam kui ligi pooli õhurünnakutes hukkunuid ainuüksi Dresdenisse kirjutada, kui liitlased pea kahe aasta jooksul Saksamaa triikisid.
Vasta
#62
Igatahes oli see vaippommitamine primitiivne barbaalsus.

http://ekspress.delfi.ee/kuum/dresdeni-h...d=69032559

Totaalses pommitussõjas hukkus Saksamaal kokku 570 000 rahulikku elanikku.
Vasta
#63
(23-05-2018, 13:36 )Patshabe Kirjutas: Lugesin eelmistest postitustest 9 miljonist saksa sõjavangist. Sellist rahvamassi pole vajagi meelega surnuks näljutada- neid ei jõua toita. Kui anda inimesele 500g leiba päevas, teeb see 4,5miljonit tonni päevas. See on .......
Minu arvutus annaks sel juhul 4,5 miljonit kg, ehk siis
4500 tonni päevas, mis oleks samuti tohutusuur kogus.

Vasta
#64
https://en.wikipedia.org/wiki/German_pri...viet_Union

Siin on ka numbreid. 3 miljoni ringis.
Vasta
#65
(23-05-2018, 14:53 )pikksukk Kirjutas: https://en.wikipedia.org/wiki/German_pri...viet_Union

Siin on ka numbreid. 3 miljoni ringis.

Jah, aga neid oli vangis ka liitlaste poolel, näiteks minu vanaisa, kes `47 ndal Austriast jala koju matkas.
Vasta
#66
Tsitaat: Igatahes oli see vaippommitamine primitiivne barbaalsus.


Eks see sõltub vaatenurgast. Esiteks oli Saksamaa see, kes sõda alustas ja teiseks- nende inglise emade-isade vaatenurgast, kelle lapsed tänu pommitamistele varem ja elusalt koju tagasi jõudsid, oli tegu igati hea ja õige asjaga. Ja ei julge mina neid seepärast hukka mõista. Sõjas on valik üldiselt lihtne, kas meie või nemad.
Vasta
#67
(25-05-2018, 06:32 )Ill be back Kirjutas:
Tsitaat: Igatahes oli see vaippommitamine primitiivne barbaalsus.


Eks see sõltub vaatenurgast. Esiteks oli Saksamaa see, kes sõda alustas ja teiseks- nende inglise emade-isade vaatenurgast, kelle lapsed tänu pommitamistele varem ja elusalt koju tagasi jõudsid, oli tegu igati hea ja õige asjaga. Ja ei julge mina neid seepärast hukka mõista. Sõjas on valik üldiselt lihtne, kas meie või nemad.
Kui asjasse veidi süveneksid, siis teaksid et saksamaa oli sunnitud sõda alustama, ennetamaks plaanitud kambakat.
Mis lääneliitlaste saksa naiste ja lastega sõdimise õigustamisse puutub, siis oma sõdurite varem koju saamisega seda põhjendada on eriti jälk.

Tsiviilelanikkonna vaippommitamine on inimsuse vastane kuritegu. Argpüksi käitumine - sõdurit rünnata ei julge, notime naisi ja lapsi.
Vasta
#68
Isegi Gunnar Aarma on oma intervjuus enne sõda rääkinud, et Hitleril ei olnud plaanis suurt sõda, sest saksamaa tuli ülesehitada. Poola? Seal oli "arusaamatusi" kohalike sakslastega keda visati kodudest välja, ka tapeti. Lisaks Göningsbergi oli vaja teed mööda maismaad. Hitlerile oleks piisanud tee läbi Poola rannikuääre, ilma seda saksamaaks lugemata. Inglased ässitasid ja lubasid Poolale kõiksugu abi....ja nagu alati jätsid andmata kui sõjaks läks.
Hitler eksis 1x ja fataalselt: Poola ründamine. Peale seda tagasiteed enam polnud.....see, et NSVL "liitis" baltimaad, ründas soomet ja rumeeniat millisest Bessarabija nüüdne Moldovo eraldati ei mänginud erilist rolli, kui ainult rahvasteliidust väljaviskamine. Ja ka praegu USA teeb mis tahab (ei hakka üksipulki lahti kirjutama), keegi ei viska ÜRO-st välja. Olgugi, et põhjust selleks oleks palju ja lisaks ÜRO peaks USA-le täielikud sanktsioonid kehtestama, samuti Israelile. Ega tegelikkus on midagi muud.
Kõik need asjad on salastatud ja maha vaikitud. Isegi I maailmasõja osad asjad. Miks? Eks ikka seetõttu, et anglosaksid on "head" ja KÕIK teised otse Mordorist pärit kurjamid. Ka karl marx on tõstetud EU-s uuesti aujärjele, varsti stalin, mao ja pol pot ühed suurimad timukad inimkonna ajaloos? Kõik aga hakkas ühest habetunud perverdist kes elas teise habetunud perverdi kulul ja joomase peaga mõtles välja kommunistliku partei manifesti.
Vasta
#69
(25-05-2018, 07:50 )xcad Kirjutas: Isegi Gunnar Aarma on oma intervjuus enne sõda rääkinud, et Hitleril ei olnud plaanis suurt sõda, sest saksamaa tuli ülesehitada.

Defineeri see väljend "suur sõda".
Sinu postitus sisaldab üksnes ebamääraseid hinnanguid. Saatan peitub detailides.

Sa mõtled tõsiselt, et Hitler ei plaaninud üldse midagi ega kedagi vallutada? Päriselt või?
Vasta
#70
(25-05-2018, 08:05 )pikksukk Kirjutas:
(25-05-2018, 07:50 )xcad Kirjutas: Isegi Gunnar Aarma on oma intervjuus enne sõda rääkinud, et Hitleril ei olnud plaanis suurt sõda, sest saksamaa tuli ülesehitada.

Defineeri see väljend "suur sõda".
Sinu postitus sisaldab üksnes ebamääraseid hinnanguid. Saatan peitub detailides.

Sa mõtled tõsiselt, et Hitler ei plaaninud üldse midagi ega kedagi vallutada? Päriselt või?
See termin oli Gunnar Aarmal, mitte minul. Hitler planeeris taastada saksama piirid esimese maailmasõja eelsel kujul. Austria on omaette küsimus. Austerlased on ka sakslased nagu eestis on suarlased ka eestlased.
Huvitav teema on Preisimaa saatus peale II maailmasõda. Kas on andmeid Jalta kohtumiselt kus preisimaa anti NSVL-le 50a. kasutada?


Vasta
#71
Kuskil pole juttu 50st aastast. Preisimaa anti Nõukogude Liidule ja kogu moos. Tähtajatult. Podstami konverentsi otsuseid vaata, seal peaks see kirjas olema. Kuigi esimesed kavandid maailma jaotusest liitlaste vahel sõjajärgselt ajal peaks pärinema juba 41. aasta sügisest. Togli juttu ei viitsi isegi kommenteerida mitte, see on sedavõrd mõttetu. Alates "planeeritud kambakast" (see tehti Saksamaale juba Versaillesi lepingutega ära) ja lõpetades heietustega inimsusevastasuse teemadel. Hindamaks toonaseid otsuseid, tuleb lähtuda toonasest olukorrast ja valikutest, mitte targa näoga tagantjärgi tarkust diivanilt levitada. Kui minu poeg on rindel ja tema elusalt koju jõudmiseks tuleb vastase linn maatasa pommitada, siis on minu lapse elu mulle märksa hinnalisem kui teise poole elanike oma. Sõda ja selle alustamine on ülepea inimsusevastane tegevus või tahab Togli väita, et näiteks poolakate elu on vähem väärtuslik kui sakslaste oma. Või Hiina tsiviilide elu väärtus väiksem kui Jaapani omade elu. Igaks, kes külvab tuult, peab arvestama võimalusega, et lõigata tuleb tormi...
Vasta
#72
Saksa ajaloolane Jörg Friedrich väidab, et Winston Churchilli otsus Saksamaa pommitamiseks jaanuarist maini 1945 oli sõjakuritegu. Ajaloolane Donald Bloxham tunnistab, et Dresdeni pommitamine 13.-14. veebruaril 1945 oli sõjakuritegu.
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3...%B5ja_ajal
Vasta
#73
Sõjapagulaste pommitamine liitlaste silmis sõjakuriteo tiitlit ei vääri.Medaleid jagati hoopis selle eest.Dresden oli tulvil sõja eest põgenejaid.Peale esimese päeva pommitamist tulid kohale paljud Dresdeni piirkonnas olevad elanikud ,et aidata.Appitulijad said pommid kaela järgmisel päeval mis oli ka nii planeeritud.Sõjapõgenike kallal tehtud kangelastegudest vääriksid ka need mainimist -
Peale seda kui Wilhelm Gustloff sai torpeedotabamuse hukkus 10 000+ inimest,neist 5000 olid lapsed.Täpset pardalolnute arvu ei teata,sest paber sai üks moment otsa millele pardale tuliate nimekirja koostada.
11 päeva hiljem lasi sama soviettide allveelaev põhja SS General von Steubeni koos 4000+ Saksa sõjapagulasega..

Meenutaks ,et Versailles lepinguga tehti nad vaesemast vaesemaks.Prantsusmaa mingi moment okupeeris Ruhri industriaal piirkonna ,Sakslaste peamise t66stuspiirkonna,kuna sakslased ei jaksanud reparatsioone maksta.Sakslaste tagakiusamine Sileesia ja Danzigi aladel aitas ka muidugi kaasa nende alade tagasivallutamisele.
Poola hakkas oma vana impeeriumit taastama aastaid enne IIMS algust,siis ükski lääneriik ei ruiganud kui nad vallutasid osakese Leedust ja Tsehhoslovakkiast.

Siin asjalik lühikokkuvõte sündmustest mis viis esimese ja teise maailmasõjani - http://www.realhistorychannel.org/THE%20...ersion.pdf
Vasta
#74
1907(?) aasta Haagi konventsiooni põhjal ei ole Dresdeni pommitamine siiski sõjakuritegu. Sest tegu polnud kuskilt otsast kaitsetu linnaga, mida Haagi konventsioon eeldab. Ligi 50 sõjatehast pluss suuruselt kolmas transpordisõlm ohtra relvastuse ja õhukaitsega kvalifitseerivad Dresdeni militaarse sihtmärgina. Ja ka Gustloffi põhjalaskmise on seaduse järgi võttes korrektne- laeva pardal olid ka sõjaväelased, laev oli relvastatud ning liikus sõjalaevade kaitse all. Nii et seaduse silmis igati legaalne sihtmärk. Meeldib see või mitte.
Vasta
#75
Tsitaat: Ligi 50 sõjatehast pluss suuruselt kolmas transpordisõlm ohtra relvastuse ja õhukaitsega kvalifitseerivad Dresdeni militaarse sihtmärgina.

Annab siis mõne tõsiseltvõetava lingi/viite, et tegemist ei oleks dokumenteeerimata jama ajamisega...

Dresden oli seni jäänud pommitamistest puutumata. “Dresdenis vilistasid aurukatlad ikka veel rõõmsalt. Trammid tilisesid. Telefonid helisesid ja neile vastati. Tuled süttisid ja kustusid, kui vajutati lülitile. Teatrid ja restoranid töötasid. Töötas ka loomaaed,” kirjeldab linna ise pommitamise ajal Dresdenis sõjavangina viibinud Ameerika kirjanik Kurt Vonnegut romaanis “Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda”. Arvati, et linna ei rünnatagi ning Dresdenist sai põgenike linn, kuhu kogunesid pommitamistest peavarjuta jäänud inimesed. Linn oli täis põgenikke, laatsarette, siin oli ka 26 000 sõjavangi. Puudusid sõjalised objektid, samuti õhukaitse...
https://et.wikipedia.org/wiki/Dresdeni_pommitamine
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat